Tasakaalukonstant K'x - - 12,32556 12,32556 Tabel 1. Katseandmed ja arvutustulemused Aine Molaarmass g/mol Etaanhape 60 Etanool 46 Etüületanaat 88,1 Vesi 18 NaOH 40 HCl 36,5 Tabel 2. Ainete molaarmassid Katsevea arvutus Kirjanduse andmetel peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4. K ' 100% 12,326 100% Sellisel juhul on erinevus katsetulemusega lausa x = = 308,15% . K 4 Ühest allikast leidsin siiski ka veidi erinevaid tasakaalukonstandi väärtusi: K55°C=6,68 ja
Mõõdetud galvaanielemendi elektromotoorjõud avaldub järgmiselt: Sellest avaldan: Asendan selle üleval olevasse pH avaldisse: Katsetulemused ja arvutused Mõõtmine kinhüdroonielektroodiga: Kinhüdroon hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud: Katsetemperatuur: Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril: Arvutatud pH: Katsevea arvutus Tegelik pH on 4,80. Minu arvutuse ja tegeliku tulemuse erinevus: Veaprotsent: Järeldused tööst ja hinnang tulemustele Antud töös pidin määrama uuritava lahuse pH potentsiomeetriliselt, määrates esmalt galvaanielemendi elektromotoorjõu. Katsetulemuste ja tegeliku tulemuse võrdlemisel võib väita, et antud meetod on väga täpne leidmaks lahuse pH lähtudes elektromotoorjõu ja indikaatorelektroodi potentsiaali avaldisest.
E= kn- Ag/AgCl, millest kn=E+ Ag/AgCl. Asendades selle ülaltoodud valemisse, saame pH avaldiseks: pH= Katseandmed E=0,212V Katsetemperatuur t=24°C Arvutused küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril hõbe-hõbekloriid = 0,199 1,01 ·10-3 (24 -25)=0,20001 V kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril kn0 = 0,699 - 0,00074 (24 - 25)=0,69979 arvutatud pH = = 4,87 Tegelik pH oli aga 4,0 Katsevea arvutus: P=*100%=21,75% Järeldus: Mina sain katse ja arvutuste tulemusena uuritava lahuse pH-ks 4,87. Tegelik pH oli aga 4,0. Veaprotsendiks sain 21,75%. Viga võis tulla sellest, et lisati liiga palju kinhüdrooni või mõnest teisest katse jooksul tehtud viga. Lähtudes veaprotsendist võib lugeda katse ebaõnnestunuks.
Töö eesmärk Kohvi koguse määramine ekstraktiivainete sisalduse põhjal. Seadmed ja töövahendid -pipetid -keeduklaasid -mõõtsilinder 100ml -mõõtkolvid 200 ml või 250ml -lehtrid -kohvifiltrid -elektripliit -spektrofotomeeter Töö käik Mulle oli antud 1 uuritav proov, milles oli minu jaoks tundmatu hulk kohvipulbrit. Lisaks kaalusin 2 kontrollproovi jaoks kohvipulbrit. Nende mass oli mulle juba teada, kuna kaalusin nad ise. Kallasin nii uuritavale proovile kui ka kontrollproovidele peale 100ml keevat destilleeritud vett. Lasin neil seista ning seejärel filtreerisin ära. Sademe võisin ära visata, filtraadi viisin aga mahuliselt 250ml-ni. Jahutasin kõik 3 filtraati ära ning mõõtsin optilised tihedused spektrofotomeetril 490nm lainepikkusega destilleeritud vee vastu. Katsetulemused: Katse 1 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,09 g Dx(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,172 A Katse 2 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,03 g V(kontrollproovi optil...
