lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus Struktuursus
Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid:
mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid. Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, Fiktsionaalsus, Fikseeritus ( kirjandus kui midagi kirjutatut), Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi. Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks või) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas
koondaja ning seostaja. Paljudes filmides ei taheta taasluua ajaloolist tegelikkust, vaid elustada mingi varasema ajastu kultuurilist kogemust. (Kraavi 2005: 166) 3.2 Kirjandus Kõige üldisema definitsiooni järgi võib postmodernistlikku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse, mida iseloomustab teemade ja narratiivi fragmentaarsus, katkestatus, juhuslikkus, nihestatus ning teadlik fiktsionaalsus. (Kraavi 2005: 169) Järgides üldist postmodernset stiili, kasutab ka postmodernne kirjandus vastandamist. Mõned postmodernsed autorid on kuhjanud kokku traditsioonilisi vorme väljastpoolt oma konteksti, et pakkuda vanadele teemadele iroonilist lahendust. Teised autorid vastandavad reaalsust ja väljamõeldut. (Grenz 2003: 41) Postmodernne kirjandus vastandab korduvalt kaht või enamat autonoomset maailma.
ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja
Näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. 5.Millised kunstilised iseärasused hakkavad teoses silma (erinevad tasandid, lausestuse ka sõnastuse iseloomulikud jooned, modernistliku romaani tunnused) Teoses on põimitud omavahel oskuslikult reaalsus ja fiktsionaalsus. Kross kasutas kirjutamisel välist vaatepunkti vormi: Timo lugu jutustab päeviku vormis tema enda asemel naisevend Jakob. Sündmused vahelduvad oleviku ja mineviku jutustustega. Kuna tegemist on päeviku vormis kirjutatud teosega, siis on selles palju mõtisklusi ja sisemonolooge. Kross tõi sisse ka alateadvuse, tänu millele Jakob nägi Jettest unenägusi ja taipas, et ta teda ikka veel armastab. Samuti on autor
(kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12.Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse - jututegelikkuse - omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused. Eestis tuntud rahvajutuliigitus rajaneb ideaaltüübile, kus kriteeriumiteks: · Teksti pikkus · Teksti fiktsionaalsus või tõepärasus · Teksti süzee leviku ulatus e streotüüpsuse aste Jutustamiskeskkonnast lähtuvalt on jutte 4 liiki: · Muinasjutud · Muistendid · Naljandid · Pajatused Kõige üldisemalt 2 liiki: · Jutud, mille puhul eeldatakse teadlikult, et sellist sündmust tegelikult toimunud ei ole. (Erineb tavakõnest, kasutatakse tüüpilisi alguse ja lõpuvormeleid ja kujundeid) · Jutud, mida proovitakse esitada võimalikult tõsielulisena. (vesluse ja arutelu osaks, mitte kuulamiseks
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas.
tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus). 2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus. 3.Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel
dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus.
(kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse jututegelikkuse omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused. Eestis tuntud rahvajutuliigitus rajaneb ideaaltüübile, kus kriteeriumiteks: · Teksti pikkus · Teksti fiktsionaalsus või tõepärasus · Teksti süzee leviku ulatus e streotüüpsuse aste Jutustamiskeskkonnast lähtuvalt on jutte 4 liiki: · Muinasjutud · Muistendid · Naljandid · Pajatused Kõige üldisemalt 2 liiki: · Jutud, mille puhul eeldatakse teadlikult, et sellist sündmust tegelikult toimunud ei ole. (Erineb tavakõnest, kasutatakse tüüpilisi alguse ja lõpuvormeleid ja kujundeid) · Jutud, mida proovitakse esitada võimalikult tõsielulisena
Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, scholarship, literary theory, history of literature (literary history) Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. KIRJANDUS- INTERPRETATSIOON
tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikastioonisituatsiooni tähtsaimad komponendid on AUTOR TEKST LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest);
annaabi.ee 
