homeostaasi hoidmiseks · Prolaktiin Päritolu: labiaalsed süljenäärmed Roll: katepsiinide ekspressiooni tõstmine · Aglutiniin Roll: bakterite aglutinatsioon ( S.mutans, S.sanguis, S,salivarius) , veregruppi antigeeni kandmine, HIV-1 nakatumise inhibeerimine gp120 seostumisega Põhiklassid: kõrgmolekulaarsed glükoproteiinid, sIgA, lüsosüüm, beeta- mikroglobuliin, fibronektiin HAMBAKATT Makromorfoloogia: kollakasvalge ladestus hamba- ja igemepindadel Mikromorfoloogia: pellikli kaudu hambale kinnituv rakuvälise maatriksi bakterite mass (PRP), mis koosneb lipiididest ja polüsahhariididest. Hambaladestuste klassifikatsioon: 1. Mineraliseerunud ladestused · Supragingivaalne hambakivi (krooni gingivaaalses kolmandikus, proksimaalsetel pindadel, lohkudes, fissuurides) · Subgingivaalne hambakivi (hamba ja epiteeli kinnituspinnal, igemetasku
- Kollageeni kiud tugevad, painduvad, paralleelse asetusega, ei veni, organismis enamlevinud. - -Elastsed kiud (elastic fibers) hargnevad kiud, mis võimaldab venitada ja taastada kuju, väga elastsed. - -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine)
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega
ja diferentseerumist, ECM valkude 3. Milles seisneb väide, et diferentseerumine on süntees ja geenide valikuline aktiivsus? proliferatsioon/diferentsseerumine on · Diferentseerumise käigus avalduvad omavahel seotud. samasuguse DNA pealt erinevad 9. Milliseid ECM valke te teate? geenid · Fibronektiin, laminiin, kollageen, 4. Milles seisneb lümfotsüütide elastiin diferentseerumise eripära ( lähtu genoomist)? 10. Mis on kasvajaraku omapära võrreldes · Toimuvad DNA ümberkorraldused, normaalse rakuga? osa DNAst deleteeritakse, et · Kontrollimatu proliferatsioon, võimaldada erinevate antikehade ja T heterogeensus, inhibeeritud apoptoos
Ankurliidused nt naha epiteelis annavad epiteelkoele mehhaanilised omadused, ühendavad rakkude tsütoskelettide elemente,ühenduvad ekstratsellulaarse maatriksiga. Aukliidused-võimaldavad väikestel molekulidel vahetult liikuda ühest rakust teise. rakuväline aine (EMT)-Sünteesitakse fibroblastide poolt ja moodustab ekstratsellulaarseid membraane: Kollageen – peamine valk, kolm keerdunud ahelat :Elastiin, Fibronektiin,Laminiin 17. Rakutsükkel-on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille tulemusena toimub rakkude jagunemine ja paljunemine* tsükli käigus DNA replikeerub. Rakutsüklifaasid- * Interfaas RNA ja valkude süntees S-faas: DNA replikatsioon (sünteesi faas): iga kromosoom koosneb kahest (õde)kromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse järgmise e. M-faasi* M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon, rakkude lõplik jagunemine tsütokineesi faasis
immuunsüsteemi reaktsioon normaalse kehavalgu – desmogleiini vastu. Keratinotsüütide vahelised liidused hävivad, mis väljendub villidena nahal ja limkaskestadel. Raviks – vedelik ja elektrolüüdid, immuunsupressandid. 116.Integriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid.Tähtsus füsioloogilistes protsessides ja haiguste patogeneesis. Integriinid: Rakk-ECM ühendused. Seonduvad ECMi eri komponentidele (fibronektiin, fibrinogeen, kollageen, laminiin). On Ca2+ sõltuvad, suur grupp (imetajatel 24) erinevaid molekule. On alpha ja beta subühikust koosnevad heterodimeerid. Sageli heterofiilne ühendus. Tsütoplasmas seonduvad integriinid seoseliste valkude abil kas: a) Aktiini filamentidele või b) Intermediaarsetele filamentidele (nt keratiinile). 2 põhifunktsiooni: 1) Kinnitumine ECM-ile 2) Signaali ülekanne ECM-ilt rakule ja signaalist
peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise). Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid): ühendused rakkude vahel, molekulide vahetus, rakkude tegevuse koordineerimine. Kollageen on põhiline ETM'i valk. Enamik epiteelkudesid paiknevad tihedalt seotuna õhukesel maatriki kihil, basaalmembraaniks. Rakud kinnituvad selle külge retseptorite abil. 12. Rakutsükkel, rakutsükli faasid, rakutsükli kontroll. Speratogenees ja oogenees.
