muule maailmale ja ühe üleminek teiseks oli sujuv ning ebamäärane. Asjad võisid üldse kehastada oma omaniku omadusi. See ei kehtinud mitte ainult maa, vaid ka mõõkade, hobuste, laevade ja ehete kohta. Kuid inimene võis ainult grupi (perekonna, sugukonna) liikmena omandada maad ja selle ande, kasutada teatud õigusi. Kuid maa, erinevalt vallasvarast, ei saanud olla võõrandamise objektiks. Inimese (inimeste rühma) ja maaomandi vahel oli lahutamatu side. Esemelis-meeleline suhtumine. Maaharija talu oli kosmose mudel. Inimeste maailm tähendab keskmist talu, maailmaruumi haritud maad. Seda keskset osa ümbritseb inimestele vaenulik koletiste maailm, see, mis asub tara taga, töökätest puutumata. See oli kujutlus suletud, lokaliseeritud universumist. Elukoht on aga elanikuga nii tihedalt kokku kasvanud, et üks ei ole mõeldav teiseta. Esimene, mida võõralt inimeselt küsiti, on tema nimi ja asukoht
materjalid erinevad mänguasjad. kogemused - teadmised elust ,õpikäigust, reisidest, ramatutest. otsesed võtted : *mängus osalemine ,*selgitused, * küsimused , * ettenäitamine kaudsed võtted : * laste teadmiste rikastamine ümbritsevast elust-vaatlused, õppekäigud jne. *mänguvahenditega varustamine, *mängu motiivi loomine N: arst ja haige. 25. Mängu juhendamise tervikmeetodid. * ümbritseva eluga tutvustamine * mängima õpetamine - õppemängud *esemelis-mänguline keskkond *emotsionaalne suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. 26. Laste loovmängude juhendamine otsene: mida noorem on laps seda rohkem vajab ta otsest juhendamist 1. mänguidee pakkumine 2. rolli võtmine endale 3. otsesed küsimused sisu edasi andmiseks kaudne 1. tingimused (aeg ,koht ) 2. pidev info 27.reeglimängude juhendamine. otsesed võtted 1. reegle tutvustamine, nende selgitamine 2. ise mängus osalemine 3. ettenäitamine kaudsed
võimaldama lastele igapäevast praktilist katsetamist ja uurimist (Hujala, 2004). Teine printsiip vaba valik Lapsed näivad õnnelikud olevat, kui neil on võimalus valida ja kontrollida oma ümbrust. Ehkki head Montessori programmid panevad sellele vabadusele kindlad piirid, on Montessori lapsed vabad tegema palju rohkem otsuseid kui lapsed traditsioonilistes koolides: mille kallal töötada, kui kaua töötada, kellega koos töötada jne. Lapse areng toimub kooskõlas ümbritseva esemelis-ruumilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Montessoriümbrus on nn. ettevalmistatud ümbrus, mis pakub arenemisele õigeid mudeleid ja vahendeid, mida laps vastaval arenguperioodil vajab. Siin on vanuseperioode arvessevõtvalt pakutud võimalusi lapse iseseisvaks tööks. Maria Montessori on ka öelnud, et lasteaed ja kool on kohaks, kus lapse loov energia peab leidma ruumi arenguks, kus lapsel on võimalus areneda igas suunas. Seega on õpetaja
( rõngad, hüppenöör, pall, suusad, kiiged, jalgratas); suur teadmis- ja uudishimu ( vahendid ja esemed uurimiseks ja avastamiseks liiv, vesi, lumi, puit, konstruktorid); nuputamis- mõistatamis- peamurdmismängud. Algkoolieas mängul hoopis teine iseloom- hakkab üha enam teiste tegevustega kokku sulama ( sport, kunst, muusika); spordimängud, kehaline tegevus; konstruktormängud ja süsteemid enamasti koosmängimine eakaaslastega. 11.Mänguvahendid ja esemelis- mängulise keskkonna loomine. Ühiskonna mõju lapse mängu kujunemisele. Eri tüüpi mänguvahendite ja esemete juures on oluline, et nendega saaks tegutseda nii nagu reaalsete esemetega ja et nad oleksid lapsele käepärased. Siia kuulub looduslik materjal, eri suurusega karbid, jääkmaterjalist ehitusmaterjal. Uus mängumaterjal võetakse kasutusele sedamööda, kuidas rikastub laste eluline kogemus ja edeneb ümbritseva maailmaga tutvumine
Kultuuri uurimine tekkisid huvid subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista. • Subkultuur on kultuur kultuuris- üks rühm inimesi, kellel on suure kultuuri omadused( punkarid, mentalistid) • Subkultuurid 60-ndatel olid Hipid, noored hakkasid teistmoodi riietuma, käituma. Hakati protesteerima kõrgkultuuri vastu st, et olla mässumeelne ja noored tahtsid olla vabad. • Kultuur jaguneb: vaimseks ja materjaalseks • Materjaalne kultuur on esemelis asjastatud kultuur( autod, masinad, tehnika). Teiseks sümboli ja märgi kultuur(raamatud, pildid, noodid, rahva looming). • Vaimne kultuuri hulka arvatakse, mis on loodud mingi ideaali, tõe, headuse või õigluse idee järgi(tavad, traditsioonid). • Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule(Euroopa,- Antiikkultuur).