Seega Katsetulemused · Kinhüdroon- hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud on E= 0,229 V · Katsetemperatuur: t= 25 C Arvutused: · Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: hõbe hõbekloriid= 0,199-1,01*10-3 (t-25) = 0,199 V · Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril: kn= 0,699- 0,00074 (t-25) = 0,699 V · Arvutatud pH: Graafik: Katsevea arvutus: · Õppejõu antud lahuse tegelik pH oli 4,6 % Järeldused ja hinnang Leida tuli lahuse potentsiomeetriline pH. Mõõdetud elektromotoorjõu järgi sain arvutada pH, milleks tuli 4,593. Praktikumijuhendaja käest saadud tegelik pH oli 4,6 ja katseveaks tuli 0,1524%, mis on väike. Seega võib öelda, et katse õnnestus. Kasutatud kirjandus K.Lott ,,Füüsikalise ja kolloidkeemia loengukonspekt" ja praktikumijuhend
Seega Katsetulemused · Kinhüdroon- hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud on E= 0,210 V · Katsetemperatuur: t= 17 C Arvutused: · Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: hõbe hõbekloriid= 0,199-1,01*10-3 (t-17) = 0,199 V · Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril: kn= 0,699- 0,00074 (t-25) = 0,699 V · Arvutatud pH: Graafik: Katsevea arvutus: · Õppejõu antud lahuse tegelik pH oli 4,8 % Järeldused ja hinnang Leida tuli lahuse potentsiomeetriline pH. Mõõdetud elektromotoorjõu järgi sain arvutada pH, milleks tuli 4,9. Praktikumijuhendaja käest saadud tegelik pH oli 4,8 ja katseveaks tuli 2,04%, mis on üsna hea tulemus. Seega on katse õnnestunud, sest mu mõõtmine oli üsna täpne.
Seega Katsetulemused · Kinhüdroon- hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud on E= 0,237 V · Katsetemperatuur: t= 25 C Arvutused: · Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: hõbe hõbekloriid= 0,199-1,01*10-3 (t-25) = 0,199 V · Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril: kn= 0,699- 0,00074 (t-25) = 0,699 V · Arvutatud pH: Graafik: Katsevea arvutus: · Õppejõu antud lahuse tegelik pH oli 4,0 % Järeldused ja hinnang Leida tuli lahuse potentsiomeetriline pH. Mõõdetud elektromotoorjõu järgi sain arvutada pH, milleks tuli 4,46. Praktikumijuhendaja käest saadud tegelik pH oli 4,0 ja katseveaks tuli 10,3%, mis on võrdlemisi suur. Seega on katse põhimõtteliselt ebaõnnestunud, sest väga täpne mu mõõtmine ei olnud
Arvutused: Kasutatud lahusti 7%-line vesilahus. Lahus D Lahusti krüoskoopiline konstant Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,39 C Lahuse külmumistemperatuur T = -1,20 C Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 0,39 (-1,20) = 1,59 C Lahustatud aine hulk g = 7 grammi Lahusti hulk G = 93 grammi Leian molaarmassi: T=Kk*m m= m= Nüüd asendan m eelnevasse võrrandisse ja saan: Tegelik molaarmass on 74 g/mol kohta Arvutan katsevea: ------------------------------------------- ----------------------------- Lahusti jahtumine Lahuse jahtumine Järeldus: Katseviga tuli 18,9%, mis on suhteliselt suur viga. Kuna aga katse töötas peaaegu täielikult automaatikaga ja minu tegemistest sõltus võrdlemisi vähe, siis ei oska ma öelda, millest selline viga võis tulla. Võimalik, et antud lahus oli rikutud.
E=φkh −φhõbe−hõbekloriid Mõõdetud galvaanielemendi elektromotoorjõud , millest φkh =E+ φhõbe−hõbekloriid pH avaldises: 0 φkh −E−φhõbe−hõbekloriid 0,699−0,009−0,199 pH= = =8,34 0,059 0,059 Tegelik pH=1,7 Katsevea arvutus 8,34−8 ∙ 100 =4,08 8,34 Järeldus Katse tulemuste järgi arvutatud pH tuli 8,34, kuid tegelik pH pidi olema 8. Viga võis tulla kinhüdrooni liigsest lisamisest. Katseviga tuli 4,08% - seega võib katset õnnestunuks
11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus
, gekv Kd 1. 0,1927 250 0,18068 9,377·10-4 0,0232 1,061·10-4 2. 0,09635 279 0,16190 1,680·10-3 0,0416 1,736·10-4 3. 0,048175 368 0,12275 2,548·10-3 0,0630 2,041·10-4 Keskmine dissotsiatsioonikonstant: 1,612·10-4 Dissotsiatsioonikonstant kirjanduse andmetel: Kh=1,7·10-4 Katsevea arvutus Järeldused Arvutuste tulemusena tuli sipelghappe dissotsiatsioonikonstant 1,612·10-4, tegelikkuses on aga HCOOH dissotsiatsioonikonstandi väärtuseks 1,7·10-4. Veaarvutuste kohaselt polnud viga väga suur - 5,15%, järelikult võib katse sooritamisega rahule jääda.
