3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Lootelehtede moodustumine periood jaotatakse varasegastrulatsiooniks ja hilisgastrulatsiooniks. 6. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta varustab loote toituainetega, kaitseb loote ja tagab hingamis- ja eritusfunktsiooni tööd. Millised olid minu eelnevad teadmised? Enne seminari mina juba teadsin kuidas loode areneb emaihus lunaarkuu kaudu ja kuidas ta võib reageerida ümbritseva keskkonna vastu ja kuidas ema võib kahjustada või aidata loote oma eluviisi (tervislik või ebatervislik) tõttu. Mida tean nüüd? Teisest filmide osast sain aru, missugused haigesed ja patoloogiad on olemas ja missugesed nendest võitakse diagnosteerida juba emaihus.
kromoplastid sisaldavad pigmente leukoplastid värvitud, ei sisalda pigmente amüloplastid ladestavad tärklist kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse - mitokondrid toimub rakusisene hingamine, energia salvestumine - vakuoolid täidavad eritusfunktsiooni, ainete lagundamine, toitainete säilitamine - tuum juhib raku tegevust - endoplasmaatiline retiikulum valkude ja lipiidide süntees. Siin asuvad valkude sünteesiks vajalikud ribosoomid. - Golgi kompleks talitleb valkude modifitseerija ja transportijana. heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonist.
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal
KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida
o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) 19. Kuidas eemaldatakse kehast jääkaineid? Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained ning selle moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud. Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke. Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest. Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi. 20. Inimese termoregulatsioon: keskus, kuidas toimib.
(KAELAOSA, RINNAOSA, KÕHUOSA) 9. KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS? NIMETAGE ELUND(id), MILLISED PAIKNEVAD SELLES OSAS- 1) ÜLAKÕHT (EPIGASTRIUM) 2) KESKKÕHT (MESOGASTRIUM) 3) ALAKÕHT (HYPOGASTRIUM) 10. MAKSA ASUKOHT JA KAAL-1,5 kg; ASUB EPIGASTRIUMI PAREMAS OSAS MAKSAS TOODETAKSE (NIMETAGE SEEDENÕRE) – SAPPI 19 TUNNITEST- UROGENITAALSÜSTEEM: 1. NIMETAGE ERITUSFUNKTSIOONI TÄITVAD ELUNDID ORGANISMIS (lisage mida eritavad)- 1) NAHK (SOOLAD HIGINA) 2) KOPSUD (LIIGNE VESI JA CO2) 3) JÄMESOOL (SAPIPIGMENDID NING MITMED MINERAALSOOLAD) 4) NEERUD (VALKUDE LAGUPRODUKTID, MÕNED SOOLAD) 2. NEER lad.k.- REN NEERUD lad.k.- RENES NEERUDE FUNKTS- URIINI VALMISTAMINE; MÜRKAINETE EEMALDAMINE KEHAST; KEHAVEDELIKE TASAKAALU TAGAMINE ORGANISMIS 3. MILLES SEISNEB NEERUDE VEREVARUSTUSE ISEÄRASUSED?- 2 KAPILLAARISTIKKU: 1. TOODAB URIINI JA 2
Imendumist soodustavad peensoole: peptidaasid valgud, disahharidaasid s/v-d Toit segatakse, liigutatakse edasi peristaltikaga Jejunumi seina ehitus Peensool (3) Peensoole tegevus on reguleeritud: - humoraalsete teguritega (hormoonidega) - lokaalsete refleksidega (soole venitus) - autonoomse närvisüsteemi kaudu --- parasümpaatiline NS kiirendab ja --- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool Paikneb peensoole lingude ümber 1 m pikk, 5-8 cm lai Kolm osa: 1. umbsool, mille alguses paiknevad sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima
· Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine K ja B 12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine. defekatsioon seedimata toidujääkide eemaldamine organismist. Erituselundkond ja veebilanss Erituselundid on neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra. Eritusfunktsiooni täidava inimese organismis ka nahk, mis eritab higiga vett ja soolasid. Kopsud, mis eritavad väljahingatava õhuga CO2 ja veeauru. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima. Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin
4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis: 1) Neerud (RENES) - uriin & higi 2) Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2 3) Jämesool - mineraalsoolad 4) Nahk - higi Neer, neerud (REN, RENES); nende funktsioon: eritada uriini ja higi Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon? NEFRON on neeru struktuurilis-funktsionaalne ühik; neeru ehituslik ja talituslik alge Funktsioon: toimub uriini valmistamine Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused?
