Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimin...
Nad kuuluvad 12 liikmelisse kruppi . Koopaelu ja loomis koobas Mekanbuttid veedavad koobastes paar nädalat ja pärast seda liiguvad edasi .Naised kasvatavad kõrvitsaid, kurke, banaane ja teisi sõõgitaimi, mida nad koristavad järgmisel koopakülaskäigul .Mehed kütivad või aitavad naistel saagobalmist jahu teha .Igal koopal on omanik ja nimi .John avaldab meile ka kokao koopas loomis salause .Koopas on üks suur pragu ja ta seletab et ,sealt tulid välja esimesd inimesed Awiinid,Meakanbutid ja ka teised krupid kes koopast välja ei tulnudki. Koopasuu avajaks oli maavaim Api. Mekanbuttide teade valitsusele Kuna meakanbuttidel on suured probleemid elujäämisega ja nende rahvas pole ka kaugel väljasuremisest on neil vaja kaaluda küla elu. Meakanbutid palusid ka valitsusele edastada teate et kui valitsus annaks neile kliiniku ,kooli ,kaks labidat ja kaks kirvest ehitaksid nad endale kodud ja loobuksid jahtimisest ja ringi rändamisest
sest saakloomi leidus igal pool. Ta suutis ka kontrollida tuld. Lõke hoidis eemal röövloomi ja sellega sai toitu küpsetada. Nüüdisinimesel oli suurem kolju, kuhu matus keerukam aju. Nüüdisinimene hakkas valmistama tööriistu teiste tööriistade valmistamiseks. Uued tööriistad olid detailsemad ja tõhusamad. Kui nüüdisinimene jõudis Euroopasse hakkas levima kunst. Nende loodud skulptuurid, koopamaalingud ja ehted annavad tunnistust uuest loovast intellektist. Nüüdisinimesed olid esimesd, kes hakkasid oma vahel kaugetest paikadest pärist kaupu vahetama, mis tähendas, et inimene sai aru keerulistest sotsiaalsetest kontekstidest. Nüüdisinimene hakkas ka taimi kasvatama ja loomi pidama.
Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev
mitokondrid ja kloroplastid. Seejärel ilmusid üherakulised, kellel olid kõik organismi põhifunktsioonid: nad toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad, kulgevad, ning kohanevad väliskekskonnaga. Esimsed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust nt. mikroobid ja vetikad. Peale neid tekkisid ka käsnad. Kambriumis hakkasid tekkima hulraksed loomad nt. ainuõõssed, ussid, limused ja lülijalgsed. Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesd maismaal levivad vetikad ja taimed. Siluri ajastul ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused
teos tema loomingus. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, ka vene kirjanduse tundmise. Luges palju Dostojevskit. Oma kirjanikutöö algusjärgl oli Tammsaare puhtakujuline külarealist. Tema lühiprosat hakkas ilmuma 1900.aastast „Postimehes”, 1901.aastast Suitsu toimetatud albumites ja Tallinna ajalehes „Kiir”. Peagi järgnesid pikemad jutustused : „Kaks paari ja üksainus”, „Vanad ja noored”. Esimesd tööd avaldati A.Hanseni nime all. Kirjanikunimi Tammsaare on tarvitusel 1902.aastast. Juba kooliajal oli Tammsaare saatnud ajalehtedele kaastööd. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas ta kippuma Tallinna ja saigi tööd päevalehe „Teataja” toimetuses. Toimetajaks oli noor jurist Konstantin Päts., toimetuses töötas Eduard Vilde, kelle romaane ajaleht avaldas. Tammsaare asus tööle kohaliku elu uudiste toimetajana. Tema pädevusse kuulus ka teatri- ja kontserdiarvustus. 1905
