Kõrberebane ja Aaloe (0)

Kõrbereban
e
Elupaigad ja Eluiga
Kõrberebased elavad PõhjaAafrika ning Araabia ja Siinai
poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Kõrberebane on
kasina kõrbeelu tüüpiline esindaja. Ta eelistab liivast
mulda, mida on kerge kaevata.
Eluiga on vangistuses 10­14 aastat. Eluiga looduses, pole
teada.
Kehaehitus
Kõrberebase hambad on keha suuruse ja eriti koerlaste
kohta väga väikesed, sest nad ei küti suuri saakloomi.
Kõrvad on neil 15 cm pikkused või pikemadki. Saba on
kohev, peaaegu keha pikkune ja sabaots on must. Karv
on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane ,
kõhupool on valge. Neil puuduvad teistele rebastele
omased lõhnanäärmed. Sellepärast peetakse neid ka
koduloomadena.
Toitumine
Nagu kõik rebased, peab kõrberebane jahti üksinda,
küttides kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt putukaid,
kahepaikseid, roomajaid, linde ja nende mune ning
väikeimetajaid, võimaluse korral ka kalu. Samuti sööb ta
võimaluse korral marju ja puuvilju. Hädakorral kaevab
ta saaklooma liiva seest välja.
Aaloe
Levik
Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus LõunaAafrikas,
eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu
Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub
looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid
toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja
Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka
Madagaskaril.
Ehitus ja välimus
Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb
nii puukujulisi, varrega põõsa kui ka varretuid rosetjaid
liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud,
lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate
vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised,
torujad, piklikus õisikus. Viljaks on kupar.
Ökoloogia
Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad
on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid
esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks
mitmetele imetaja ja linnuliikidele. Tolmendatakse
peamiselt lindude poolt.
Kultuurilooline tähtsus
Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka
muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja
Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede
toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi
algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika
kultuurides. Juba vanaajal tunti ka Indias
ravimtaimena.
http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane
http://et.wikipedia.org/wiki/Aaloe