Firmasiseste investeeringute riskid Siseinvesteering on firma kasumi investeerimine oma firmasse vastavalt vajadustele. Näteks võib tuua tehnopargi uuendamise, personali koolitused, juurdeehitused laienemise eesmärgil, investeeringud personali tervisesse, uutesse tehnoloogiatesse ja kinnisvarasse. Kui ettevõtte juhid investeerivad kasutades omakapitali, riskivad nad sellega, et investeeritud summad ei pruugi tuua maksimaalset kasumit, mida oleks võimalik saada ideaalsetes turutingimustes. Kui ettevõte kasutab omakapitali siseinvesteeringuteks, võib ta ebaõnnestumise korral kaotada kogu kapitali, kui aga võetakse laenu, on algkapital tagatise garantiiks. Liiga riskantsete investeeringute tulemus võib olla ka kahjum loodetud kasumi kasvu asemel. ''Lihtsustatud ebarealistlik näide: Üks osa Volli tööst nõuab seda, et ta läheks küsiks ülemuse käest kinnitust, enne kui ta saab mingi otsuse vastu võtta. Seda juhtub päris ...
garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. 6. Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. 7. Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. 8. Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. 9. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. 10. Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on oma olemuselt rahavoogude juhtimine: rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finantsjuhi kohustused: 1. Finantside analüüs ja kavandamine, bilansi passiva poole kujundamine. 2. Varade struktuuri juhtimine, tulevaste projektide elluviimine (ka aktsiate soetamine). 3. Finantsstruktuuri juhtimine korraldab kreditoorset vôlgnevust: kui bilansimaht suureneb, suureneb proportsionaalselt ka kreditoorne vôlgnevus. Kuna finantsjuhtimine koosneb eelarvestamisest, finantsanalüüsidest, kulude ja tulude
kapitalimahukad ettevõtted - materjalimahukad ettevõtted - energiamahukad ettevõtted Valmistamisprintsiibi järgi - üksiktootmine, - korduvtootmine Valmistamismeetodite järgi – vooltootmine, - töökojatootmine 13. Tootlikkuse olemus ja selle hindamine Produktiivsus = tööviljakus. Vähesega rohkem ära teha. Valem: Tootlikkus= väljund/ sisend 14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmaärk . Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja nõrkustega seostada, et tekiks neli strateegilist alternatiivi. 15. Juhtimise mõiste Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum Administratiivne juhtimine: juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus,
.......................................................16 1. ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Tegemist on tegutseva ga, mis pakub klientidele stividoriteenuseid kõikide t läbivate kaubaliikide osas. Töös esitatud vaated on koostatud firmasiseste infovoogude kohta, täpsemalt tellimuse töötlemise kohta. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Ettevõte eesmärgid on järgmised: töödelda klientide tellimusi võimalikult kiiresti; toimetada kaupu võimalikult kiiresti ja esmases seisundis sihtkohta; lihtsustada andmete sisustamist, töötlemist ja salvestamist. 1.3. PÕHIPROTSESSIDE LOETELU Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust;
- teavitaja Otsustamisega seotud rollid e. otsustusrollid: Juht kui: - uuendaja - arusaamatuste lahendaja - ressursi jagaja (aja planeerimine) 13. Juhtimise SWOT mudel S- strengths (tugevused) W- weakness (nõrkused) O- opportunities (võimalused) T – threats (ohud) SWOT – maatriks saadakse S-W-O-T - tegurite kombineerimise teel. Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja nõrkustega seostada, et tekiks neli strateegilist alternatiivi. 14. Tagasisidet takistavad ja soodustavad tegurid Soodustavad tegurid 1. Faktide objektiivne kirjeldamine 2. Probleemide lahendamisele suunatud orientatsioon 3. Teistesse kui võrdsetesse suhtumine 4. Empaatia Takistavad tegurid 1. Hindav suhtumine 2. Nn kohtumõistmine 3. Teistesse üleolekuga suhtumine 4. Külm, ükskõikne, neutraalne 15