Teksti saab panna mingi nurga alla Home Aligment Orientations Mingile alale saab nime anda Formulas Define Name Kõikidel lehtedel saab 2 esimest rida välja printida Page Layout Page Setup Sheet Rows Repeat at top Kui tahan kustutada tervet rida siis Parem hiireklahv reanumbri peal - delete. Abijooned saan ära kaotada Page Layout - Sheet Options Gridlines - View Ruutjuur tuleb Formulas -Math&Trig SQRT (märgi saan Insert - Symbol. insert function - sqrt Esimesd rea ja lõigu paigale jätta kui jätta aktiivseks B2 View Freeze Panes ja veel Freeze Panes Uut seeriat saan teha Exel options ja Populari alt Edit Custom List: List Entries kirjutan ära oma seerija ja vajutan ADD Kui tahan kastis ära kustutada ainult kujunduse pean võtma Home Editing Clear Clear formats Kui tahan panna rahaühikuks näiteks inglise naela siis selle saan kätte Home Cells Format- Format Cells Number -Currency
Rousseau(1712-1778) *vabariik on ideaalne riigikord *võrdsuse väärtustamine *loodus lähedus, inimese areng ei ole elu kergendanud, ka lastekasvatuses peab loodusest lähtuma. *andis oma lapsed(7) lastekodusse, arvates, et ei suuda neile head elu tagada Entsüklopeedia-teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Denis Diderot(1713- 1784). 1751 ilnus I köide. Uue väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle esimesd 2 köidet määrati hävitamisele ning entsüklopeedia keelati. Diderot jätkas illegaalslt ja 1772a. Ilmus 28 köiteline teos, millele hiljem lisandus 5 köidet. *ühiskonna ja teaduse probleemide käsitlemine, andes samas hävitavat hinnangut feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele ideedele *koondas oma aja eesrindlikke inimesi, kes poleks muidu kokku saanud. SAKSA VALGUSTUS
; Thales(tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates-vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena
saatuse. Serbia väed purustati; Lahingud Türgi rindel Sõjategevus hoogustus türgi sõttaastumisega; Saksa rünnak idarndel 1915. aastal Saksamaal Otsustati koondada peamised jõud ida-rindele; Gorlice operatsioon; Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi; rinne stabiliseerus; Verduni lahing Saksa armee peajõud paisati läände; Rünnakukohaks valiti Verduni kindlus;sinna alla koondati võimas suurtükivägi; murdsid läbi esimesd prantslaste kaitseliinid; Verduni lahing kestis ligi 10 kuud; sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda; sakslased kandisd hoopis ise suuremaid kaotusi; Somme'i lahing kergendas verduni kaitsjate olukorda; võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid(inglaste poolt) ; Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat; Sõda merel Inglismaa oli saksamaa merelt blokeerinud; allveelaevad; alvelaevasõda; Jüüti merelahing;
Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk. 4 Filmikunst: Heli ja värv Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut. Vendade Lumiereide leiutatud must-valgel "elavate piltidele" lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920
Peale tubaka eksportimise eksporditakse ka veine. 5 Maavarasid leidub riigis päris palju. Energeetilstes maavaradest leidub pruunsütt ja ligniiti, väheses koguses ka naftat ja maagaasi neid leidub põhjas. Metallimaakidest on olemas plii-, tsingi-, vasemaake ja väikestes kogusets ka raua- ja mangaanimaaki. Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlasi 4% ja 2 % muid. Ida-Rodopes, mustlased ja rumeenlased. Usklikest tunnistavad enamik õigeusku, türklased on muhameedlased u üks kümnendik rahvastikust. Rahvaarvu kasv on aeglustunud
mõisamaad jagada talupoegadele. · Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). Peep Reimer 7 2.1.5. Nõukogude võimu esimesd kuud: enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted. alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi. tühistati sise- ja välisvõlad. ühtlustati pensionid, töötasud. kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla). tunnustati rahvaste enesemääramisõigust: · tunnustati nende alade iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud.