Hüpotalamuse tuumades tekkivateks hormoonideks on adiuretiin ehk antidiureetiline hormoon (ADH) ehk vasopressiin ja oksüdotsiin. Hüpofüüsi tagasagarasse jüuavad need hormoonid närvikiudu pidi toimuva (aksonaalse) transpordi teel. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamiseks erituselunditeks on neerud. Neerud on paarilised ja kaaluvad kokku umbes 300 g. Nad on 10-12 cm pikkused ja oakujulised. Neerud asetsevad sügavamal ja kõrgemal kui tavaliselt arvatakse. Lülisamba suunas on neerul süvend, sälgutaoline neeruvärat, mille kaudu suubub neeruarter ja väljuvad neeruveen ning kusejuha
Sugunäärmed eritavad suguhormoone, mis põhjustavad teiseste sootunnuste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist. Meessuguhormoon e testosteroon tekib munandites, naissuguhormoon östrogeen moodustub munasarjades, 7. Erituselundkond Erituselundkonna moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti e ureetra. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud. Funktsioonid: Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks. Neerud reguleerivad soolade ja vee hulka veres hüpotalamuse kontrolli allultrafiltratsiooni põhimõttel
- AUTONOOMNE NSvahendab erituskäskluse süljenäärmetele, nii et PARASÜMPAATIKUS kutsub esile rohke vesise ja SÜMPAATIKUSvähese limase sülje eritumise. - HORMONAALSELE regulatsioonileosutab aldosteroon, mis sarnaselt neerutorukestele suurendab näärmejuhades Na tagasiimendumist algsüljest ja K eritumist sellesse. - Bradükiniin ja teised kiniinid (koehormoonid) toetavad süljenäärmete eritusfunktsiooni. 1. VÄIKESED SÜLJENÄÄRMED ● suuõõne limaskestas või vahetult selle all - suuesiku-, suulae- ja keelenäärmed ● nõristavad sülge pidevalt - suuõõnt puhastav, neutraliseeriv, mikroobidevastane ● suurus nööpnõelapeast herneterani (kombeldavad läbi limaskesta) 2. SUURED SÜLJENÄÄRMED ● paiknevad seinaväliselt, 3 paari 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE GLANDULA PAROTIS suurim, u 30g
y leiab uuringu abil, kuidas sõltub vajatava ja tarbitava energia hulk inimese vaimsest ja füüsilisest tegevusest ning soost ja kehamassist; y analüüsib ala- ja liigtoitumise põhjuseid ja tagajärgi; 9 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y seostab erinevate jääkainete eritamise neerude, kopsude, naha ja soolestiku tööga ning hindab nende elundite olulisust eritusfunktsiooni täitmisel; y leiab uuringu abil, kuidas sõltub uriini tootmise tase inimese poolt tarbitava ja vajatava vedeliku ning soolade hulgast; y koostab ja analüüsib jooniseid ja skeeme närvisüsteemi ehitusest ning selgitab nende alu- sel inimese närviimpulsi levimist; y selgitab pea- ja seljaaju ning peaaju erinevate osade ja närvide põhiülesandeid; y selgitab refleksikaare tööpõhimõtet; y mõõdab erinevate inimeste reaktsioonikiirust ja analüüsib saadud andmeid;
erutuvusjuhtivus ja erutus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglsutub. Noradrenaliinil tugev veresooni va südame ja töötavate skeletilihaste ahendav toime, perifeerse takistuse suurenemine ja vererõhu tõus. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe- leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid
Kusepõis on altpoolt suletud kahekordse sulgurlihase abil, ventiilmehhanism välistab uriini tagasivoolu ureetritesse. Põie tühjendamisega viiakse uriin kusiti (ureetra) kaudu kehast välja. Osmootselt aktiivsete osakeste sisaldus keha erinevates vedelikuruumides mõjutab osmootse kontsentratsioonitasakaalu kaudu kehas oleva vee jaotumist nende ruumide vahel. Vee- ja naatriumisisaldus määrab rakuvälise ruumi osmolaarsuse ja mahu, hormoonid mõjutavad eritusfunktsiooni neerude kaudu. Neerude eritusvõimest sõltub ka kaaliumisisaldus organismis ja happe-aluse tasakaal. VÕTMESÕNAD elektrolüüt happe-alustasakaal kusepõis Kusiti neerud vee tasakaal Uriinieritus uriini tootmine Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimetage erituselundeid. 2. Kirjeldage kuseteede anatoomiat. 3
annaabi.ee 