hargneb ja moodustab võrgustiku , koosnevad elastiinist,leidub suurtes arterites ja kopsus Amorfne põhiaine või mass(substantia fundamentalis) -Hüdrofiilne kolloid,mis ei oma mikroskoopilist struktuuri. Toodetakse sarnaselt kiududele fibroblastide poolt. -Koosneb sulfateeritud glükoosaminoglükaanidest ja proteoglükaanidest. Lisaks mittesulfateeritud vorm – hüaluroonhape. -Toitained, albumiinid, mineraalained, hormoonid jne. -Glükoproteiinid nt. - fibronektiin,laminiin. Klassifikatsiooni alused *Morfoloogiline klassifikatsioon: -Rakkudevahelise aine ehitus ja iseloom -Rakkudevahelise aine hulk ja asetus -Rakulise koostise alusel -vahekord rakkude arvu ja rakkudevahelise aine massi vahel(sellest tulenevad ka sidekoe funktsioon ja reaktsioon) *Funktsioone aitab mõista teadmine, et ECM loetakse passiivseks osaks ja rakke aktiivseks osaks. Klassifikatsioon I.Klassifikatsioon.Kolm suurt rühma. -Embrüonaalne sidekude -Täiskasvanud sidekude
3. Mälu – et uuel kokkupuutel sama võõrainega oleks immuunreaktsioon kiirem ja tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel Maohape ja sapp Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks Normaalse mikrofloora kolonisatsiooniresistentsus 4. Loomuliku immuunsuse mehhanismid Komplemendi süsteem Fibronektiin Rakulised kaitsemehhanismid (fagotsüüdid, NK-rakud) Interferooni produktsioon Põletik Metaboolsed muutused 5. Komplemendisüsteemi ülesanded: 1) Algatada põletikureaktsioon – kutsub fagotsüüdid 2) Soodustada fagotsütoosi – vahendab mikroobide opsonisatsiooni ehk teeb mikroobid söödavaks, nii saavad nad siseneda fagotsüütidesse 3) Kahjustada immuunkomplekse koos seerumkompleksidega – et vähendada kudede kahjustusi
Intertsellulaarsed liidused A.Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon · Ekstratsellulaarsed membraanid (kollageen, elastiin, fibronektiin) · Adhesiooni molekulid plasmamembraanil · Ühendused pl.membraanide vahel (desmosoomid, valgu kanalid) Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks): kollageen, elastiin, fibronektiin, laminiin Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid) · Ühendused rakkude vahel · Molekulide vahetus · Rakkude tegevuse koordineerimine Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude
Maatriksit moodustavad valgud sekreteeritakse lokaalselt rakkude poolt. Enamikus sidekudedes on maatriksi valgud suures osas toodetud fibroblastide poolt. Maatriksi polüsahhariidid - glükoosaminoglükaanid, on seotud kovalentselt teatud valkudele, nn. proteoglükaanidele. Maatriksi valgud - kollageen (põhiline valk), elastiin, fibronektiin, laminiin. Kollageeni fibrillide ruumilist organiseeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. Fibronektiin on adhesiivne valk; võimaldab rakkudel kinnituda ekstratsellulaarsele maatriksile. 19. Rakkudevaheline signalisatsioon. Kontaktsignalisatsioon. Valgulised hormoonid, neurotransmitterid. 15
Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik keha skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist: epaksiaaselst müotoomist arenevad selgmised roietevahelised lihased ja selja lihased ning hüpaksiaalsest müotoomist arenevad ventro-lateraalse kehaseina (nt kõhulihased) ja jäsemete lihased. Lihaste moodustumise ehk müogeneesi etapid: 1. Müoblastid koonduvad (faktorid: fibronektiin-integriin) 2.Müoblastid joonduvad (membraani glükoproteiinid) 3.Rakud fuseeruvad (metalloproteinaas – meltriin ning Ca-ioonid) 4.Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine (Il4) 4.Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu 5.Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Urogenitaalsüsteem areneb vahelmisest mesodermist. Imetajate neeru areng toimub
kust läbi blastopoori (ürgsuu) algatatakse gastrulatsioon I lõigustumisvagu läbib halli sirbi piirkonda. 48. Blastotsüsti koorumine Blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub viljastumiskestast (zona pellucida) vabanemine e „koorumine“ ja kinnitumine (implantatsioon) selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile Trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui
Эндоте́лий — однослойный пласт плоских клеток мезенхимного происхождения, выстилающий внутреннюю поверхность кровеносных и лимфатических сосудов, сердечных полостей. Vereliistakute tromb: (L, lk 28) Kollageen, von Willebrandi faktor – ekstratsellulaarses maatriksis Olulised adhesiivsed glükoproteiinid: fibronektiin, fibrinogeen Fibriini võrgustiku tekkime Von Willebrandi faktor: (L, lk 28) alfa-hüübimisfaktor, mis sekreteeritakse trombotsüütide poolt 27 paikneb ekstratsellulaarses maatriksis toodetakse koekahjustamisel oluline komponent verehüübimises ehk hemostaasis vWF on glükoproteiin, mida sünteesivad megakarüotsüüdi ja
kasvufaktoritele jne; liidab rakud kudedeks ja organiteks. Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev erinevatest materjalidest kehade pindade või erinevat tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. Rakk-maatriks adhesioon: integriinid vahendavad nõrke rakk-rakk ja rakk-maatriks vahelisi interaktsiooone. ECM põhikomponendid: proteoglükaanid, kollageen, lahustuvad valgud (fibronektiin). Rakk- maatriks adhesiooni moduleeritakse integriinide arvu ja aktiivsuse muutuste kaudu. Deadhesiooni faktorid võimaldavad rakkude migratsiooni ja võivad rakupinda ümber modelleerida. 11. Rakkude diferentseerumine. Eristunud/diferentseerunud rakkudel on tihti oma kindel/äratuntav morfoloogia ja neis ekspresseeruvad valgud on spetsifitseerunud teatud kindlate bioloogiliste funktsioonide täitmisele, mis on siis omased vaid sellele rakutüübile.
Kui splaissimine on reguleerimata – tavaline mRNA. Emastele seondub repressor – eksonid 1 + 3 ja 1. introni 3’ otsaga ühendatakse. Sünteesitakse erinev valk. Eelmise produkt (mRNA-lt valk) blokeerib järgmise splaissimise. Kui 1. + 2. + 3. ekson ühendatakse – tekib valk, mis pole funktsionaalne. Splaissimise valgulised regulaatorid: takistavad splaisssaiti – intronitega - negatiivne võimendavad splaisssaiti – eksonitega – positiivne fibronektiin – toodavad fibroplastid. Kui tekib haav, veri hüübib (fibronektiin soodustab klompide teket). Oluline kaitsevalk. Avaldub maksarakkudes ja fibroplastides – geen mõlemas sama, aga valk erinev. Fibroplastides on palju eksoneid ja AH järjestusi, maksarakkudes vähem. Fibronektiini geen – valk, mis ekspresseerub vererakkudes ja maksarakkudes. Erinev funktsioon. Oluline põletuste ja traumade korral. Kaitsevalk, kaitseb vigastatud rakke ja kudesid
annaabi.ee 