arvamused, et punased pallid ongi alati raskemad. 29. Raskused ja iseärasused numeratsiooni omandamisel, nende ületamine. Kuna arvumõiste omandamine valmistab lastele suuri raskusi, siis tuleb õpetajal kasutada väga palju ja erinevaid näitlikke vahendeid (esemelisi ja illustratiivseid). Abikooli õpetaja peab pidevalt meeles pidama, et ainult näitlike vahendite kasutamine ei kindlusta matemaatikaalaste teadmiste/oskuste omandamist. Näitlike vahendite kasutamine tuleb ühendada esemelis-praktilise tegevusega. Arvude õppimist alustatakse lapse eelteadmiste väljaselgitamisest. Kui lapsed teatud määral oskavad loendada, siis neid teadmisi kinnistatakse konkreetsete esemete, tegevuste (plaksud) loendamise teel. Arvudega tutvutakse järk-järgult: luuakse kujutlus arvust ja numbrist, kuidas arv moodustub, kuidas tähistada, kirjutada, näidata, kinnistada arvu kohta naturaalarvude reas. Harjutatakse loendamist kasvavas ja kahanevas järjekorras
on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud , kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Kaasaegne psühholoogia on veenvalt näidanud, et inimkäitumise oluliseks vahendajaks on maailma ja selles valitseva seaduspärasuste NS-is esinedatud mudel, mis vaatamata oma füsioloogilisele mehhanismile on sisult sotsiaalne ja esemelis-praktiline. Aju töötab sellise funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub, konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest erinevast allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine. Nendeks on: 1) sisemised ärritused, mille on tekitanud teatud tarbed ja domineeriv motivatsioon; 2) konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad; 3) mälujälgede aktualisatsioon, mis on tekitatud nii domineeriva motivatsiooni kui olemasoleva situatsiooni poolt.
üldistamine. Kõnefunktsioon paremakäelisel on vasak ajupoolkera- kõrgemad intellektuaalprotsessid (keel, loogiline mõtlemine). Loovmõtlemine (mate, kunst)- parem aju poolkera. Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast.
on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud , kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Kaasaegne psühholoogia on veenvalt näidanud, et inimkäitumise oluliseks vahendajaks on maailma ja selles valitseva seaduspärasuste NS-is esinedatud mudel, mis vaatamata oma füsioloogilisele mehhanismile on sisult sotsiaalne ja esemelis-praktiline. Aju töötab sellise funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub, konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest erinevast allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine. Nendeks on: 1) sisemised ärritused, mille on tekitanud teatud tarbed ja domineeriv motivatsioon; 2) konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad; 3) mälujälgede aktualisatsioon, mis on tekitatud nii domineeriva motivatsiooni kui olemasoleva situatsiooni poolt.
Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja üldistamine. Kõnefunktsioon paremakäelisel on vasak ajupoolkera- kõrgemad intellektuaalprotsessid (keel, loogiline mõtlemine). Loovmõtlemine (mate, kunst)- parem aju poolkera. Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakäelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad
tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt ta on olemas. Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants ainelis-esemelis koostis. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse rakendades seda tegelikkust ka muuta
tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt ta on olemas. Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants ainelis-esemelis koostis. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse rakendades seda tegelikkust ka muuta
tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt – ta on olemas. Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants – ainelis-esemelis koostis. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise – psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse rakendades seda tegelikkust ka muuta
annaabi.ee 
