ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8%
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168
121,000 -> 11,000 [email protected] hiljemalt 19.10.2016. ÜLESANNE 138 (CAPM & WACC). Ettevõtte finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Milline on ettevõtte kapitali kulukuse määr (WACC), kui omakapitali turuväärtus võrdub bilansilise väärtusega? Riskivaba tulumäär 5% finantsvõimenduseta beeta 0.8 finantsvõimendus (D/E) 1.542857 finantsvõimendusega beeta 2.034286 tururiskipreemia (riigipõhine) 5%
T – põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide – transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides
T põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis · Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes · Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia · Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides
ei kajastuks, oleks ettevõtte varade ja kohustuste tase kajastatud tegelikust väiksemana. Rendi 5 jõustumise hetkel on vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustuse summad rentniku bilansis ühesuurused. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul (või kuni järgmise intresside ümberhindamiseni, kui tegemist on ujuva intressiga rendilepinguga) kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu ja finantskulu. Kapitalirendi tingimusel renditavaid varasid amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama
DOL= = =3,50 Müük−VC −FC 700−420−200 Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 17. Finantsvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang EPS muutus 46,67
ärikasumi (EBITi) suurenemise 35%. DOL punktihinnang Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang
12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed
kapitalirendi korras sõiduautot. Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile (igakuisteks makseteks). Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast lähtudes, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis põhivara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa tagasimakseteks) ja finantskuluks (intressikulu). Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased
Materiaalne põhivara(kroonides)(4) 3.6 Rendid Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. (4)
annaabi.ee 
