Mitoosi ajal Tsentrosoom 3*9 mikrotuubulit ...........niidistiku moodustamine Liikumisorganoidid 9+1 mikrotuubulit Rakkude liikumine Kulendid, ripsmed, viburid. Basaalkeha 3*9 mikrotuubulit. Valgu fibrillist võrgustik Tsütoskelett Tugi, rakusisene liikumine Kinnituvad membraanile 5) Tuuma ehitus ja ülesanded Tuumaümbris: 2 sisemembraani, poorid, piiritleb tuumaplasmat, ainevahetus. Tuumaplasma: tuuma täitev vedelik, H2O, anorg kõrg- ja madalmolekulaarsed ained, orgaanilised ained. Tuumakesed: tihked kehakesed, 1-10, ribosoomide süntees, RNA süntees. Pärilikkusaine: DNA kromosoomid
tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tõene või väär 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene Leidke õige vastusevariant 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul:
moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, võib selle kuju ja suurus eri rakkudes varieeruda. 5) Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes rakus ka mitu. 6) Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomse fibrilli ehitus on väga keeruline. Üks kromosoom koosneb ühest nukleosoomsest fibrillist. DNA, mis on keerdunud ümber histoonidemolekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Rakujagunemise ajaks keerdub nukleosoomne fibrill kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobiks nähtavaks. 7) Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid
Mida enam energiat rakk vajab, seda enam on seal mitokondreid. Enamikus rakkudes on üks tuum (ümbris koosneb kahest membraanist milles paiknevad poorid, sisest plasmat nim. karüoplasmaks (sisaldab valke, RNAd, DNAd); kromosoomid on tuuma olulisimaks osaks; üks või mitu tuumakest; enamasti ümar), mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja lõpuks rakk hukkub. Kromosoomid koosnevad nukleosoomsest fibrillist (DNA kompleksis valkudega) ja nende arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (inimesel 46). Homoloogilised (paaris) kromosoomid sisaldavad samu pärilikkuse tunnuseid moodustuvaid geene. Enamikul organismides on sugurakkudes 2 korda vähem kromosoome kui keharakkudes. Karüogramm on organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide
KLASS 7. Kromosoomid Inimese keharakkudes 46 kromosoomi (esinevad paaridena) Inimese sugurakkudes 23 kromosoomi Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene7 Nähtavad raku jagunemise ajal, muul ajal lahti keerdunud ja moodustavad kromatiini Sugurakkude küpsemisel väheneb kromosoomide arv 2 korda Üks kromosoom koosneb ühest nukleosoomsest fibrillist 8. Histoonid Kromosoomivalgud Kaitsevad DNA-d Aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida Ümber histoonide molekulide keerdunud DNA moodustab nukleoomse fibrilli Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud DNA molekul 9. Rakumembraan EHITUS Fosfolipiidid (2 kihti) Valgud – hajusalt või moodustavad ainete transpordikanaleid Kolesterool
arvu püsivus tütarrakkudes; o eukarüootsete rakkud kromosoomides on DNA seotud valkudega histoonidega; o histoonid kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida; o DNA + histoonid = nukleosoomne fibrill; o ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist; o kromatiin kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid); o kromosoom on kahekromatiidiline enne raku jagunemist, neid ühendab tsentromeer. Muidu on ühekromatiidiline; o tsentromeer hoiab ka kromosoomi kahte kromatiidi koos; o mehel on X ja Y (väiksemad); o naisel on X ja X (suuremad); o kromatiidid on identsed, aga homoloogilised kromosoomid ei ole identsed. 3.4. Rakumembraan
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8
(igas inimese muna/seemnerakus on 23 kromosoomi) · histoonid on peamised kromosoomivalgud päristuumsetes (DNA on kromosoomides seotud valkudega), nende ülesanded: o kaitsevad DNAd. o pakivad kromosoome raku jagunemise ajal kokku. · Nukleosoomne fibrill moodustub DNAst, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste (1 kromosoom koosneb 1 nuklesoomsest fibrillist) · karüotüüp isendile omane kromosoomide komplekt, milles on oluline kromosoomide arv, suurus ja struktuur karüogramm paariliste kromosoomide piltkujutis
ribosoomid 70S 80S, organellides 70S mikrotuublitest puudub, vaid mõnel on olemas esineb tsütoskelett tubuliini valk rakukest sisaldab peptidoglükaani peptidoglükaan puudub viburid koosnevad ühest või mitmest iga vibur koosneb 20 fibrillist valgulisest fibrillist membraansed organellid ei esine esinevad lihtsa membraaniga gaasivakuoolid, klorosoomid, puuduvad organellid karboksüsoomid intronid geenides esinevad harva esinevad väga sageli Tunnus endotoksiinid Eksotoksiinid kel esinevad? G(-) bakteritel G(+) bakteritel ja G(-) bakteritel
Mikrotuubulitest tsütoskelett Puudub. Mõnel bakteril Esineb viburid, ripsmed, tubuliinina olemas. tsentrioolid, mitoosikääv. Rakukest Sidaldab peptiidoglükaani Pepptiidoglükaan puudub Viburid Koosnevad ühest või mitmest Üks vibur koosneb 20 valgulisest fibrillist fibrillist, mis paknevad skeemi järgi 9*2+2 Mmembraansed organellid Ei esine Esinevad Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, Puuduvad organellid karboksüsoomid Intronid geenides Esinevad harva Esinevad väga sageli Arhede ühised jooned bakteritega: 1) rõngaskromosoom; 2) genoomi suurus;
Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA kompleksis valkudega histoonidega. Histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab koos nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 9 Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Membraanide koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilisena, valgud nende peal või vahel. Peale selle sisaldavad rakumembraanid ka kolesterooli. Transport a) passiivne difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool jt. väiksemad molekulid
*Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Homoloogilised(paarilised) kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.(v.a mehe sugukromosoomid) *Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega.peamised kromosoomvalgud on histoonid.8kaitsevad DNA-d ja aitavad raku jagunemisel ajal kromosoome kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide, moodustab nukleoomse fibrilli. Üks kromosoom koosnev ühest nukleosoomsest fibrillist. Rakumembraan- eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb raku sisekeskkonda kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, info-, energiavahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest (kolesterool) Membraane asub tsütoplasmas, rakutuum. Ainete trantsport läbi membraani: *Passiivne transport- energiat ei kulu:difusiooni, osmoosi teel(vesi, gaasid O2, CO2)
· Tuumamembraan valikuline ainete transport · Karüoplasma seob tuuma tervikuks · Tuumake - rRNA süntees Inimesel 23 sarnaste kromosoomide paari.(homoloogilised). Koosnevad geenidest. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 2. Ökoloogilised tegurid, nende jaotus Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) · Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus 3
1. enamasti ümar või ovaalne 2. piklikes rakkudes välja veninud 3. omalaadne kuju: a) leukotsüütides b) halvaloomulistes kasvajates 4. hõlmab rakus 10-20% 5. Sugurakud erandiks: a) munarakus 1-2% võtab enda alla b) spermides kuni 50%, kuna tsütoplasmat on vähe 14. Kromosoomid · asuvad raku tuumas · jagatakse sarnasuse alusel paaridesse nn homoloogilised kromosoomid · kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist - DNA seotud valkudega histoonidega. 17 PRO- JA EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS. Eeltuumne rakk Päristuumne rakk 1. tuuma asemel tuumapiirkond 1. tuum ja tuumake 2. üks haploidne rõngaskromosoom 2. palju kromosoome 3. kahekordse membraaniga organellid puuduvad 3. mitokondrid, plastiidid esinevad 4
· Kromosoomi kuju eukarüoodil lineaarsed kromosoomid, prokarüoodil rõngaskromosoom. · Prokarüoot ei sisalda steroole, eukarüoodid sisaldavad. Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. · Eukarüootidel on membraansed organellid nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne. · Viburite ehitus prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist. Eukarüootidel iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist. · Ribosoomide tüüp prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S · Rakuskelett prokarüootidel olemas tubuliini ja aktiini homoloogid, mikrotuubulid puuduvad. Eukarüootidel rakuskeleti valkudeks tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid olemas. · Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine prokarüootidel
üksnes 23 kromosoomi. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega. Peamised kromosoomivalgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraanivahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid aga paiknevad hajusalt kas nende peal või vahel
membraanides ribosoomid 70S 80S, organellides 70S mikrotuublitest puudub, vaid mõnel on olemas tubuliini valk esineb tsütoskelett rakukest sisaldab peptidoglükaani peptidoglükaan puudub viburid koosnevad ühest või mitmest valgulisest iga vibur koosneb 20 fibrillist mikrotuublist membraansed ei esine esinevad organellid lihtsa Gaasivakuoolid(aerosoomid), klorosoomid, puuduvad membraaniga karboksüsoomid organellid intronid geenides esinevad harva esinevad väga sageli Rakumembraani funktsioonid o Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide
MreB. Arhedel tõelised ja aktiin. Mikrotuubulid olemas homoloogid (artubuliin) Rakukest + - (peptidoglükaan) Viburid Koosnevad ühest või mitmest Iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist valgulisest fibrillist Membraansed mitokondrid, ER, Golgi - organellid kompleks Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, - organellid karboksüsoomid Intronid geenides harva sageli Membraanid Enamasti ei sisalda steroole
rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18
A-vööt sisaldab jämedaid müosiini filamente ja see vööt muudab tugevasti valguse polarisatsioonitasandit I-vööt ei muuda polariseeritud valguse tasandit ning sisaldab peeneid, peamiselt aktiinist, filamente I-vöödi keskel paikneb Z-membraan – sisaldab aktiini siduvat alfa-aktiini, kuhu kinnituvad peened aktiinifibrillid Ala vöötlihaskius mis kulgeb kahe Z-membraani vahel nimetatakse müomeeriks e sarkomeeriks Jämedad müosiinist fibrillist moodustuvad müosiini kahest raskest ja neljast kergest ahelast Peened filamendid koosnevad F-aktiinist, tropomüosiinist ja troponiinist Peened ja jämedad müofibrillid paigutuvad lihaskius teatud ülekattega – I-vöödi moodustavad aktiinist filamendid ulatuvad osaliselt ka A-vöötidesse müosiinist filamentide vahele teatud osas A-vöödis peened filamendid katavad jämedaid
annaabi.ee 