Teoreetiline tasakaalukonstant: 0 0 f,298 f,298 H , kJ/mol S , J/(mol·K) 2 5 C H OH (v) -276,98 160,67 3 CH COOH (v) -484,09 159,83 3 2 5 CH COOC H (v) -479,03 259,41 2 H O (v) -285,83 69,95 Katsevea arvutus Järeldus Veaarvutuse kohaselt ei õnnestunud katse kõige paremini. Mina sain katse tulemusena tasakaalukonstandi väärtuseks 6,232, kuid teoreetiliste andmete järgi peaks see olema 13,40. Seega tuli viga küllaltki suur 53,49%. Suure vea võis põhjustada ebatäpne tiitrimine.
Keskmine: 1,897 Arvutused: näitena on toodud arvutuskäik, kui C=0,1n 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Katsevea arvutus: Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10 -4 , seega on minu leitud tulemuse suhteline viga 107-100=7% Järeldus ja hinnang: Arvutuste põhjal leitud dissotsiatsioonikonstant on küllalt lähedane kirjandusest leitud konstandile, seega võib lugeda katse õnnestunuks.
Kordan katset mitu korda, et saaksin võimalikult täpse lõpptulemuse. Katse nr Büreti algnivoo lõppnivoo Kulunud NaOH ruumala (cm3) 1 0 14,55 14,55 2 0 14,60 14,60 3 0 14,65 14,65 Arvutan keskmise: 14,60 dm3 V(NaOH)=14,60 cm3 = 0,0146 dm3 c(NaOH)= V(HCl)*c(HCl)/2 V(NaOH) Arvutan katsevea: (0,0146 dm3 *0.1069M /0,01 dm3 – 0,155M) /0,155*100% = 0,693%
Joonis . Destilleeritud vee ja uuritava lahuse jahtumiskõverad Katseandmed Kasutatud lahusti: destilleeritud vesi; tundmatu aine C 6% vesilahus Lahusti krüoskoopiline konstant: Lahusti külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuuri langus: Lahustatud aine hulk: Arvutatud molaarmass: Katsevea arvutus Tegelik molaarmass: Arvutatud molaarmass: Arvutustes esinev katseviga on seega: Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud töös mõõtsin vee ja uuritava lahuse külmumistemperatuurid ning nende kaudu pidin Raoult'i II seadusest arvutama välja uuritava lahuse molaarmassi. Arvutatud molaarmass tuli vägagi lähedane selle aine tegelikule molaarmassile, katseviga oli vaid 1,55%. Seega võib
−¿ ¿ +¿+ λ 0 Piiriline ekvivalentjuhtivus: ¿ λ 0 = λ0 2 λ c Näiline dissotsiatsioonikonstant: K= λ0 ( λ0− λ) Keskmine dissotsiatsioonikonstant: 3,01·10-4 Dissotsiatsioonikonstant kirjanduse andmetel: Kh=1,7·10-4 Katsevea arvutus 1,7∙ 10−4 p=100 − ∙100 =56,47 3,01∙ 10−4 Järeldused Arvutuste tulemusena tuli sipelghappe dissotsiatsioonikonstant 3,01·10-4, tegelikkuses on aga HCOOH dissotsiatsioonikonstandi väärtuseks 1,7·10-4. Veaarvutuste kohaselt oli väga suur. Võis tuleneda sellest, et lahused ei olnud hästi segatud.
Aktiivsustegurid, normaalpotentsiaalid ja Ag/AgCl/KCl on pärit käsiraamatust. Keskmise molaalsuse, aktiivsuse ja teoreetilise potentsiaali leidmiseks kasutasin valemeid: JÄRELDUSED Leidsin 3 emj väärtust: Emõõdetud, E´arvutatud ja E´´arvutatud(teoreetiline). Ideaalis peaksid kõik kolm kokku langema ning ka mul satuvad nad üksteisele üsna lähedale. Need arvud on vastavalt: 0,716 , 0,714 ja 0,750 Arvutan katsevea! Võrdlen mõõdetud E teoreetilise E-ga. Sellest võib järeldada, et katse õnnestus.
, gekv K 1. 0,048 n 269 0,11937 2,487 * 10-3 0,06150 1,93 * 10-4 2. 0,0961 n 178 0,18040 1,877 * 10-3 0,04641 2,17 * 10-4 3. 0,1922 n 121,8 0,26364 1,372 * 10-3 0,03393 2,29 * 10-4 Keskmine dissotsiatsioonikonstant: 2,13 * 10-4 Dissotsiatsioonikonstant kirjanduse andmetel: Kh=1,7·10-4 Katsevea arvutus Järeldused Tuleb välja, et viga on üsna suur. See võib olla tingitud näitude ebatäpsest lugemisest, kuid ka vigadest lahuste valmistamisel või hoopis elektroodi halb loputamine.
