....33 Lisa 2 Bilansikirjete selgitus.....................................................................................................35 3 Sissejuhatus. Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle tegutsemise käigus tekivad finantssuhted. Eduka finantssuhete loomiseks, tekib vajadus korrektseks ettevõtte finantsjuhtimiseks. Tänu selle vajadusele iga ettevõtte töötab välja oma süsteemi, mille abil ta reguleerib ettevõtte finantsressursid ja saavutab eelpüstitatud finantseesmärke. Asjatundliku juhtimiseks ettevõtte juhtkond peab väga hästi tundma majandusprotsesse, mis toimuvad ettevõttes, kust ettevõtte saab ressursse ja kuhu neid kulutab, kui suured summad visatakse niisama õhusse ja mis tehingud toovad maksimaalse kasumi
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf https://www.rahandus.ee/ file:///C:/Users/Rax/Desktop/Konspekt-ettev%C3%B5tte-rahandus(AnnaAbi).pdf Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Rahandus Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm). Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Seletav sõnaraamat Rahandus- majandustegevuses tekkinud rahalised suhted; rahaasjade üldine
viimine miinimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 16. Rahandus ühendab endas raha, töö ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 17. Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama raamatupidamiseks, mille raames keskendutakse ettevõttes kahte tüüpi otsustele. Äriettevõtte rahandusega tegelemist on hakatud nimetama finantsjuhtimiseks, mille raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele. 18. Soovituslikult saab kasumi maksimeerimine olla eesmärgiks pikaajalises perspektiivis. Soovituslikult saab kasumi maksimeerimine olla eesmärgiks lühiajalises perspektiivis. 19. Aastakümneid tagasi arvati, et ettevõtte juhi esmaseks ülesandeks ning seega ettevõtluse eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi
5 16.03.2010 Riigi eelarvestrateegia 1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; 2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid; 3) majandusolukorra analüüs; 4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos; 5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. 16.03.2010 16 Kassareserv (1) Riigieelarve kassareserv on riigieelarve vahenditest moodustatav likviidreserv. (2) Kassareservi võib kasutada: 1) finantseerimistehingute tegemiseks ning välisabi sildfinantseerimiseks; 2) eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks; 3) potentsiaalsetest kohustustest, sealhulgas
Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt
mail 1992. Euro sooviti Eestis kasutusele võtta mitte enne kui 2006. aasta keskel, kuid euroraha käibeletulek on veninud seepärast, et Eesti majanduse inflatsioonitase ei vasta nõutud kriteeriumitele. Sarnast saatust jagab ka Leedu. Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Rahandusega tegelevad erinevad institutsioonid, millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Riigi rahanduse seisukohalt on olused teemad:
vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel. Avalik haldus on haldus avaliku võimu teostamisel Avaliku halduse ülesanded Avaliku korra ja julgeoleku kaitse • Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine • Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine • Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine • Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid Põhiseadus Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses
Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus
Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused. · Stabiilsus
8. Riigi eelarvestrateegia mõiste (RES §-d 21-25) Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia. Eelarvestrateegia esitatakse: 1. Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes. 2. Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid. 3. Majanduolukorra analüüs. 4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. · Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel strateegilised eesmärgid ja poliitilised
Seega on hädavajalik teha pidevaid korrektsioone, muudatusi. Riigieelarvestrateegia Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia. Eelarvestrateegia esitatakse: 1. Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes. 2. Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid. 3. Majanduolukorra analüüs. 4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. (Riigieelarve seadus) Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegias pannakse paika ka Euroopa Liidust laekuvad struktuuritoetused- see tähendab, et alates 2007
pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6
hindamine (vaadeldakse finantstegevuse tulemust uldises plaanis lõpptulemust kasumi või kahjumi naol, sellest sõltuvat rentaabluse taset, kaive- ja põhivaradesse tehtud investeeringu tasuvus ning ettevõtte maksevõime). 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Finantsanalüüsi etapid (järjekorras nimetada) 1) Analuusi eesmarkide maaratlemine, 2) Naitajate arvutamine ja interpreteerimine (analuus), 3) Analuusi tulemuste uldistamine ja soovituste valja töötamine finantsjuhtimiseks (suntees). 2. Ettevõtteväline ja sisene finantsanalüüs Ettevõttevalise analuusi eesmargiks on anda ulevaade ettevõtte finantsseisundist selle juhtkonnaga mitte seotud isikutele (kreeditorid, omanikud, riik). Ettevõttesisest analuusi teostab ettevõtte juht, spetsiaalne osakond või kasutatakse mõne spetsiaalse ettevõtte (audiitorburood, konsultatsioonifirmad) teenuseid. Ettevõttesisene analuus on uldjuhul valisest analuusist põhjalikum ja objektiivsem, toetudes lisaks
vastuvõetud riigieelarve avaldamist Riigi Teatajas. Eelarvestrateegias esitatakse: 1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; 2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid; 3) majandusolukorra analüüs; 4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos; 5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulusid kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavast kulust. Ministril ei ole õigust muuta riigieelarves ettenähtud kulude otstarvet. Muutused võimalikud vaid riigieelarvet muutes.
1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on seotud kapitali
annaabi.ee 
