Reisijaamades reisijate teenindamist. Raudteejaamas töötavad jaamakorraldajad. Raudteejaama on rajatud hargnenud rööpmestik, ameti- ja reisijate hooned, pakihoiuruumid, kaubalaod, reisi- ja kaubaplatvormid jm. ehitisi ja seadeldisi. Eristatakse tugijaama ja vahejaama. Mida omakorda saab liigitada : · Sorteerimisjaam · Kaubajaam · Reisijaam. Reisijaamade vahelisel alal asuvad raudteepeatused. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm.
võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest (hooned, erinevad raudteerajatised) ning tehniliste süsteemide seadmetest. Tehnilised seadmed on kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised. Tehnilisteks seadmete hulka kuuluvad pöörmete juhtimisseadmed, semaforid, foorid, tõkkepuud, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab
võib auto hakata vibama veel kergemini, kui vihmaga. Kindlamini saab vesiliugu vältida sõidukiiruse vähendamisega ja , kui vältida sõitmist roobastes (rattajälgedes).Libedaga väldi järsku rooli pööramist ja gaasi lisamist. Ettevaatust, must jää! Must jää on salakaval.Eriti, kui õhutemperatuur on 0* lähedal, võib pidamine ka lühikestel vahemaadel suuresti muutuda.Ohtlikumad kohad on seal, kus õhuniiskus on suurem ja tee temp. võib olla madalam: Ø Ristmikud Ø Sillad, estakaadid Ø Jalakäijate ülekäigu kohad Ø Madalad kohad teel Ø Ühissõidukite peatus kohad Ø Raudtee ja trammitee ületus kohad Ø Kurvid Ø Kus tee kulgeb puude vahel (päike sulatab ja samas külmetab) Ø Sügisesel ajal puulehed teel Väldi halbades teeoludes libisemist Ka libedaga ei kao rehvide haardumine iseenesest.Haardumist saab säilitada: Ø Kiirenda nii, et rattad ei pöörleks tühjalt (veojõu kontroll) Ø
kasutusotstarbe alusel. Uksed ja väravad peavad olema kaitstud purunemise eest ja nende liikumine ei tohi töötajat ohustada. Jalgväravad tuleb hoida takistustest vabad. Mehaaniliselt avatavad uksed ja väravad peavad liikuma ohutult. Töötamiskohad tuleb paigutada nii, et uste avamine ei oleks takistatud. Avatud asendis ei tohi uksed töötajat ohustada. Liikumisteede ääres asuvate uste avamine ei tohi töötajat ohustada. 5.Liikumisteed, estakaadid, kaldteed. Ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud trepid ja kaldteed, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud läheduses töötavate inimeste ohutus. Trepid peavad olema kindlalt paigaldatud, ei tohi olla libedad ning neil peavad olema inimese allakukkumist takistavad piirded. Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad olema ohutud, vältimaks töötajate allakukkumist Laadimisestakaadil peab olema vähemalt üks allapääs. 6
vertikaalsunnas 1:500 või 1:200. Geoloogiliste lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:100 või 1:50. Tänav - pikisuunas 1:500 või 1:1000; vertikaalsuunas vastavalt 1:50 või 1:100. –maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukudeasukohad; –piketaaž, plaanikõverikud; –ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded; -vertikaalkõverikud pikiprofiili murdepunktides ja nende elemendid ning kõrgusarvud; –lõikuvate maanteede telgede asukohad; –sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid, truubid jt; –kraavide paiknemine, kalded, pikkused ja kindlustamine; –ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud jt. Ristprofiil •Ühesuguse lahendusega teeosa kohta antakse vähemalt üks teeprojektile esitatavad nõuded – ristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse täiendavaid ristprofiile nii, et tee vertikaallahendus oleks täpne. Ristprofiili mõõtkava on tavaliselt 1:100. –piketi number; –maantee ja selle üksikute osade laiused;
eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta. Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga. (piiramatu - maa, ülejäänud piiratud) Põhivarad võib liigitada materjaalseteks ja immaterjaalseteks. Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod. Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb
122 Kaeved Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 1,3m 1227,3 m3 123 Täited tihendatud liivaluse/tagasitäite paigaldamine 283,2 m3 128 Pinnase vedu Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 37,8 m3 14 Hoonevälised ehitised 141 Estakaadid, kaldteed ja pandused hooneesine mon. pandus/betooni vedu segurautoga pumi (5 m3) betoonipumbaga, 15 km 0,25 m3 roostevabast terasest piire 3,2 jm. 143 Välistrepid Välistrepp teljel A/5-6, mon. r/betoonist F50 B25 0,95 m3 Välistrepp teljel D/2-3, mon. r/betoonist F50 B25 0,58 m3 Välistrepp teljel D/8-9, mon
mida nimetatakse kannuks ja mis asub alumisel tekil. Masti ülemises osas on põiki konstruktsioon, mida nimetatakse saalinguks. Saalingust ülevalpool olevat masti osa nimetatakse tengiks. Sildumisseade Sildumis - ja haalamisseade on mehhanismide , üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, 21 estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne.
- terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed, mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile temperatuuripingeid; - hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. 4. Raudbetooni kasutusalad, eelised ja puudused Kasutusalad: - hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed, katuslaed, vundamendid; - insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid); - hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); - teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); - suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid). Eeliseid: -Suur loomulik tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioonidega. -Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud norm keskkonnating. korral
reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: − hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); − insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); − hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); − teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); − suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); − Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused
1,8 2,1 m 2,1 2,3 m 2,3 2,8 m 33. Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus (õrte väliskülgede vaheline mõõt)? 950 mm 1000 mm 1050/1100 mm 1200 mm 34. Mida mõeldakse laonduses inventari all? masinad, seadmed, tõstukid, arvutid arvutitöökohad, vöötkoodiskannerid, tõstuki- ja kaasaskantavad arvutid laoriiulid, töölauad, tugiplatvormid jms laohooned, -väravad, laadimissillad ja lüüsid, estakaadid 10. PUHASTUSTÖÖD LAOS 1. Kas korra ja puhtuse tagamine laos mõjutab tervikuna laotöö kvaliteeti? mõjutab osaliselt, kuna korra hoidmine mõjutab, kuid puhtuse hoidmine ei mõjuta laotöö kvaliteeti mõjutab, kuna korra ning puhtuse ja laotöö kvaliteedi vahel on alati otsene seos mõjutab, kuna üldine kord laos ja lao puhtusetase loovad head eeldused laotöö kvaliteetseks tegemiseks
Selle otsa kinnitamisekd on puksiiri ahtritekil vastavad vahendid. Puksiirhaaki toetab altpoolt tugikaar, mida mööda libisedes või sõites ratastel haak saab muuta oma asendit laeva diametraaltasandi suhtes suure nurga ulatuses, mis läheneb 1800-le. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik
Selle otsa kinnitamisekd on puksiiri ahtritekil vastavad vahendid. Puksiirhaaki toetab altpoolt tugikaar, mida mööda libisedes või sõites ratastel haak saab muuta oma asendit laeva diametraaltasandi suhtes suure nurga ulatuses, mis läheneb 1800-le. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne
Selle otsa kinnitamisekd on puksiiri ahtritekil vastavad vahendid. Puksiirhaaki toetab altpoolt tugikaar, mida mööda libisedes või sõites ratastel haak saab muuta oma asendit laeva diametraaltasandi suhtes suure nurga ulatuses, mis läheneb 1800-le. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik
reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused
2,3 2,8 m 33. Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus (õrte väliskülgede vaheline mõõt)? 950 mm 1000 mm 1050/1100 mm 1200 mm 34. Mida mõeldakse laonduses inventari all? masinad, seadmed, tõstukid, arvutid arvutitöökohad, vöötkoodiskannerid, tõstuki- ja kaasaskantavad arvutid laoriiulid, töölauad, tugiplatvormid jms laohooned, -väravad, laadimissillad ja lüüsid, estakaadid Kordamisküsimused 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul? 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. 6. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini? 7. Kirjeldada tugiratastõstukit. 8
2,1 – 2,3 m 2,3 – 2,8 m 33. Milline on kaubaaluste riiulikonstruktsiooni tavapärane sügavus (õrte väliskülgede vaheline mõõt)? 950 mm 1000 mm 1050/1100 mm 1200 mm 34. Mida mõeldakse laonduses inventari all? masinad, seadmed, tõstukid, arvutid arvutitöökohad, vöötkoodiskannerid, tõstuki- ja kaasaskantavad arvutid laoriiulid, töölauad, tugiplatvormid jms laohooned, -väravad, laadimissillad ja –lüüsid, estakaadid Kordamisküsimused 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul? 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. 6. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini?
annaabi.ee 
