Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Esimese maailmasõja põhjused. Essee. - sarnased materjalid

maail, puhke, mene, hjused, ppes, hjuste, peituvad, diplo, itis, organisatsioonid, ramata, meses, erinevast, uurijate, inglis, prantsus
thumbnail
1
docx

Esimene maailmasõda, põhjused

Esimese maailmasõja põhjuseks olid asjaolud, et alahinnati sõda, sõda romantiseeriti, puudusid organisatsioonid mis reguleerisid rahvusvahelisi kriise, levis sõjaline mõtlemine. Vastuolud suurriikide vahel ( Suurbritannia ja Saksamaa ). Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine patrioodi poolt juuni 1914. Saksamaa sõjaplaan- kiire purustamine Prantsusmaal, seejärel Venemaa Prantsuse sõjaplaan- plaan17 tugevdasid kindluse süsteeme, hoogne pealetung Inglismaa- puudus plaan Venemaa- Polnud kindlat plaani, kuid see-eest oli tugev sõjajõud

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

I maailmasõja põhjused

I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma t

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Esimene Maailmasõda.

(Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Sõjapõhjused Esimene maailmasõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja eeldused selle tekkimiseks. Esimese maailmasõja puhul oli see hoopis teisiti. Sellel sündmusel puudub täpne põhjus. Puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on pigem vajalik terviklik analüüs eeltingimustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist. Küsimus Esimese maailmasõja põhjustest on keeruline, kui samas ka aktuaalne, kuna Esimeses maailmasõjas peituvad mingil määral ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Esimene Maailmasõde REFERAAT

tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ­ ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus ­ andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Esimese Maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: · Võitlus turgude · Tooraineallikate · Kapitali ekspordi võimaluste · Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Esimene maailmasõda

riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud. Esiteks, ohu alahindamine. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Teiseks, romantism. Oli uskumus, et sõda on midagi õilsat. Ei arvatud, et on nii verine sõda. Kolmandaks, rahvusvahelise koostöö puudumine. Puudusid koostöö organisatsioonid. Neljandaks, sõda peeti olulisemaks kui diplomaatiat. Riikide valitsuses otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Ajend ehk eeldused Maailmasõja puhemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Ertshertsog Franz Ferdinand oli Serbias eriti vihatud, kuna

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Esimene maailmasõda

Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

Maailmasõjale aitasid kaasa järgmised asjaolud : · Alahinnati ohtu ­ suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt. · Sõda romantiseeriti ­ 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus palju neid, kes sõda soovisid ja põnevusega ootasid. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine ­ maailmas puudusid organisatsioonid, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurrriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamas kui diplomaatia ** Oktoobrirevolutsioon Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust kasutasid enamlased, kellel polnud lootust demokraatlikel valimiste teel võimule tulla. Teised parteid riigipööret eii kavandanud, üritades võita valimistel

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

I maailmasõda: põhjused ja tulemused

maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist põhjust. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest. · Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ­ ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus ­ andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Peamised põhjused 1 · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel ­ Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkusid Balkanil Austia-Ungari ja Venemaa taotlused. · Saksamaa kindel soov saada mõjuvõimu ning kolooniaid juurde (algul Euroopas, siis terves maailmas) Peamised põhjused 2

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Arvati, et oleks vaja ühte kindlat riigipead, kuid riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust, mille muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõdalaste Keskliit. 1934 aprillis pidid toimuma valimised ning valimisvõidu lootus oli tänu vabadussõjalaste populaarsusele. Vältimaks vabadussõjalaste võitu otsustasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner kuulutada välja sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati vabadussõjalasi ja lükati edasi valimised, samuti keelustati meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda. Selle ajastu nimeks sai vaikiv ajastu. Riigijuhid lasid oma soovide järgi koostada uue põhiseaduse. Eesti Vabariigi välispoliitika 1918-1939. Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks peeti Venemaad ja mingilmääral ka Saksamaad

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailm esimese maailmasõja ajal

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused: Vastuolud suurriikide vahel. Näiteks suurbritannia ja saksamaa vahel kuna mõlemad tahtsid olla juhtival positsioonil. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli kaotatud territooriumi pärast. Austria-Ungari ja Venemaa Balkani pärast. Alahinnati ohtu ning suurriigid ei oskand oodata maailmasõda. Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitseliinilt Saksa väed lihtsal

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
7
docx

AJALUGU esimene maailmasõda

1.Maailmasõda. 1. Põhjused: Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814­ 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitle

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti iseseisvumine ja maailmasõda

1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

Moskva poole. Sisepoliitiline kriis- elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. 1931. aastal tehti katse olukorra tervendamiseks erakondade liitumise teel. Vabadussõjalaste tegevus- ehk vapsid nõudsid põhiseaduse muutmist Sõjaväeline riigipööre-kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis Suleti vapside organisatsioonid Vangistati 400 vapsi Valimised lükati edasi 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas ,,vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu- K. Päts juhtis riiki ainuisikuliseltkeelustas erakondade tegevuse, ajakirjandus allutati tsensuurile, ainus lubatud poliitiline organisatsioon oli Isamaaliit. ,,Vaikivale ajastule" oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu

Eesti ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Jaapan pärast II maailmasõda

