Goethe peateos, elutöö, mille loomine kestis umbes 60 aastat, on värsstragöödia "FAUST" (I osa ilmus 1808 (G 59a); II osa 1832, Goethe surma-aastal). Teos on vaimukas tihe, muutudes järk-järgult filosoofilisemaks vastavalt sellele, kuidas kasvas Goethe elutarkus. 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud
realismi üheplaanilisust, Eksperimenteerib nii vormi kui väljendusviisiga. 9. Süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis-intellektuaalne romaan, absurdi romaan, sürrealistlik romaan, maagilis-realistlik romaan. 10. Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel. Postmodernism. 1. Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates
leiavad ennast selles, et nad annavad end täielikult ühiskonnale, püüdes saavutada inimkonna või mõne konkreetse riigi, kus nad elavad, paremat tulevikku. Teised näevad oma head elu pidevalt naudingut oma armastatud ja ei ehitada pikaajalisi plaane nende olemasolu. Kolmas on mõistlik ja eluliselt tähtis omaenda arengu ja isikliku kasvu eesmärgi eetika ja moraali raamistikus. Filosoofiaga tegelemisel analüüsib inimene mineviku vigu ja üritab sarnaseid probleeme tulevikus vältida. Filosoofilisemaks muutudes muutub ta inimeseks tugevamaks. Filosoofia, lihtsas keeles - see on lihtsalt võime küsida küsimusi, olla uudishimulik. Seega võime öelda, et me kõik muutume lapsepõlves filosoofid. Kolmeaastane laps küsib väga palju küsimusi selle kohta, kuidas see või teine nähtus esineb, miks sündmused elus toimuvad. Nii et ta õpib mõtlema, ta teab maailma. Minu arvates täiskasvanud ei erine sellest kaugelt lapsed - neil
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse
sõltumatud. Filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega, ja tugineb inimmõistusele, teoloogia aga üleloomulike asjadega ja tugineb ilmutusele. See õpetus nimetati hiljem ümber ,,õpetuseks kahest raamatust". Üheks raamatuks oli Piibel ja teiseks peeti loodust, mida peab oskama samuti lugeda (see ettekujutus tekkis juba antiik-ajal). Kusjuures mõlema raamatu autoriks on jumal. See tõigi kaasa filosoofia iseseisvuse.Samas muutus ka teoloogia ratsionaalsemaks ja filosoofilisemaks. Usuteadlased ehk teoloogid, mungad, õpetajad. II Retrospektiivsus Retrospektiivsus väljendus veendumuses, et mida vanem ja algupärasem mingi käsitlus on, seda tõepärasem ta on. Inimese üle valitsesid autoriteedid ja kõige suurmaks autoriteediks oli Piibel ainuke ja kõikvõimalike tõdede allikas, mis on antud kõikideks aegadeks. Uuendusi peeti hukatuslikuks ka tõest taganemiseks. Ketserid need, kes panid jumala tõed kahtluse alla, põletati tuleriidal
Teine abielu oli Artur Adsoniga. Tal oli kaks tütart. Sureb Rootsis. Looming: Varasem periood: loomingut iseloomustavad naiselikkus, tundelisus, avameelsus. Luuletused räägivad armuelamustest, erootikast. Palju kasutab lilli, lõhnu, värve. Tema looming on impressionistlik. 20-ndatel tuleb luulesse muudatus. Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise tõlkis palju saksa ja prantsuse luuletajate töid. Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules: ootus ja igatsus isamaa vastu; pagulus; sõjavastasus; koduigatsus; värvikad kirjeldused;
teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a 11) ,,Bakhandid" pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt. 12) ,,Iphigeneia Aulises" pärast a 406 13) ,,Kükloop" (saatürdraama ) a 408? 14) ,,Rhesos" 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari ) Ei võtnud osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga inimeseks. ( Tõsine, kurvameelne ). Oli üsnagi eemaletõmbunud teistest inimestest. Teda on 3 traagikust peetud kõige filosoofilisemaks, teda on isel kui filosoofi teatrilaval. Oma elu .Tema draamasid on säilinud rohke, kui teiste omi, kuna hilisemal ajal hinnati teda rohkem, kui tema eluajal. Hakkas tragöödiavõistlustest osa võtma 26 a, võitis vaid 4-5 korral. ( võttis osa ligi 20 x ). Euripidese tragöödiate tegelaste kohta on raske sageli öelda, kas neid kujutatakse positiivsete või negatiivsetena. Nad on sageli kirglikud, lõhestatud, vastuolulised tunnetes. Ta on kõige noorem 3
Ramajana Mahabharata --> Bhagavadgita upanisadid bhakti pühendumine sruti kuuldud, ilmutatud smriti meelde jäetud purana mütoloogiaalane püha tekst Brahmanad, aaranjakad ja upanisadid Vanimad veedad (Rigveda, Samaveda, Jadzurveda, Atharvaveda): jumalatele, eelkõige nende kuningale Indrale pühendatud hümnid Brahmanad: ohvririitused, rituaalid, tulerituaal, tulejumal Agni Aaranjakad tekitavad paralleeli tulerituaali ja kosmose vahele. Muutuvad rituaalsest filosoofilisemaks. Upanisadid (kaasa pandud): sisemine ohverdamine, atman, brahman ja monistlik teoloogia. Oluline on isiku vaimne areng: keha ohverdamine (askees). suutrad aforismid, mis tähistavad kohustusi Dharma suutratest tähtsaim on Manu seadused: määrab kindlaks hindude kohustused hoolimata seisusest (varna), elujärgust (asram) või soost, et oleks võimalik pääsemine sansarast.