0,210 4,7619 0,00885 292 604 0,300 3,3333 0,00875 284 244 0,500 2,0000 0,00875 284 244 Jooniselt näeme, et , seega: Seega molekuli pindala adsorptsioonikihis on: Leitud tulemust võrdlen pikkusega, mis on arvutatud sidemete keskmiste pikkuste alusel: Katsevea arvutus Oma arvutustes leidsin ma, et katses adsorptsioonikihi paksus oli m, mis on suhteliselt erinev sidemete keskmiste pikkuste alusel arvutatud molekuli pikkusega, milleks on m. Nende kahe tulemuse erinevus on: Seega leitud adsorptsioonikihi paksus on sidemete keskmiste pikkuste alusel arvutatud molekuli pikkusest poole võrra suurem. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud töös määrasin pindaktiivse ainevesilahuse pindpinevust sõltuvalt lahuse
CH3COOH -487 160 CH3COOC2H5 -481 259 H2O -286 70 0 −1 ∆ H =−481−286+ 487+278=−2 kJ mol ∆ S0 =259+70−161−160=8 J mol−1 K−1 ∆ G0=−2∗1000−298∗8=−4384 J mol−1 K−1 0 −∆ G −−4384 ln K a= = =1,769 R ∙T 8,314 ∙ 298 K a=e1,769=5,87 Katsevea arvutus. 2,5 p=100 − ∗100 =57,41 5,87 Järeldus Kirjanduse järgi peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema Ka=5,87.Minuga saadud tulemus 2,5 erineb teoreetilisest. See võib olla tingitud kaalumise ja tiitrimise ebatäpsusega (arvestades, et teisele tiitrimisel läks väga palju NaOH-d)
nr. 4: glükoosilahus (konts. 0,25 mg/ml) 0,109 nr. 5: glükoosilahus (konts. 0,125 mg/ml) 0,039 nr. 6: glükoosilahus (konts. 0.062 mg/ml) 0,015 Saadud andmete põhjal koostasin graafiku (x-teljel glükoosi kontsentrasioon (C), y-teljel sellele vastav ABS). Graafik peaks olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge (korrektne katse). ABS C Sirge ei läbi lineaarselt kõiki nelja punkti katsevea tõttu. Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine: Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses leian kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele (0,085). Valem: X= X glükoosisisaldus uuritava proovi kuivaines ? % (kaliibrimissirge järgi) mg/ml C glükoosi konts. uuritavas lahuses 0,21 mg/ml V1 uuritava lahuse üldmaht ml 200 ml L lahjendustegur 1
Teoreetiline tasakaalukonstant 0 0 f,298 f,298 H , kJ/mol S , J/(mol·K) 2 5 C H OH (v) -276,98 160,67 3 CH COOH (v) -484,09 159,83 3 2 5 CH COOC H (v) -479,03 259,41 2 H O (v) -285,83 69,95 Katsevea arvutus Järeldus Katseviga tuleb päris suur ja selle järgi tundub, et katse just kõige paremini ei õnnestunud. Vea suurus on 53,9 %. Suure vea võisid põhjustada ebatäpsused lahuste valmistamisel, kaalumistel ja tiitrimistel.
lähtelahuses Etaanhape - - 0,0275 0,0275 Etanool - - 0,0275 0,0275 Etüületanaat 0,050 0,0225 - 0,0225 Vesi 0,2598 0,0275 - 0,2323 Katsevea arvutus Kirjanduse andmetel peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4. K 100% 4 100% Sellisel juhul on erinevus katsetulemusega = = 57,88% . K 'x 6,911 Teoreetilise tasakaalukonstandi suuruseks sain 13,40. Minu leitud tasakaalukonstant erineb sellest 6,911*100/13,4=51,57% Järeldused tööst
0,0369-0,0157 = 0,0212 mol Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: VNaOH=71,55ml = Etüületanaat, etanooli ja H2O tasakaalusegus: Etüületanaat: 0,04 - 0,0212 = 0,0188 mol Vesi: 0,259 - 0,0212 = 0,2378 mol Etanool: 0,0166 + 0,0212 = 0,0388 mol Tasakaalukonstant xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katsevea arvutus: Järeldused Töös määrasin näilise tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,57. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 5,86. Katseviga tuli -5,1%. Ilmselt on ebatäpsus tingitud doseerimiset, mille juures kasutasime vaid tehnilise täpsusega
Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: VNaOH=71,55ml-30,45=41,1ml n=ekv=C n ( NaOH )V NaOH = 0,51600,04110=0,0212mol Tasakaalukonstant 2014 xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH3COOH xC2 H 2OH 0,01780,2378 K 'x = =5,15 0,02120,0388 Katsevea arvutus: 5,87-5,15 100=12 5,87 Katseandmete töötlus I ja II kolvi keskmine 5 mL 3M (3n) HCl lahuse mass 5,214 g 5 mL 3M (3n) HCl tiitrimiseks kulunud 30,45 mL 0,0157 mol (n1) 0,5180 M (n) NaOH HCl mass lahuses 0,573 g
2= =5,6510-4 Sm2/mol 3= =4,0810-4 Sm2/mol 3)Dissotsatsiooniaste = f 0 Nõrkade elektrolüütide korral f=1 1===0,02066 2==0,01446 3===0,01044 4) Näiline dissotsatsioonikonstant 2c Kd = 1 - Kd1== 2,30910-5 Kd2== 2,24710-5 Kd3==2,33510-5 Näiliste dissotsatsioonikonstantide keskmine: Kd===2,298*10-5 Käsiraamatus on äädikhappe dissotsatsiooni konstant K=1,754*10-5 Katsevea arvutus: P=*100%=31% Järeldused: Arvutuste tulemusena sain äädikhappe dissotsatsiooni konstandiks 2,298*10- 5 , käsiraamatu andmetel on selleks aga 1,754*10-5. Katse viga oli suur 31%. Vead võisid tekkida lahjendamisel valmistatud ebatäpsetest lahustest, elektroodi mõõtemääramatusest kui ka sellest, et ei olnud võimalik veenduda, kas igal korral oli juhtivusnõus ühepalju vedelikku vedelik kallati sinna silma järgi, mitte ei lisatud pipetiga.
0,0373-0,0132 = 0,0241 mol Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: VNaOH= 72,2 ml = Etüületanaat, etanooli ja H2O tasakaalusegus: Etüületanaat: 0,0404-0,0241=0,0163 mol Vesi: 0,277-0,0241=0,2529 mol Etanool: 0,0152+0,0241=0,0393 mol Tasakaalukonstant xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katsevea arvutus: Järeldus: Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,57. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 4,35. Katseviga tuli 25,8%, mis on küllaltki suur viga. Ilmselt on ebatäpsus tingitud doseerimiset, mille juures kasutasime vaid tehnilise täpsusega mõõtevahendeid; tasakaalu saabumise pikast ajast, katalüsaatori juuresolekust suhteliselt suures koguses ja sellega seotud aktiivsusteguri mõjudest.
lähtelahuses moole Etaanhape - - 0,0219 0,0219 Etanool 0,0160 - 0,0219 0,0379 Etüületanaat 0,04 0,0219 - 0,0181 Vesi 0,252 0,0219 - 0,2301 Tabel 2. Ainete mooli hulk Katsevea arvutus Kirjanduse andmetel peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4,75.(t=25C) K ' x 100% 5,02 100% Sellisel juhul on erinevus katsetulemusega lausa 105,7% . K 4,75 Järeldused tööst Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx= 5,02
+0 = 349,8·10-4 S·m2/mol -0 = 54,6·10-4 S·m2/mol 0 = (349,8+54,6) ·10-4 = 0,04044 S·m2/mol Arvutused: 1) Lahuste kontsentratsioonid: 2) Erijuhtivus: 3) Molaarne elektrijuhtivus: 4) Dissotsiatsiooniaste: Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. 5) Dissotsiatsioonikonstandi arvutamine Kirjanduses CH2O2 dissotsiatsioonikonstandi väärtus: Ktegelik = 1,772·10 - 4 6) Katsevea arvutamine: Jrk Lahuse Mõõdetud Eri- Molaarne Dissotsiat- Dissotsiat- nr. kontsentratsioon takistus juhtivus elektrijuhti- siooniaste siooni- vus konstant CM, mol/l R, , S/m Kc , S m2 mol1
otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiiniumi sümboliks on Al. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100
annaabi.ee 
