Külastatud autoettevõtete võrdlus AUT09 Külastasime kursusega kahte erinevat automüügi ja hooldussalongi. Tartus Turu tänaval asuvat Volvot ja Fordi esindavat AS Info-Autot ning teisalt Aardla tänaval paiknevat Volkswagenit esindatavat AS Aasta Auto Plussi. Mõlemad salongid olid väga eeskujulikud ja euronormidele vastavad. Esmalt külastasime AS Info-Autot. Fuajee oli äärmiselt hästi disainitud ning uute ja värvikate mudelite paigutus oli hästi ning köitvalt välja mõeldud. Juhata jutu kohaselt pidi see hoone olema disainerite ning ehitusinseneride viimane sõna. Välja olid toodud mõlema margi mudelitest enimostetumad ning samuti ka eksklusiivsemad, nagu näiteks kabrioletid ja ka kõrgklassi dziibid
vastavalt notari tasu seadusele. Notari tasule lisandub käibemaks. 10. Volikirjade koostamine ja tõestamine, samuti volikirjade kehtetuks kuulutamine Volituse andmine toimub tahteavalduse tegemisega isikule keda volitatakse või kolmandale isikule, kelle suhtes volitus peab toimima, või tehakse volituse andmise kohta avaldus avalikkusele. Volituse võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule. Viimasel juhul on võimalik määrata, kas esindajad esindavad esindatavat ühiselt või iga esindaja eraldi. Esindatav võib volituses anda esindajale edasivolitamise õiguse. Samuti võib volituses anda esindajale õiguse teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajaks esindaja samaaegselt on. Põhimõtteliselt võib anda volituse vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud vormis)
_ isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või _ avalikkusele. 37. Mis on volikiri? Volikiri on volituse kohta antud kirjalik dokument (vt TsÜS § 125 lg 5; TsMS § 221 lg 2). Tavakeeles mõistetakse volituse all sageli just volikirja. 38. Millal on tegemist volitusega õigusnäivuse tõttu? Kui esindajal ei ole tehingu tegemise hetkel volitust (volituse andmine on kehtetu või vaidlustatud, volitus on lõppenud või ei kata tehtavat tehingut), ei kohusta tema poolt tehtav tehing esindatavat. Esindaja tehingupartner aga ei tarvitse teada, kas volitus (veel) kehtib või mitte. Seda silmas pidades on seaduses sätestatud esindaja tehingupartneri kasuks, et puuduva volituse korral vastutab esindaja (vt TsÜS § 130). Volituse puudumisel loetakse volitus aga esindatava poolt antuks, kui (vt TsÜS § 118 lg 2): _ esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et sellele isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning
Esindusõiguse alusel tegutsemist tuleb eristada: Üldjuhul esinduse sise- (alus)suhte piirangud ei avalda mõju esinduse välissuhtele. Erandid sellest on: Esindaja ja kolmas isik teevad Tegutsemisest kellegi asemel (nt alltöövõtt) teadlikult tehingu, eesmärgiga kahjustada esindatavat. Tehing tühine. Esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja teeb tehingu, mis Tahteavalduste vahendamisest (nt maakler) on vastuolus esindatava huvidega ning kolmas isik on sellest teadlik või peab olema teadlik. Tehing on esindatava poolt tühistatav (TsÜS
Esindusõiguse andmine baseerub esinduse sisesuhtel, mis omakorda baseerub käsunduslepingul, milleks on omakorda vaja esindajat. Lapsevanem võib alaealisele anda volituse enda nimel midagi teha. Piiratud teovõimega isik ei saa olla aga seadusjärgne esindaja. Esindamine mitme esindaja korral 30 Mitmele isikule sama sisuga volituse andmise korral eeldatakse, et igaüks neist võib esindatavat iseseisvalt esindada. Kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi. Esindaja ja esindatava teadmine asjaoludest Kui tehingu tegemisel esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald või muud asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud
esindusõigus rikutud ( kui on siis on tehing hõljuvalt tühine) , juhul kui oli volikirjas ei olnud ebasoodsast juhisest juttu, kuid kui antakse suuline juhis, siis käsundi täitja peab tegema tehinguid juhiste järgi käsundi andjale võimalikult soodsas suunas. §131 võimaldab teatud juhtudel selliseid tehinguid tühistada, kui 1) esindaja on rikkunud sisekorrast tulenevaid kohustusi või 2) kolmas isik teadis või pidi teadma, et esindatavat kahjustataks siis saab tehingut tühistada. Tühistamine toimub üldises korras avalduse esitamisega teisele poolele, Tühistada ei saa kui oli andnud nõusoleku antud tehingu tegemiseks. Tühistamine saab toimuda teatud tähtaja jooksul : (alus §131) 1) kui esindatav sai teada esindaja käest, siis peab mõistliku aja jooksul tühistama. 2) Kui esindatav sai teada mujalt, siis 6 kuu jooksul arvates sellest millal teada sai.
