Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FERENC LISZT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liszt, muusika, klaver, kontsert, weimar, ferenc, pedagoog, kontserte, helolooja, weimaris, wagneri, berlioz, rooma, orkester, poeem, etüüdid, fantaasiad, moll, rapsoodia, helilooja, pianist, dirigent, kaasaegseid, publiku, viiniszerny, salieri, 1824, andes, 1835, kolisid, sveitsi, genfi, aulas, 1847, kiievisaroline, 1859, veetis, talved, viimasedFerenc Liszt Tartu Tamme Gümnaasium 11.A Ingrid Usar Angela Hõrak 2013/2014 Ferenc Liszt [f'erents list] sündis 22 oktoober 1811 ja suri 31 juuli 1886. Ta oli Ungari pianist ja helilooja ning Ungari Rahvusliku Koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas. Ta kirjutas palju klaverimuusikat jaarendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline ja rõhutas efekte ning kasutas klaverit nagu orkestrit. Elulugu Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas?
oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost •Ka on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate •Ta oli ülimalt virtuooslik,
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt.
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris.
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju
Ferenc Liszt (1811-1886) Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaid pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon)
Liszt sündis 1811.a. LääneUngaris, Doborjáni külas. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena ja selle töö kõrval mängis ka vürsti orkestris, mille dirigendiks oli Joseph Haydn. Liszti esimeseks õpetajaks oligi tema isa Adam, kes alustas poja õpetamist juba siis, kui 5aastasel poisil esimesed muusikalised anded avaldusid. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud.
Pole selget üleminekuaega. Klassitsismist jäid vormid samaks. (sonaat-allegro)
Muutus mõtlemisviis - mõistuspärasuselt --> tunnetele.
neist Leipzig.Leipzigis leidis ta väga hea klaveriõpetaja Friedrich Wieck´i, kelle tütar Clara sai kogu Euroopas kuulsaks pianistiks ja Schumanni abikaasaks. 1844. aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas. 3040-ndatel aastatel kohtus Schumann paljude kaasaegsete muusikutega nagu Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku . Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud.
saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset
Romantism muusikas. vormid jäid muusikas samaks, kuid muutus mõtlemsviis, rõhk on tunnetel , mõistus ei ole nii oluline. romantismi ajastu muusikale on omased : on rohkem rahutust, tunglevust, tõuse ja mõõne, kiirendusi ja aeglustusi Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas :
orkestraalne kõla. Chopin tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi. Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Just ooper oi zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus- romantilistele ideaalidele. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega
FERENC LISZT (1811-1886 ) Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Ta oli pikk ja kõhetu, kahvatu näo ja suurte merevee värvi rohekate silmadega. Kõnnak oli tal ebakindel. Intiimses seltskonnas oli ta näoilme hajameelselt rahutu, kontserdilaval aga kuninglik. Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid. 1819
· Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
annaabi.ee 