Platoni mõju ilmus hiljem, kui muututi Aristotelese filosoofia suhtes kriitilisemaks. Hellenismi periood (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): komöödia ja õpetatud luule Keskuseks oli Aleksandria tänapäeva Põhja-Aafrikas. Oluliseks sai komöödia, mille peamine esindaja oli Menandros. Teine oluline zanr oli luule. Võrreldes arhailise perioodiga muutus see lihvitumaks. Tähelepanu pöörati välisele vormile ning seoses Aleksandria raamatukogus töötavate teadlastega muutus luule filosoofilisemaks. Kasutati vähetuntud ja haruldasi müüte, luule muutus obskuursemaks ja vähem arusaadavamaks. Tekkisid uued vormid. Arhailise perioodi eepos oli väga pikk, nüüd said tähtsaks lühieeposed, mis keskendusid konkreetsematele episoodidele ja teemadele. Tähtsaks luulezanriks said eleegia ning idüll e karjaselaul. Olulisim lühieeposte looja oli Kallimachos, idülle lõi Theokritos. Apollonios Rhodoselt kirjutas ,,Argonautika". Need kolm mõjutasid Rooma kuldse ajastu poeete
millegi/ kellegi ootamisest. Underi loodusvärvid sarnanevad Tuglase impressionistlike novellide kirjeldustele: puhtad, erksad, kiirgavad. Armastusluule märksõnadeks: meeletus, joobumuse tunne, nauding. Armastusluule tekitab soki, sest Under on esimene, kes julgeb rääkida ka selle füüsilisest poolest. 28 20-ndatel tuleb luulesse muudatus. Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. ,,Verivalla" (1920), ,,Pärisosa" (1923) ,,Iial ei olnud leu nii verine, iial nii surev." Tekitab hämmingut, et naine võib nii kirjutada. Selgelt on sisse kirjutatud sõjavastasus. Luuletustes on palju surma, meeleolud on ahastavad, samas on tunda autori kaastunnet inimeste vastu, kes on elule jalgu jäänud. Eelnevale vastukaaluks on selge igatsus rahuliku elu ja töö järele. Sokeerib
Mu kevad- ootus, huvitavad kirjeldused. ,,Mu kevad algab pääle jõulu juba.", Sirelite aegu- värvikas, igatsus. Samas räägib igatsusest positiivselt, Sinine taevas- impressionism, Helged sonetid, Ekstaas- kriitikute vastumeel, sest seda peeti pornograafiaks- "Sest riidetult on siiski kaunim naine." Lahkumine, Ehtides 20-ndatel tuleb luulesse muudatus. Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. Vahelduv vorm. 1920 "Verivalla" rahutus, kriitiline meel, sünged toonid, ekspressionism, Tarapita 1923 "Pärisosa" Ma elan- tunneb end osasüüdlasena inimsoo varingus, et oma poeediülesannet täita, peab juurdlema olemasolu suurte, igaveste küsimuste üle. Ma armastan su armastust. Mis on pärisosa: inimene jääb igaveseks küsijaks ja uurijaks, kes
ehitatud lood. "Hääl varjust" Autor lahkab iseenda probleeme, mitte ühiskonna omasid, palju üksindusteemat. "Kontvõõras"(luuletus) Iseloomulik kordusega mängimine- saavutatakse rütmiliselt põnev struktuur. "Rõõm ühest ilusast päevast" Palju loodusluulet, lapsed, suhtumine loodusesse pidulik, austav, tajub loodust väga täpselt, annab detailselt edasi. 30-ndate aastate kogud taas tõsisemad. "Lageda taeva all" "Kivi südamelt" Under muutunud filosoofilisemaks, vaatleb inimest eri tahkude alt, tema probleemid, vastuolud. Loodus endiselt tähtis, aga ka see filosoofiline. Võrdleb inimeste iseloomu loodusnähtustega, allaandmise ja leppimise meeleolu. 30 ndad aastad polnud viljakad, kuid temast oli saanud tõeliselt suur eeskuju ka teistele luuletajatele. Pagulusluule: "Mureliku suuga" sõjateema, ema surm (leinameeleolu) "Sädemed tuhas" ilmus peale Stalini surma
1968 "Olematus võiks ju ka olemata olla" 1976 "Väike luuleraamat" "Luule" 1997 põhjalik kogu "Päikesepillaja" Luules algriim, vastandab asju, mis ei ole võrduvad. Teda on mõjutanud Arbujate looming, tahvaluule vormivõtted nt algriim, mõtteriim e paralleelism, vastandamine, astendamine (tundmus muutub tugevamaks). Lõi vürmipuhtaid sonette. Kasutab vabavärssi, rikub meelega reegleid. Eksperimenteerib, loob uusi liitsõnu, luule kohati afroistlik, muutub sisutihedamaks ja filosoofilisemaks. Kõiges peitub võimalus, tuleb juhuseid realiseerida. Luule läbivalt optimistlik, armastus. Otsib ehtsat ja elus nt õhtu ülistamine "Ütle mulle, milline on su lemmik õhtu ja ma ütlen sulle kes sa oled, kes sa olid ja kes sa oleksid võinud olla" Pilet 17 33. REALISMI MÕISTE JA PÕHITUNNUSED. H. DE BALZACI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,SAGRÄÄNNAHK" Realism ld k tõeline, tõepärane, ka esemeline, materiaalne. Realismi eesmärgiks on kujutada
annaabi.ee 
