Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos...ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, mitmesugused ussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, putukate vastsed, sammalloomad, okasnahksed, poolkeeliksid, selgroogsed (kalad). Joonis 1.Liikide arvukus Läänemeres Eluviisi poolest ollakse ka mitmekesised: · esinevad ujuvormid · mööda põhja liikuvaid vorme
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
liivarannad · Erinevate elustiku komponentide tundlikus õlireostusele on erinev. · Pika elutsükliga organismid on tundlikumad, kui lühemaga. · Fütoplankton Mõju vähene, taastumine kiire. · Zooplankton Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga, viljakuse vähenemine. · Kaudne · Toitumis ja kudemiskohtade kadumine põhjataimestiku degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele
nõrgestab kobestajad, elavad. toiduahelast, toiduahelat, toiduahelast, peremeesor lgundajad, osa Lagundajaad, söögiks väärisehted, inimesed ganismi, kui toiduahelast parasiidid iniemstele, toiduks, vee söövad neid. organism loomasdes ja parasiitusside filtreerijad, noor, siis taimedes. vastsed kaltsium ja võib ka arenevad lubi söögiks surra. tigudes, kanadele, aiakahjurid kahjurid
Bioloogia KT vastused Miks (selgrootud) söövad? Et saada toitaineid ja energiat Mida süüakse? Surnud orgaanilisi aineid, taimeid, loomi nt ämlik sööb sääske. Eri toitumisviisid ja näited nende kohta. Filtreerijad nt käsnad ja karbid. Toiduallika pinnal või sees elamine . Mis on seedimine? Seedimine on toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeksi. Teada erinevaid seedimisviise (rakusisene, ühe avaga seedesüsteem ja kahe avaga seedesüsteem), osata neid kirjeldada ja tuua näiteid loomadest, kellel nii on. Rakusisene seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine- seedimine toimub väljaspool rakke
Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask) 3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid) 7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad) Toidu seedimine: 1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud) 2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine:
Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed. Nende tuntuimad esindajad on vihmaussid (Eestis 14 liiki). Vihmaussid on maismaalise eluviisiga ja elavad mullas. Nende keha igal lülil on vaid neli harjast. Nahklihasmõik on hästi arenenud ning etendab olulist osa usside liikumisel mullas
vesiämblik, pistesääsklased). Põhjavetes on ainult bakterid ja loomad, TAIMED PUUDUVAD. Palju rullikulisi, kilpvähklasid jm vähilaadseid. Süvamereasukatega võib neid võrrelda. Interstitsiaalelustik- liivaterade vahel, lainetuse mõjupiirkonnas. Ainult pisikesed vormid: ainuraksed vetikad ja loomad, lameusiid, ümarussid, väikesed rõngussid. ENAMASTI ÜKSI LIIK EI HÕLMA KOGU VEEKOGU. Umbes 65% panktoni biomassist esineb ülemises 500m veekihis. Põhjas elavad valdavalt filtreerijad ja settesööjad (käsnad, habeloomad, kakandid, polüheedid). Nad peavad palju sööma, sest toidu väärtus on väike, erandiks kiskjad. Lubjaskelett sügaval on habras, sest vees on lahustunud vähe karbonaate (lagunevad suure 1 rõhu all). Sügaval on püsiv temperatuur ja valgus, pole vaja erikohastumusi nende muutusteks. MERE BAKTERPLANKTON. Esineb kõigis sügavustes, põhjas vähem, kuupmeetris 2-50 mg. Mere fütoplankton
Enamasti on nad varustatud ajuga, neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas. Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad, s.o. 50 milj. aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed. Leiud on mittetäielikud ja seepärast raske täpset evolutsioonilist arengut nende abil tõestada. Enamus uurijaid arvab, et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad, neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust. Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu, selgroogsete eellased ilmselt sarnanesid rohkem mantelloomadele, eeskätt nende vabalt ujuvatele planktonilistele vastsetele. Tõenäoliselt oli selgroogsete eellastele väga olulise tähtsusega nähtus, mis arenes kambriumi perioodis: mantelloomade vastsed saavutasid suguküpsuse varases arengus, enne kui jõudsid moondelises arengus täiskasvanu staadiumi.