suurtükivägi. Tekkisid uued riigid Austria-Ungari lagunemisel Austria ja Ungari, Tšhheoslovakkia, jugoslaavia, loovutas alasd rumeeniale. Vene Impeeriumi lagunemisel Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, andis veel alasid rumeeniale, Poola sai ka alasid Austria-Ungarilt. Iirima sai ka iseseisvaks. Saksamaa teritoorium vähenes peake I maailmasõda, loovutas alasid Prantsusmaale, läks veel Poolale, Poolale oli vaja merepiiri. Tulid esimesd naispoliitikud kuna mehed pidid olema sõjas. Versailles- sõlmiti saksamaaga 28.06.1919, Saksamaale oli määratud reparatsioon võitjad riigid ei suutnud kokku leppida summas, saksa sõjaväe suurus pirati 100000 meheni ei võinud omada alvelaevu, Compiegne- 11.11.1918 kell 11 lõppes sõja tegevuse vaherahu Saksamaa revolutsioon, tuli tagasi tõmbuda enda piiritesse demilitariseeritud tsoon- piirkonas ei tohtinud olla sõjaväge, sõjaväe ehitisi
mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks. Hellenistlik kultuur on linnade kultuur. See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse. Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti
50* Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. 27* Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). 2.1.5. Nõukogude võimu esimesd kuud: 51* enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted. 52* alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi. 53* tühistati sise- ja välisvõlad. 54* ühtlustati pensionid, töötasud. 55* kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla). 56* tunnustati rahvaste enesemääramisõigust:
omakorda tõi kaasa sõnniku hulga aksvamise ja väetise suurema hulga. 19 saj teisel poolel hakati kasutama ka juba kunstväetisi, algselt küll mõisates aint jh. Pöllutööriistatd muutusid senisest paremaks, raudäke ja õlgader, hakkasid levima ka mitmed pöllutöömasinad ntks 1860nendatel hakkasid laiemalt levima aurujõul töötavad pöllutöömasinad (lokomobiilid), olulisemad neist olid rehe/viljapeksumasinad. Aurujõud oli pikkaaeg olulisel kohal, esimesd traktorid ilmusid mõisapöldudele alles enne I Maailmasõda. Kõik võeti mõisates esimesena kasutusele, taludes toimus murrang alles 1890nendatel, kui sinna il usid ka auru jöul töötavad viljapeksumasinad. Mõisamajanduses toimus oluline pööre alates 1860nendatest aastatest- mõistaes hakati oluliselt rohkem tegelema veisekasvatusega- nii lihaveiste kui piimakarja kasvatamine. Sellega tekkis mõisates ka uus teema- tõukarja arendus. Mõisates toimub aegamöööda
Ettevalmistused isesisvumiseks Maapäeva koosolekul nov keskel deklareeriti et Eesti Asutav Kogu määrab riigikorra ja Maapäev on ainsaks kõrgema võimu kandjaks. Enamlased ajasid Maapäeva laiali aga jätkati salaja ja aastavahetusel peetud kokkusaamisel leiti, et niipea kui Saksa okupaatsioon on muutumas tõeliseks tuleb eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt. 1918a jan astuti esimesd reaalsed sammud. Loodi Venepoliitilise erakondade ning nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendrikkide saatkonnad Petrogradis. Moodustati välisdelegratsioonid. Saksamaa asub pealetungile Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased. Rüütelkonnad lõid venemaast lahku ja palusid abi Sakslastelt. Teates baltisakslaste salasepisustest kehtestati piiramisseiukord ja algas arreteerimine.
Samuti vöib naiste üha aktiivsemat osalust tippspordis vaadelda kui teatud korrekteerivat tasakaalstavat elementi tänapäeva spordi negatiivsete külgede pehmendamisel. Regionaalsed iseärasused. Nagu eelpool mainitud, arenes sport ajaloolises plaanis esmalt välja industrialiseerunud riikides. See tendents on teatava muutusega säilinud ka tänapäeval. Samuti on sportiku tegevuse väljakujunemisel oluliseks erinevuseks maalinna erinevused. Esimesd spordiklubid kujunesid välja linnades kuigi tänapäeval on spordiklubide süsteem laiemalt levimas ka maaregioonides. Seega vöib sporti vaadelda kui pöhiliselt urbaniseerunud nähtust, eriti teatud spordialade osas. Spordialade variatiivsus on suurem linnades ning erinevused spordiharrastuses tulevad ka asukoha geograafilisest iseärasusest. Maapiirkondade spordiklubid erinevad linnade klubidest pöhiliselt selle poolest, milliseid alasid