Mis on absolutism? Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 17.-18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi
1. Absolutismiajastu Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule, keda Euroopas nimetati kuningaks. Seni olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Oli saanud tavaks, et kuningas küsis maksude kehtestamiseks seisuste nõusolekut. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust. Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu oma alamate üle, kuid kuningas pidi järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi.
huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. • Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvides 8, 11–18, 20 lg 3, 22, 23, 24 lg 2 ja 4, 25, 27, 28, 36 lg 2, 40, 41, 49 ja 51 lg 1 PS § 131 • Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi • Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse esinduskogude volitused pikenevad, kui nad lõpeksid erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest
Alus: „Riigi Teataja seadus” § 10 lõige 4. (2) Käesoleva seaduse § 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevate avalike teenuste osutamiseks on ülikoolil raamatukogu, botaanikaaed, muuseumid ja teaduskool. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011] 5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad Eesti Vabariigi põhiseadus: § 131. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi. Hüpotees - Erakorralise või sõjaseisukorra ajal (lihtne) Dispositsioon - ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi (keeruline) Karistusseadustik: § 113. Tapmine Teise inimese tapmise eest - karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Hüpotees – teise inimese tapmise eest (lihtne)
Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli. Maria Theresia, Joseph II ja Friedrich II valgustuslikud reformid. Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna M.Theresia ja keiser Joseph II.Hariduse edendamiseks laiendas M.Theresia rahvakoolide võrku.Joseph II ajal vastu võetud tolerantsuspatent.Finantsreform. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Mõisted: Puritaanid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid.
Armastas luksust ja toredust ning lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Sõdurkuningas. Uuendusena hakati kasutama marsisammu. Ohvitserid hakkasid saama sõjaväelist haridust. Armee jagati väeosadena garnisonideks. Valitsusajal kehtestati üldine koolikohustus. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist
*sõjaväekohustus võrdsust *Schönbrunni loss *1781- tolerantsuspatent kehtestas usu-ja *katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kombelisust südamevabaduse *kaotas maad Preisimaale *inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine *monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega *kirik riigivõimule, enamus kloostritest riigistati, vähendati kirikupühasid *kohtureformiga keelati piinamine ja
· pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte · riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta- nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele Riigieksamil esinenud küsimused 1. Missugust rolli täitsid taasiseseisvumisel: MRP-AEG fosforiidikampaania Loominguliste liitude pleenum EMS RR ERSP suveräänsusdeklaratsioon ,,Eestimaa laul" Balti kett Eesti Kongress 2. Kuidas nimetati Eesti esinduskogusid? 1917.-1919. Maapäev/Maanõukogu 1919.-1920. Asutav Kogu 1990.-1992. ENSV Ülemnõukogu 1991.-1992. Põhiseaduslik Assamblee 1992.-2005. Riigikogu 3. Järjesta EV taasiseseisvumise sündmused. (3p) IME kontseptsiooni avaldamine 1 Loominguliste liitude ühispleenum 2 Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 3 Eesti Kongressi valimised 5 Balti kett 4 4
saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj. loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. kuningas pidi olema oma otsustes täiesti vaba. nii hakkaski euroopas kujunema absolutism. Iseloomusta ametnikke ja sõjaväge absolutismi ajal. Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. kuningakotta koondus üha rohkem asjaajamisi ning see nõudis järjest suurema hulga ametnike tööd. absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast
EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogusid - generaalstaate ning kuningad võtsid enesele õiguse nimetada ametisse kõrgemaid vaimulikke. Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule Rooside sõjaga (1555 – 1585), millest väljus võitjana Henry Tudor (valitses 1585 – 1509), kes pani aluse Tudorite dünastiale. Siiski jäi kuningavõim Inglismaal sõltuvaks sealsest seisuste esinduskogust – parlamendist. Saksamaa jäi
Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6
Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6
detsembris 1848 tuli võimule 18.aastane Franz Joseph (troonil kuni surmani 1916) - Ungaris oli eesmärgiks rahvusliku sõltumatuse taastamine. Liikumise juhtideks ja rahvusliku ärkamise ideoloogideks olid Lajos Kossuth ja Sandor Petöfi. Võimule sai liberaalne valitsus ja 1849.a. kuulutati Ungari iseseisvaks riigiks. Kõikjal läksid võimud esialgu järeleandmistele: kehtestati konstitutsioone, kutsuti kokku esinduskogusid, lubati kodanikuõiguseid ja -vabadusi. 2. 2. Revolutsioonide lõpp - revolutsioonid lõppesid kõikjal lüüasaamistega 1849.a.. - Itaalia - Sardiinia kuningriigis tuli troonile kuningas Vittorio Emanuele II, kes lõpetas sõja Austriaga. Sardiinia jäi endiselt ainsaks sõltumatuks piirkonnaks Itaalias ja sai hilisema vabadusvõitluse keskuseks. Mujal taastati revolutsiooni-eelne olukord: Austria vallutas tagasi
huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11-18, 20 lõige 3, 22, 23, 24 lõiked 2 ja 4, 25, 27, 28, 36 lõige 2, 40, 41, 49 ja 51 lõige 1. § 131. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi. Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse esinduskogude volitused pikenevad, kui nad lõpeksid erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. XI peatükk RIIGIKONTROLL §132
2) Valgustusideede levik (mida valgustusideed endast kujutasid, kuidas need Prantsuse revolutsiooni aegses seadusandluses kajastamist leidsid) Inimõigused (Inimes ja kodaniku õiguse deklaratsioon võeti vastu), õigus elule (korrakohane kohtupidamine) sellest EI PEETUD kinni, sest jakobiinide diktatuuri ajal mõisteti inimesi lausa kahtluse tõttu surma 3) Valitsemisviis ei meeldinud absolutism, taheti võimule esinduskogusid, võim rahvale, vabariik. 4) Kiriku liigne kontroll dekristianiseerimine, kaotati kirikukümnis, kirikumaad. 5) Majandus ei suudetud konkureerida Inglismaaga tootmises, sest tootmise arengut piiras olemasolev tsunftikord kaotati tsunftisundlus, see tõi kaasa tootmise arengu, kuid pöörati tähelepanu pigem luksuskaupadele turg ahenes (aadliseisus oli ju likvideeritud, ei ostetud palju luksuskaupu). Sissejuhatus: 1789. aastal alanud ja 1799
A. Sarnasusel põhinev disain (Most similar) Põhieeldus: sõltumatud muutujad max. erinevad, kontrollmuutujad max. sarnased. Loogika: sarnaste faktorite väljaviskamine Seega: heida kõrvale kõik sarnased faktorid ja jäta alles see, mis erineb See ongi seletav faktor (explanatory variable) Näide A tüüpi disaini kohta UK: Kas proportsionaalsed valimissüsteemid soosivad sooliselt tasakaalustatud esinduskogusid? SvM: sooline tasakaal esinduskogudes (NB! Ei huvita, mis pilt on) StuM: valimissüsteemid (max.erinevad) Majoritaarsed Proportsionaalne (suletud nimekirjad) Proportsionaalne (avatud nimekirjad) KontollM. (max. sarnased) Naiste osakaal elektoraadis Soolise võrdõiguslikkuse seadused (nt.kvoodid) Poliitiline kultuur (väärtused, hoiakud) Kandidaatide ülesseadmise protseduur
Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni kuulutab President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust. Põhiseadust ähvardava ohu puhul võib Riigikogu, Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma kooseisu häälteenamustega välja kuulutada erakorralise seisukorra riigis, kuid kõige kaume kolmeks kuuks. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi; nende volitused pikenevad, kui nad lõpeksid erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. 67. Välislepingute jõustumise kord Eestis: Välislepingud jõustuvad allakirjutamise hetkest. 68. Riigikogu funktsioonid välissuhete korraldamises:
juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolekut. Samas jäid püsima kõik Nõukogude võimu perioodil rajatud õigussuhted (Ametlik Teataja, 1941, 2, 18). Kehtima jäi Eesti Vabariigi aegne territoriaalne jaotus, hakkasid tegutsema kohtud. Legaliseeriti ka kohalike omavalitsuste tegevus, mis olid kokkuleppel sõjaväevõimudega tegutsenud okupatsiooni esimestest päevadest saadik. Siiski ei taastatud sõja oludes kohalike omavalitsuste esinduskogusid volikogusid ning kohalike omavalitsuste funktsioonid pandi linnapeadele, maa- ja vallavanematele. Saaremaa maavanem Hendrik Otstavel ja Kuressaare linnapea Johannes Perens olid esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal arreteeritud ja Venemaale viidud. Maavanema võimaliku kandidaadina olnuks sobiv varasem Saaremaa maanõunik Arnold Paas, kes oli selle aasta üle elanud. Kuid Paas oli sügisel õnnetuses viga saanud. Uue maavanemana asus esmalt
Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Louis XIII aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku generaalstaate. Asevalitsejaks Richeleu. Kõrgaadli võimu piiramine. Riigis saavutatakse usuline ühtsus, hugenottide eelisseisundi kaotamine(neile määratakse kõrgemad maksud, vabastatakse riigiametitest ja nende juurde majutatakse sõjaväelasi). Kuigi Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku erinevaid seisuste esinduskogusid. L'Etat c'est moi. Absolutistlik riigikord seadis valitseja taas riigi keskpunkti. „Riik – see olen mina!” (pr L’Etat c’est moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Kuningavõimu ja parlamendi vastasseis Inglismaal. James I katsed võimupiire avardada
37. Kes määrab peaministrikandidaadi? 38. Kes otsustab, kas anda peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks? 39. Millal astub valitsus tagasi? 40. Õiguskantsler. 46 41. Riigikontroll. 42. Kelle poliitikat viivad ellu maavalitsused? 43. Mis on kohalike omavalitsuste üksused? 44. Kuidas nimetakse kohalike omavalitsuste esinduskogusid? Eesti õigus- ja kohtusüsteem 1. Missugusele õigussüsteemile Eesti õigussüsteem tugineb? 2. Mida kujutab endast germaani õigussüsteem ja kus seda kasutatakse? 3. Mida kujutab endast anglosaksi õigussüsteem ja kus seda kasutatakse? 4. Mis on pretsedent? 5. Missugune on põhiseaduse roll demokraatlikus riigis? 6. Millal võeti vastu Eesti praegune põhiseadus? 7. Kes võivad Eestis algatada põhiseaduse muutmise? 8
annaabi.ee 
