Külvi eelistusetks on see et see on lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida ja on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised on aga seee et kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist utleks eelistada kui on tegemist kuivade muldadega kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel. Külvi aga võiks eelistada keskmise viljakusega värketel raiesmikel ja tugevalt kruusasel ja kivisel mullal. Eesti metsanduses istutatatkse peamiselt kuuske ja letpuid, mändi külvatatakse ja istutatatkse.Taimede metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates kui katmikaladel. Suletud juurekavaga e. Potitaimede eelistused on see et neid on lihtne istutada, tööjõudlus on istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni
2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimlas. Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud. 2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus
Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest
o On tagatud juurte normaalsem areng Istutamise eelised: o Kordamineku tõenäosus suurem o Uuenemine kiirem Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: o Kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad. o Viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut o Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel. o Erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: o Keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni. o Tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: o Seemikud o Istikud o Heistrid Seemikud – 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed, neid pole vahepeal ümber istutatud
Kartulikasvatus ei sobi Hiiumaal ja Läänemaal. Külvikord ja keskkonnakaitse - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine Et liituda keskkonnaprogrammiga tuleb teha väetusplaan. Väetamisel võib mineraalväetiste ja sõnnikuga anda kogu haritava maa keskmisena ha kohta kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega on lubatud anda kuni 100 kg lämmastikku
Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine
Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente.
40. Külvikord ja keskkonnakaitse. Keskkonnasõbralik tootmine ja viljavaheldus. - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral – raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine 41. Külvikordade kavandamise alused – kultuuride vaheldumise põhimõtted. Külvikorda kavandades tuleb arvestada sellega, et - vahelduma peaksid: 1) sügavama ja madalama juurekavaga taimed. Sügavama juurekavaga toovad toitained
Tugeva erosiooni korral ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel kudede ehituseks; ülejäänud vesi transpireeritakse. võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi aladel, kus puudel on Ühe tonni kuivaine madalamatesse osadesse või jõgedesse. moodustunud pindmine juurestik (siin moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 Erosiooniohtlikel aladel tuleks nõlvad ja kahjustatakse ka mändi). tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). veelahkmed metsastada ning seal kasvavaid metsi Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks majandada kaitsemetsadena, kus raied on rohkem on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb kulub vett 900- piiratud kui tulundusmetsades
Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see
Külvi eelised - lihtsam, odavam; on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): Seemikud - 1-2-aastased, seemnest kasvanud puutaimed. Kasvatatud külvidest puukoolis ja neid pole vahepeal ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutud
Mets takistab mullaerosiooni. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või veekogudesse. See on ka peamine põhjus, miks erosiooniohtlikel aladel (mäe nõlvad, oru veerud) kasvavas on kehtestatud teatud majanduspiirangud (varasema klassifikatsiooni järgi kaitsemets). Kuna mets hoiab ära või vähendab võimalikku erosiooni, püütakse taolistel aladel kasvavaid metsi majandada nii, et need alad ei jääks metsata ning metsade keskkonda kaitsev funktsioon ei väheneks. Peale lageraiet võib pindmise äravoolu hulk kordades suureneda.
Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade 30 cm kihis. 10% haritavat maad (üle poole Võru-, Valga- ja Põlvamaal) paikneb erosiooniohtlikel üle 3°-listel kallakutel. Muldade tuulekandeohtu on suurendanud liiv- ja turvasmuldade kuivendamine ja massiivistamine saartel ja Lääne-Eestis ning põllulaamade kujunemine Lääne- Viru- ja Põlvamaa tasandikel. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti (VI hindeklass). Keskmisest kõrgema hindega mullad on Järva-, Jõgeva-, Lääne- Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal
annaabi.ee 