etapp ETTEVÕTTE MISSIOON JA VISIOON Т.KARM 17 Anglo-ameerika ja saksa kontseptsioonid KONTROLLINGU ÜLESANDED S A N • sisemine arvestus A G • aruandlus/info K L • planeerimine S O A • spetsiifiliste ja firmasiseste probleemide - lahendamine A M E • finantsarvestus E • maksude arvestus R • majandusanalüüs I • sisekontroll K Т.KARM 18 A KONTROLLING KUI JUHTIMISTEHNIKA Eesmärkide määratlemine Eesmärkide dekomponeerimine ja formaliseerimine näitajate süsteemide kaudu Abinõude planeerimine ja eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks Plaanide elluviimine
spetsiifikast jm asjaoludest võidakse tootlikkusena käsitleda ka teatavat osatootlikkust (tööviljakus ehk töö tootlikkus, materjalitootlikkus, energiatootlikkus, põhivara tootlikkus jm). 14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmärk S- strengths (tugevused), W- weakness (nõrkused), O- opportunities (võimalused), T threats (ohud) SWOT maatriks saadakse S-W-O-T- tegurite kombineerimise teel. Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja nõrkustega seostada, et tekiks neli strateegilist alternatiivi. 15. Juhtimise mõiste on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. On organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. On tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil. On komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse
· sisemised kliendid, osakondade omavaheline suhe põhineb teenuste pakkumisel. See hoiab osakondi pidevas koostöös, julgustab üksteisele nende tegevuse kohta tagasisidet andma ja võimaldab näha organisatsiooni ühtse tervikuna; · tasustamise paindlikkus tagab tasustamissüsteemi jooksva korrigeerimise vastavalt vajadusele võim organisatsioonis ühtlasemalt jaotada; · struktuur peab võimaldama firmasiseste klientide ja tarnijate vajaduste täielikku rahuldamist ning julgustama töötajaid isiklikule arengule; · keskkonna jälgimine nii nende töötajate poolt, kes klientide, konkurentide ja teiste oluliste rühmadega väljaspool organisatsiooni kõige rohkem kokku puutuvad, kui ka kõigi teiste poolt; · firmasisene treening seondub ühiste koolitusprogrammidega, töökohtade vahetamise ja parimate praktikatega tutvumise võimalusega ning investeeringutega
sisemised kliendid, osakondade omavaheline suhe põhineb teenuste pakkumisel. See hoiab osakondi pidevas koostöös, julgustab üksteisele nende tegevuse kohta tagasisidet andma ja võimaldab näha organisatsiooni ühtse tervikuna; tasustamise paindlikkus tagab tasustamissüsteemi jooksva korrigeerimise vastavalt vajadusele võim organisatsioonis ühtlasemalt jaotada; struktuur peab võimaldama firmasiseste klientide ja tarnijate vajaduste täielikku rahuldamist ning julgustama töötajaid isiklikule arengule; keskkonna jälgimine nii nende töötajate poolt, kes klientide, konkurentide ja teiste oluliste rühmadega väljaspool organisatsiooni kõige rohkem kokku puutuvad, kui ka kõigi teiste poolt; firmasisene treening seondub ühiste koolitusprogrammidega, töökohtade vahetamise ja
See häirib turu võimet optimaalselt paigutada ressursse. S lli käitumine Selline käit i võib õib olla ll seletuseks l t k korporatsioonide k ti id madalatele d l t l kasumitele. k it l NB! Mitteoptimaalsete firmasiseste investeeringute võimalus eksisteerib igat liiki finantseerimise juures, ... ... kuid kõige reaalsem võib see olla omavahendite investeerimisel! Miks? Laenuandjad ei soovi finantseerida investeeringuid, investeeringuid mis annavad keskmisest madalamat sissetulekut. 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