MacArthur. Tema tegevuse peasuunad olid militarismi likvideerimine, liberaalse loomuga konstitutsiooni kavandamine ja majanduse taastamine. Esialgu teostas MacArthur oma poliitikat otseste korralduste abil, ajuti isegi autokraatlikult, hiljem üha enam soovituste teel valitsusele. Okupatsiooni esimestel kuudel demobiliseeriti Jaapani mitmemiljonilised relvajõud ning saadeti laiali kõik militaristlikud ja marurahvuslikud organisatsioonid. Nende organisatsioonide peamised tegelased ja võimsamate tööstusettevõtete juhid kõrvaldati ühiskondlikust tegevusest ning saadeti erru. Endistest kolooniatest ja okupeeritud Kagu ­ Aasia maadest repatrieeriti miljoneid jaapanlasi. Esimese sõjajärgse parlamendi kinnitatud uus põhiseadus jõustus 1947. aastal. Juba varem oli keiser Hirohito loobunud oma jumalikkuse põhimõttest. Nüüd taandati ta kui riigi ja rahva ühtsuse sümbol üksnes tseremoniaalsesse seisundisse

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda ja selle tulemused

puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid *levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga *tekkisid suurriikide blokid Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi. Seepeale kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa õhutusel. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.aug. 1914 sõja algul Venemaale, siis

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
20
docx

I maailmasõda

sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki -aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.1 Ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõja puhkemiseni

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

I maailmasõda

I maailmasõda Sõja põhjused: suurriikide blokkide teke (kolmikliidu, Antanti moodustamine), soov vallutada uusi asumaid-laiendada mõjupiirkonda, võitlus turgude ja maavarade pärast, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid, sõjatehnika kiire areng, alahinnati ohtu (puudusid ettevalmistused üleilmseks sõjaks) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos serblaste poolt Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Sotsialistlik maailmasüsteem

1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühend

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo arutlus: Esimese ja teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks.

Sõdade käigus hävisid paljud kultuuriehitised ning mälestised, mistõttu hävis suur osa eesti pärimusest ning arhidektuurist. Esimese maailmasõja ning sellele järgnenud Vabadussõja järel asusid eestlased omakultuuri jälle jõudsalt üles ehitama. 1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. Kui Eesti iseseisvus, lõi stabiilne poliitiline kord soodsad tingimused loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka uudsed muusikazanrid. Samuti arenes ka spordielu- loodi mitmeid spordiseltse ning ringe, mis hiljem koondusid alaliitudeks. Spordist rääkides on tähtsaim see, et mitmed sportlased, näiteks maadleja Kristjan Palusalu, esindasid olümpiamängudel Eesti riiki. Hoopis vastupidine olukord

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maailm 20. sajandi algul

KARISTAMINE. Ka Lätis toimusid samasugused sündmused, ent palju ulatuslikumad ja verisemad. Kindral Vassili Sologub andis korralduse rahutused mahasuruda ja saatis selleks karistussalgad, keda juhtisid sageli baltisaksa ohvitserid. Tööle rakendati ka sõjakohtud, kuid esines ka juhtumeid, kus hukkajad tegutsesid sõjakohtu otsuseta. Paljud ajalehed suleti, nende seas ,,Uudised" ja ,,Teataja". Keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Selle aja jooksul sai Eestis surma ligi 500 inimest ja rohkem kui 700 pandi vangi või saadeti asumisele. Esimese maailmasõja eel POLIITILINE TEGEVUS. Ainsa eesti erakonnana lubati jätkata Eesti Rahvameelsel Eduerakonnal. Tsaar Nikolai II lubas esiimest korda kokku kutsuda üleriigilise rahvaesinduse ­ Riigiduuma, mis märkis üleminekut isevalitsuselt duumamonarhiale. Eestis valiti Riigiduumasse viis saadikut, kelle seas oli alati ka eestlasi

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel

Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja ­vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale.

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

1934.a riigipööre ja vaikiv ajastu- 1934. aasta riigipööre Vapsid (vabadussõdijad)olid rahva seas väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu. 12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. 12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre: kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis, suleti vapside organisatsioonid, vangistati 400 vapsi, valimised lükati edasi, 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas "Vaikiv ajastu" III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

..............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht tüüpi diktatuure: Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia- üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald ­ 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn ­ 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001­2006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
10
odt

2015. aasta eksami kordamine

Oktoobris 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ja andis riigipeale laialdase õigused. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused),

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist k

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo Kontrolltöö 9.Klass PT9-10 Kordamine

Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Autoritaalne eesti- Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomite

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Nõukogude liidu lagunemine

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs....................................................................................................................

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

mittepoliitilistel elualadel vastavate seaduste või kitsenduste elluviimisega Näit: Tiili Pinochet'i juhtimisel. Totalitaarne reziim Riigi sekkumine on totaalne. Poliitiline süsteem tungib sisse põhimõtteliselt kõikidesse eluvaldkondadesse nagu kultuur, moraal, majandus ja religioon, tegeletakse käitumise ja 15 16 isegi ideede ettekirjutamisega. Kõik organisatsioonid on allutatud riigile Näit: ambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja 1 teine riik mida enam ei ole. GEOGRAAFILINE VÕIMU JAGUNEMINE Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun