Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine
Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Semantiline mälu seisneb inimese faktiteadmises, mis ei ole seotud tema isiklike kogemustega, näiteks et USA president on Barack Obama ja Eesti president on Kersti Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi ja sündmusi, mille omandamist me mäletame ja suudame ajajoonele paigutada, näiteks oma 10. sünnipäevapidu või keskkooli lõpuaktus.
Kohati paistab tegu olevat muna või kana küsimusega: kumb oli enne, kas teadmised või oskused. Vajalikkust arvesse võttes võib öelda, et fakte on võimalik järeldades luua. Seega on pigem küsimus selles, kuidas vajalikkust vaadata. Väga laiapõhjaliselt vaadatuna ei ole fakte vaja, sest seda „jalgratast“ on võimalik kogu aeg uuesti leiutada, fakte on võimalik ammutada oma tegudest. Praktiliselt võetuna aga vajab praegune tudeng tööturul ellujäämiseks siiski ka faktiteadmisi. Sellegipoolest omab üha suuremat tähtsust tänapäeval see, kuidas neid teadmisi rakendada osatakse. Allikad: Erievad õpistiilid. Visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline õpistiil, kasutatud 19.11.2014 http://erinevadoppijad.weebly.com/2-erinevad-otildepistiilid.html. Rohtjärv, B. (2011) Õppimine ülikoolis – nauding või kohustus? Üliõpilaste õpihoiakute kujunemine. Kasutatud 19.11.2014 http://andragoogika.tlu.ee/?page_id=339. Saar, M. (2013). Noor pole alati ise süüdi
(http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/piteooriate_vrdlus.html). Näiteks õppisin mina eelmine semester ainet ,,Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia" igapäevaselt biheivioristliku õppimisteooria järgi. Õpetaja juhtis õppeprotsessi, õppetöö oli süsteemne, sest iga kord oli meil uus teema, mis vahel haakus eelmisega, vahel mitte. Teadmised, mis ma omandasin, olid teaduslikud ja faktipõhised. Hinnang tööle anti objektiivselt, kuna töös küsiti faktiteadmisi. Keskkoolis oli minul kirjanduse õpetaja, kes õpetas kognitiivse õppimisteooria järgi. Tema õpetamismeetod oli alati selline, kus õpilased pidid ise palju mõtlema, kaasa rääkima ja looma seoseid õpitu vahel. Näiteks pidime me loetud raamatu põhjal näideldes analüüsima mõne karakteri iseloomu ja jõudma arusaamisele miks see karakter vastavalt käituda võis. 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine
uusi teemasi, mida tunnis pole veel arutatud ning õpilane peab vabast ajast tegelema asjaga mida tegelt ideaalis võiks võtta juba tunnis läbi. Aruandes selgitati veel, et õpilasi hinnatakse vaid omandatud teadmiste põhjal ega pöörata piisavalt tähelepanu isiksuse arengule.Õpetajad arvavad, et kõik õpilased on sama targad ja võimekad.Põhiline on see, et edasi antakse teadmisi. Ka Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ütles aruande esitlusel, et õpilased on sunnitud vaid faktiteadmisi pähe tuupima, ning ei pöörata tähelepanu analüüsidele või arutlusele. Ka Õpilasesinduste liidu aseesimees Peterson loodab, et uute õppekavade toimimisel muutuvad õpilaste päevakoormused väiksemateks aga selgitas, et see ei tähendaks, et teadmistepõhise õppe peaks ära unustama, vaid tähtis on, et koolis väärtustatakse rohkem suhtlemis- kui ka sotsiaalseid oskusi. Koolikoormus Koolikoormus oli ka õpilastel aastal 2005, mil ilmus artikkel kus räägitakse õppekoormusest
väga erinevad. Kui küsiti suurimate muutuste kohta, mis arvuteiga on viimase 50 aasta jooksul toimunud, sain väga palju sarnaseid vastuseid muutunud on enam-vähem kõik, eraldi võiks välja tuua arvuti mõõtmete vähenemise, kiiruse kasvu, andmemahtude suurenemise, levik ja üldse kasutamise mugavus. Huvitaval kombel mainiti interneti tulek ära vaid ühel korral. 1981 valmistas IBM esimese personaalarvuti. Küsitluses kontrolliti klassikaaslaste faktiteadmisi PC leiutamise aja kohta 7 inimest ehk 44% vastanutest panustas õigele variandile. Üllatuslikult pakuti viiel juhul (31%) personaalarvuti leiutamise ajaks 1960ndaid. Järgmiseks uuriti, mida nad tahaksid veel arvutite juures täiustada või muuta, milliseid lisaomadusi ja funktsioone täita. Põhiliselt pakuti kiiruse suurendamist, ära mainiti ka suuruse ja kaalu vähendamist, andmemahu suurendamist ning kaunimat välimust.
Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine, tantsmine, sellised tunnetusvõimed nagu kirjutamine ja lugemine. Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse(laiemas mõistes). (Leppik 2006, 47) 2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi ning semantilist informatsiooni võib omandada väga kiiresti. Teadmised, et päike tõuseb idast ja et poissmehed ei ole abielus on näited semantilise mälu olemasolust. Semantilise mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises. Kui protseduurilises mälu eksisteerib kohustuslik seos teadmiste ja teo vahel, siis semantilises seda ei ole. (Tulving 2002, 36) 2.3 Episoodiline mälu Episoodiline mälu on mälu liik, mis võimaldab mäletada inimese isiklikku elu.
suures osas kasvanud üles nendes tingimustes. Sellised õpimeetodid arendavad oskust tulla toime selgelt esitatud ülesannetega, kuid olukorras, kus tuleb luua ise uusi ideid ning olla loominguline, tekivad raskused. Seepärast on endiselt praeguse koolisüsteemi tulem „toota“ akadeemiliselt võimalikult toime tulevaid ja edukaid inimesi. Ent ühiskond ootab koolilt arengut ja muutusi- me tahame, et lapsed omaksid häid faktiteadmisi kuid oleksid samal ajal ka loovad ja leidlikud. T. Kuurmee on öelnud:“Konstruktivistlike õppimispraktikate läbimurd eesti koolides on olnud visa. Kuivõrd koolide toimimise mudel põhineb endiselt kvantiteetidel: rohked inimhulgad, kulunud summad, lõpetanute hulgad, klassi täituvus, ettenähtud teadmiste kogum, eksamite ja ainete arv, omandatud info hulk jne, on ka väga keeruline olnud kooli viia
seas paremini kui tüdrukute) ja õpilaste seas on kõige populaarsem filmimuusika kirjutaja Hans Zimmer, kuna ta on tänapäeva üks tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid. Uurimistöö on ainulaadne, kuna valitud teema varasem käsitlus puudub. 6 Seoses selle uurimistööga korraldatakse küsitlus, mis hõlmab tervet 131. lendu. Küsitluses uuritakse õpilaste faktiteadmisi filmimuusikast, uuritakse õpilaste teadmisi filmimuusika funktsioonidest ja filmimuusika kirjutajatest. Küsitakse, kui sageli õpilane filme vaatab, milliseid Eesti ja välismaa filmimuusika kirjutajaid ta tunneb, kes on tema lemmik filmimuusika kirjutaja ja milline on filmimuusika olulisim funktsioon filmis. Küsitluse lõpus palutakse kokkuvõtlikult hinnata oma teadmisi filmimuusikast. Olgu mainitud, et poiste ja tüdrukute teadmiste erinevusi võrreldakse vaid nende
(30,4%). Sellele järgnesid Windows 7 (26,2%), Mac OS X v10.6 (17,4%), Windows Vista (8,7%), Ubuntu 9.04 (8,7%), Ubuntu 9.10 (4,3%) ning Fedora 12 (4,3%). (Joonis 2) 4.2.2 Mida kasutatakse 11 Küsitlusele vastanute seas on kõige enam kasutatud operatsioonisüsteemitüüp Windows (50%), millele järgnevad DOS-laadsed (21,4%), Unix-laadsed (21,4%) ning Unix (7,2%). (Joonis 3) 4.2.3 Silmaring Eri faktiteadmisi eeldavatele silmaringiküsimustele vastati keskmiselt 44% täpsusega. Seejuures vastati Windowsi puudutavatele küsimustele keskmiselt 60,7% täpsusega ning altenatiivsete operatsioonisüsteemide kohta käivatele küsimustele 35,7% täpsusega. 4.3 Tõlgendus Tulemustest koorus välja ühene järeldus: tekkinud on Windowsi-keskne nõiaring. Seda selgitavad järgmised seosed: · Kaugelt kõige enam kasutatakse Windowsi operatsioonisüsteeme (4.2.2)