Tema esindusõiguse ulatus tuleneb perekonnaseadusest, mille § 50 lg 2 kohaselt on vanemal eestkostja volitus ning sellest tulenevad esindusõiguse piirangud §-des 99 ja 100. Näiteks ei tohi vanem võõrandada lapsele kuuluvat kinnisasja ilma eestkosteasutuse nõusolekuta. Täpsustuseks: ka seadusjärgse esinduse puhul eristame sise- ja välissuhet. Vanema esindusõigus, st see, millises ulatuses ta oma tehingute kaudu esindatavat (last ) õiguslikult siduda saab, on määratud juba ülalnimetatud perekonnaõiguse normidega. Samas paneb PerekS § 50 lg 2 vanemale perekonnaõigusliku kohustuse tegutseda lapse huvides. Aga ka juhul, kui vanem mingit tehingut tehes ei tegutse lapse huvides, ei mõjuta see tehtud tehingu kehtivust, kuna kohnandatel isikutel puudub võimalus hinnata tehingu lapse huvidele vastavust. Siiski tekib lapsel nõudeõigus
§ 10. Kohtuvälise menetleja ametnik (2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri. (1) Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu. 16 Page 17 of 24 (3) Kaitsjal võib olla mitu esindatavat, kui esindatavate huvid ei ole 3.8. Informeerituse printsiip vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks kaitsjat. Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste (4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi piires asjaosaliste informeerituse. vahendusel.
_ isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või _ avalikkusele. 37. Mis on volikiri? Volikiri on volituse kohta antud kirjalik dokument (vt TsÜS § 125 lg 5; TsMS § 221 lg 2). Tavakeeles mõistetakse volituse all sageli just volikirja. 38. Millal on tegemist volitusega õigusnäivuse tõttu? Kui esindajal ei ole tehingu tegemise hetkel volitust (volituse andmine on kehtetu või vaidlustatud, volitus on lõppenud või ei kata tehtavat tehingut), ei kohusta tema poolt tehtav tehing esindatavat. Esindaja tehingupartner aga ei tarvitse teada, kas volitus (veel) kehtib või mitte. Seda silmas pidades on seaduses sätestatud esindaja tehingupartneri kasuks, et puuduva volituse korral vastutab esindaja (vt TsÜS § 130). Volituse puudumisel loetakse volitus aga esindatava poolt antuks, kui (vt TsÜS § 118 lg 2): _ esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et sellele isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning
§ 10. Kohtuvälise menetleja ametnik või menetleja loal muu õigusteadmistega isik. (1) Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu. (2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri. (2) Kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida (3) Kaitsjal võib olla mitu esindatavat, kui esindatavate huvid ei ole täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks menetleja nimel. kaitsjat. (3) Kohtuväline menetleja annab ametnikule tema pädevust tõendava (4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi tunnistuse
või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb Uhis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud uhele esindajale (uksikvolitus) või mitmele isikule (uhisvolitus või uhine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada. Välis- ja sisevolitusest tuleb aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus) 2. kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus)
Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. 5 (4) Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava hariduse. (5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi.
Volituse kui ühepoolse tehingu tühistamist saab võimalikuks pidada seni, kuni esindaja ei ole volitust kasutanud. Tühistamine omab tähendust kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui ta on sellest teada saanud või pidanud teada saama. · Esindusõiguse piirangud. Üldjuhul esinduse sise- (alus)suhte piirangud ei avalda mõju esinduse välissuhtele. Erandid sellest on: 1) Esindaja ja kolmas isik teevad teadlikult tehingu, eesmärgiga kahjustada esindatavat. Tehing tühine. 2) Esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja teeb tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega ning kolmas isik on sellest teadlik või peab olema teadlik. Tehing on esindatava poolt tühistatav (TsÜS § 131 lg 1). Muude esinduse sisesuhte piirangute tagajärjeks on esindataval kahju hüvitamise nõude tekkimine esindaja suhtes (ei mõjuta tehtud tehingu kehtivus). · Esindaja poolt lojaalsuskohustuse rikkumine (TsÜS § 131)
mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb (TsÜS § 120 lg 2). Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3)
[järgnevad küsimused käsitlevad soorituskondiktsiooni erijuhtumeid] 63. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andud vara üle isikule, kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust? B esineb C esindajana, aga tegelikult esindusõigust tal ei ole. A teeb soorituse. Kelle vastu on nüüd A-l tagasinõue, kui leping, mille alusel ta arvas ennast sooritus tegevat, osutub tühiseks? C-d kui esindatavat saab pidada rikastunuks üksnes siis, kui B talle saadu edasi andis. Kui ei andnud, on A-l tagasinõue üksnes B vastu, ja C jääb täielikult mängust välja. 21 Kui B andis üle, siis A B-lt nõuda ei saa; A-l on C vastu kahju hüvitamise nõue. 64. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõu- tavaks muutumist?
mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb (TsÜS § 120 lg 2). Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3)
annaabi.ee 