nähtud eetilistele eeskirjadele. Kui keegi organisatsioonist saab karistada, siis teised õpivad eos neid vigu vältima. Kõrvalekalle, antisotsiaalne ja kahjulik käitumine on iseloomulikud omadused kuritahtliku alluva korral. Alluva kahjuliku käitumise põhjuseks võib olla kuritahtlik jälitustegevus tema juhi poolt. Töötaja õiglane kohtlemine ja sotsiaalne karismaatiline juhtkond aitavad kahjuliku töötaja "õigele teele". Alamastmejuhid keskenduvad rohkem firmasiseste suhete eetilisusele, kui kõrgemad juhid pööravad suurema tähelepanu firmavälistele suhetele. Alluvate ja juhtide füüsiline ja sotsiaalne kaugus ja otsene tööülesannete koostäitmine tekitab alluvatele parema pildi nende juhist. Samuti on alluvatele tähtsad firma head tulemused. Kõrged juhid ei saa ju täita samu tööülesandeid, mida lihttöölised. Samas töölistega distantsi omamine võimaldab neil eetilise juhtimisega manipuleerida ning luua vale ettekujutluse tegelikkusest
kui ta ikkagi ei soovi sinu alluvuses olla, siis ei ole mõtet ka koostööd jätkata. KOKKUVÕTE Praktika käigus tehtud töö on ettevõttele vajalik, ning rahule jäi ka minu juhendaja. Eelkõige sai kirja pandud hulk informatsiooni, millest on mul kasu ka koolis edaspidi õppides ja ka edaspidiseks tööks. Praktikatöö oli hästi arendav ja kogemusi pakkuv, kindlasti paranes ka minu suhtlemisoskus erinevate klientidega ja firmasiseste töötajatega. Tohutult oli abiks eelnevalt omandatud teadmistest. Minupoolne hinnang ettevõtte tööle on väga hea, koostöö ja kommunikatsioon töötajate vahel on vahetu. Head suhted on ka klientidega. Tarnetähtaegadest ja lubadustest on alati kinni peetud. Kõige tähtsam ongi firmal just klientidega hoida häid suhteid. Leian, et praktika oli väga produktiivne ja õpitud teadmisi saan rakendada ka edaspidistes töökohtades. KASUTATUD KIRJANDUS
· Uus "lääne laine" P. Crosby, T. Peters, C. Møller. Varajased ameeriklased · W.E. Deming sai tuntutuks PDCA (Plan-Do- Check-Act Planeeri-tee-kontrolli-mõjuta) e. deminigi tsükliga. · J.M. Juran keskendus kvaliteedi kontrollile. · A.V. Feigenbaum on tervikliku kvaliteedikontrolli (Total Quality Control) looja. Jaapanlased · Dr Ishikawa panus oli statistiliste vahendite (the 7 tools of Quality Control) lihtsustamine, firmasiseste kvaliteediliikumiste (Company-wide Quality Movement) ning kvaliteediringide (Quality Circle Movement) arendamine. · Dr Taguchi arendas välja metodoloogia minimaalseks prototüüpide kasutamiseks toote kujundamisel ja tehniliste probleemide lahendamiseks tootmisel. · S. Singi lõi Poka-Yoke-süsteemi, kindlustamaks nulldefekti efekti tootmisel vigasid vältivate abinõudega. Uus "lääne laine" · P. Crosby rajas kvaliteedijuhtimise neljale absoluudile:
Võetakse arvesse lisategur enamus töölisi on komandeeringus Huljas, sest Huljas pole kõiki vajalikke firmasid ja nad ei pruugi olla parimad hinna/kvaliteedi suhte järgi. Tööline komandeeringus mõtleb: ,,Las juhtub mis juhtub, aga ma sõidan koju nädalavahetuseks". Inimesi, kes on komandeeringus, väga raske panna töötada nädalavahetustel, kuid selline võimalus ei ole välistatud. 3.1.1 Koondkalendriplaani koostisosad. Tabelis 9 esitatud tööde kestused on arvestatud firmasiseste tööviljakuse normatiivide järgi, võttes arvesse ehitustööde lõpptähtaja. 18 Tabel 7. TÖÖDE KOONDTABEL Töö Töö mahu- Tööliste Normatiiv, mahukus, in- kus, in-p arv Kestus nr
garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. ● Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. ● Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. ● Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. ● Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. ● Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning ka firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finatsjuhi kohustusteks on finantside analüüs ka kavandamine ning bilansi passiva poole kujundamine, varade struktuuri juhtimine ja tulevaste projektide elluviimine, korraldab kreditoorset võlgnevust ehk kui bilansi maht suureneb siis suureneb proportsionaalselt ka kreditoorne võlgnevus. Väikestes ettevõtetes tegeleb finantsalase tööga raamatupidamisosakond, suurtes peadirektori asetäitja finantside alal.
annaabi.ee 
