Kõik valimisõiguslikud kodanikud võivad ka kandideerida. Hääletusõigus peab olema piisavalt suurel hulgal ühiskonnaliikmetel. Igal häälel on võrdne kaal. Kõrvalistel isikutel on keelatud hääletajat mõjutada ning hääletaja peab langetama otsuse oma südametunnistuse järgi. Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valimissüsteem määrab ära, kuidas jagunevad häältetulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Majoritaarne valimissüsteem rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides, näiteks Suurbritannias, USA-s, Austraalias. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Vastavas ringkonnas saab valimised võita ehk saadikukoha omandada ainult üks konkureerivatest kandidaatidest see, kes saab teistest rohkem hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus 2-3 suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib sarnaste
JOOKSIKUD- jälgivad ja võrdlevad parteide tegevusprogramme ning toetavad valimistel ideoloogilistest kaalutlustest sõltumatult parteid, mille tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega. PASSIIVSED- valijad ei tunne erilist huvi poliitika ega parteide tegevusprogrammide vastu, nende osavõtt valimistest sõltub paljuski juhuslikest asjaoludest. VALIMISSÜSTEEM Valimissüsteem määrab, kuidas jagunevad hääletustulemusest lähtudes mandaadid ehk kohad esindusorganis. ENAMUSVALIMISED- ehk majoritaarne süsteem, riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks, vastavas ringkonnas saab valimised võita ehk mandaadi omandada ainult üks konkureerivatest kanditaatidest- see kes saab rohkem hääli. VÕRDELISED VALIMISED- ehk proportsionaalne süsteem, riik on
parteide ideoloogiatesse, nende jaoks on mugav toetada koguaeg ühte või siis teasel juhul ei huvitu nad üldse poliitikast ega arva, et nende häälel on suur mõju. Mis on valimissüsteem, milline on Eestis, kuidas need erinevad teineteisest? See määrab, kuidas jagunevad hääletutulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Eestis on proportsinaalne süsteem : nimekirjavalimised ja üksiku ülekantava hale meetod. viimase puhul annab valija oma hale ühele valimisringkonna kandidaadile. Nimekirjapõhine on kaks variant: a) suletud ehk hääli saab anda kõigile nimekirjas esitatud kanditaatidele b) avatudehk suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole. Mis vahe on revolutsioonil ja reformil, valimistel ja referendumil?
esindusorganite valimised. Vaid nii saa tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. • PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. • Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida • Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. • Valimispõhimõtted: Vabad valimised – valin, ei vali - Absentism Üldised valimised • Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Salajased valimised Ühetaolised valimised Proportsionaalsed valimised Rahvahääletus
Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema
huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1.9 Kaasühiskondlik demokraatia Demokraatia vorm, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võimalusel võim detsentraliseeritakse territoriaalselt. Kaasühiskondlik demokraatia omab sellist mehhanismi, mis peaks ühiskonnas edendama kompromisse ja konsensusi erinevate gruppide vahel. Iga sotsiaalne grupp omab vetoõigust. (G.Kurian, lk 83) 1
aastal eKr viis läbi rea reforme – ta kirjutas ateenlastele seadused (Kreeka …, 2008) 3.2. Arutlusdemokraatia Arutlusdemokraatia on demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, sest arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suurte huvigruppide esindusorganis. (Demokraatia liigid, 2004) 9 Siia alla kuulub ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt riigipiiridest väljapoole. (Demokraatia liigid, 2004) 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia Kaasühiskondlik demokraatia on demokraatia vorm, mis on segmenteerunud pluralistlikus
Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni: partei nimekirjade meetod ja üksiku ülekantava meetod. Majoritaarne valimissüsteem: Nende puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enam hääli
esindusorganite valimised. Vaid nii saab tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. · PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. · Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida · Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. · Valimispõhimõtted: Vabad valimised valin, ei vali - Absentism Uldised valimised · Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Uhetaolised valimised Salajased valimised Proportsionaalsed valimised · KOV valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt
1) Määravad valitseva võimu koosseisu (need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma) 2) Valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimule oma nõudmisi 3) Valimistega tehakse kindlaks rahva toetus kehtivale võimule 4) Valimised harivad osalejaid poliitiliselt (sunnivad kas rohkem või vähem mõtlema riigielu küsimustele ja võtma seisukohta) Erinevad valimissüsteemid Valimissüsteem määrab, kuidas jagunevad hääletustulemusest lähtudes mandaadid ehk kohad esindusorganis. Üldjuhul võib valimissüsteemid jagada kaheks: enamusvalimised (majoritaarne süsteem) ja võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem). On ka riikide, kus kasutatakse erinevate esinduskogude valimistel enamus- ja võrdelisi valimisi ühendavaid sega- ehk hübriidvalimissüsteeme. 1) Majoritaarne süsteem lihthäälteenamuse süsteem (Suurbritannia)- Riik jaotatakse nii mitmeks valimisringkonnaks kui palju on parlamendis kohti. Ühes ringkonnas kandideerib mitu inimest, kes esindavad
kandidaat). Valimised toimusid territoriaalsel põhimõttel 2) Oli ette nähtud deputaadi tagasikutsumise võimalus. See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil, mitte aga valimisringkonna valijatel. Deputaadi tagasi kutsumise võimalusega saavutati kontroll deputaadi tegevuse üle 3) Rahva esindusorganid polnud alaliselt tegutsevad, vaid käisid koos perioodiliselt (üldriiklikul tasandil 1-2 korda aastas, kohalikul tasandil sagedamini). Deputaadid töötasid esindusorganis põhitöö kõrvalt. Tegelikult andis seaduse jõuga üldakte suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi. Rahva esindusorgan (Ülemnõukogu) hiljem üksnes kiitis üldakti heaks ja kinnitas selle. Sisulist arutelu ja parlamendile omast debatti ülemnõukogus ei toimunud 4) Nii nõukogud kui nende täitevorganid tegutsesid faktiliselt parteiorganite kontrolli all.
Vaid nii saa tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. •PS §60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida •Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid •Valimispõhimõtted: Vabad valimised –valin, ei vali : Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine -Absentism Üldised valimised- Üldiste valimiste nõue viitab rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Riigikohus on lubanud ka valimiskaotsjoni sisseseadmist, mis tagastatakse juhul kui kandidaat või kandideeriv nimekiri
Otseste valimiste puhul valib rahvas enda esindajad või riigipea ise. Kaudsete valimiste puhul toimub kõigepealt valijameeste valimine ja valijamehed valivad seejärel esindusorganid või riigipea. Nii valitakse nt Prantsuse parlamendi ülemkoda (Senat) ja USA president. üldised ja osalised valimised. Üldvalimistel valitakse ühekorraga kogu rahvaesindusorgan. See võib toimuda nii ühes kui mitmes voorus. Osaliste ehk täiendavate valimistega täidetakse pärast üldvalimisi esindusorganis vabaks jäänud mõningaid saadikukohti, näiteks pärast saadiku lahkumist parlamendist, surma tõttu või muudel põhjustel. korralised ja erakorralised valimised. Korralised valimised toimuvad ette kindlaks määratud perioodilisusega, näiteks parlamendivalimistel enamasti 4-5 aasta takka, presidendivalimistel enamasti 5-7 aasta takka. Erakorralised valimised toimuvad, kui parlamendi või riigipea volitused on ennetähtaegselt lõppenud.
annaabi.ee 