füüsilisi ja vaimseid oskusi. (Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Elus kogeme tihti stressiolukordi, mis panevad end tundma halvasti. Seetõttu võivad sind kimbutada: unehäired, muretsemine, madal enesehinnang,väsimus ja tugev stress. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 17) Koolistressi põhjustab ka tänapäeva koolide eripära: suured klassid, õppeprogrammide mahukus, valikvõimaluste nappus ning palju nõutavaid faktiteadmisi. Teadmiste puudulikkus ning sellele järgnev tajutava ebatäiuslikkuse hirmust tekkinud masendus võib õpihuvi kustutada. Koolistressi põhjuseks nimetavad õpilased ka mõne õpetaja psüühilist vägivalda ja oma pingete väljaelamist võimu positsiooni kasutades. Ülekoormatud õpetajal pole aega masenduses last märgata ning kui ta selliseid tunnuseid mõne lapse juures märkab, siis tal pole aega ega jõudu, et midagi ette võtta. (ohtuleht.ee 10.03.2017)
Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli, nooremad aga ei pruugi üldistada. o Tähelepanu suunamine – 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele Metakgontisioon e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel Näiteks: o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. o Samas keelduvad paljud 5- aastased tunnistamast, et nad midagi ära
inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks protseduurilisse mällu salvestamine toimib hästi, samal ajal kui episoodilisse mällu ei salvestu midagi. Nii näiteks võib selline patsient õppida iga järgneva korraga üha kiiremini labürinti
10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli; nooremad aga ei pruugi üldistada. Tähelepanu suunamine 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele. METAKOGNITSIOON ehk oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani. Näiteks koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid teadvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5.-10.nda eluaasta vahel. Näiteks: Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. Samas keelduvad paljud 5-aastased tunnistamast, et nad midagi ära on unustanud ning peavad oma mälu piiramatuks, umbes pooled 1
Valik ja löhivastustega testiküsimused: kuigi valikvastuseliseks kutsutakse ainult kindla konstruktsiooniga testiküsimusi, kasutatakse seda nimetust eesti keeles ka laiemas tähenduses, viitamaks tervele testiküsimuste liigile. Peale valikvastuseliste testiküsimuste klassifitseerub selle liigi alla veel sobitus- ja õige-väär –testiküsimused. Kutsutakse ka objektiivseks testiks. Saab kontrollida faktiteadmisi, analüüsi-, sünteesi- ja hindamise oskuse saavutamist. Kõige levinumad objektiivse testiküsimuse liigiks on valikvastuseline testiküsimus mis koosneb küsimuse tuumast ja valitavatest vastustest, millest harilikult ainult üks on õige. Õige-väär-testiküsimused. Nende puhul esitatakse õpilastele väited, mille õigsust palutakse hinnata skaalal õige-väär. Puuduseks: on raske koostada väiteid, mille puhul tunduks mõlemad variandid võrdväärse alternatiivina
annaabi.ee 