Metsaökosüsteemis 5% Rohumaadel 25% Fütoplanktoni puhul 40% Sõltuvalt sellest, kuhu taimed oma produktsiooni suunavad, oleneb ka loomade AE (kasulikum on süüa vilju ja seemneid) 49. Selgitage detrivooride rolli ökosüsteemis. Ressursiks on surnud orgaaniline aine Laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid Lagundajad on bakterid ja seened Detriidisööjad Vee ökosüsteemides rebijad, filtreerijad ja kraapijad Lagundajad ja detriidisööjad Detrivoorid on heterotroofid kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. Detriidisööjad ja lagundajad võivad omakorda olla toiduks kiskjatele Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt
vaheperemeheks sõudiklane, lõpp-peremeheks inimene, vahepeal veel röövkalas. 21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid Ehitus: Mikroskoopilised, töntsaka kehaga; epidermis tihti paksu ja jäiga rüüna. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Neel: lihaseline mastaks, jäikade kitiinist hammastega. Eluviis/tähtsus: Filtreerijad või röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Ümarusside ehitus: Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtmoodi. Pulkjas teravate otstega keha. Paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad. Sirge sool, pärakuga tagaotsa ligidal. Eluviis: Meres, magevees, mullas; ka palju taimede ja loomade parasiite. Vabaltelavad on enamasti mikroskoopilised.
liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 7 KLASS MERIPURAD Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake KLASS MERILIILIAD Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava
ambulakraaljalad. Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad. Trepang (Stychopus japonicus). 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea). Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega
näkitsejatena.) II tarbimise klassifikatsioon: 1. Omnivoor (kõigesööja) inimene, karu 2. Herbivoor (taime- või rohusööja) 3. Karnivoor (lihasööja) 4. Mikroobivoor (mikroobide sööja) 5. Fungivoorid (seentesööja) sipelgad, termiidid 6. Jne III tarbimise klassifikatsioon: 1. Mikrofaag toituvad mikroskoopilistest taimeosakestest (amööbid, heterotroofsed bakterid) · Suspensisööjad kõik filtreerijad, käsnad, kiusvaalad · Settesööjad merikurk 2. Makrofaag · Tervelt neelajad maod · Mälujad rohusööjad Lotka Volterra võrrandisüsteem: N saaklooma populatsiooni tihedus; P kiskja (predaatori) populatsiooni tihedus. Kiskja hoiab saaklooma populatsiooni kontrolli all (surub alla); - saagi otsimise efektiivsuse koefitsent; liigiomane; määrab ära millise kiirusega kiskja saaklooma populatsiooni alla surub
veresoontes ja vastsena veetigudes. Paelussid põlvkondade ja permehe vahetusega N: laiuss tangud röövkalas, inimese sooles saab täiskasvanuks, linnuroni vageltang elab kalas, täiskasvanult veelindude sooles, laipea-nelkuss vastsena väheharjasusside kehaõõnes, täiskasvanuna karpkala sooles. 21. Mikroskoopilised, töntsaka kehaga. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui ka kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Jäigad kitiinist hambad. Filtreerijad ja röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas.Vastsejärku pole, põlvkondade vaheldumine. Filtreerivad siseveekogudes vett. 22. Ümarussid - Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtemoodi. Pulkjas teravate otstega keha, paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad.sirge sool, pärakuga tagaotsas. Vastsed üsna täiskasvanute sarnased.meres, magevees, mullas, ka palju taimede ja loomade parasiite. N: varbuss, sireuss, liimuksolge, naaskelsaba, keeritsuss, guinea niituss,
tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena,
annaabi.ee 
