Erisoodustus on selline kulu, mida maksuamet loeb peaaegu võrdväärseks palgaga ja nõuab selle peaaegu samaväärset maksustamist. Erisoodustust saab osutada ainult inimesele, kes on ettevõttega seotud. Miks see teema oluline on? Ettevõtjale on oluline teada, millistelt kuludelt tahab riik täiendavaid makse saada. Esiteks seetõttu, et see suurendab ju kokkuvõttes ettevõtte kulusid ja teiseks, kui väikefirma ei ole käibemaksukohuslane, igakuiselt töötasu ei maksa ja raamatupidamist korrastatakse kord või paar aastas, siis võib maksukohustus tulla mitu kuud hiljem üllatusena, tuleb tagantjärele
kulusid. Selline soov on loomulik ja mõistetav, sest erisoodustuse andmine on päris kallis tööandjale. Erisoodustuse summalt tuleb maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu soodustuse ja tulumaksu summalt. On väga oluline mõista, millal on tegemist erisoodustusega ja millal mitte ning kuidas peaks maksustama. Antud ainetöö eesmärgiks on välja tuua erinevused palga ja erisoodustuse vahel ning mis maksud nendega kaasnevad. Kellele on kasulikum maksta erisoodustust? 4 Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise, teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust kumba maksta. Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast.
Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv KM on 42,67 eurot. NT. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinu erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300* 0,30= 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustusi ei ole. Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine:1. Ilma arvestust pidamata- või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite. 2. arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitudele. Laenuintressi alammäär on 2% aastas.(01.01.2010)
MAKSUSEADUSTE MUUDATUSED 2012 3.1 Muudatused töösuhte maksustamises (erisoodustus, majutuskulu piirmäärad) Majutuskulude tulumaksuvabastuse piirmäär kaob. Kaovad ka neid ületava osa maksustamine erisoodustuse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. Muudatusega kaotatakse eeldus, et teatud summat ületavad kulud majutusele on töötajatele erisoodustuse andmine. Kui on aga erandlikud juhud, kui tööandja tõepoolest annab majutuskulude hüvitamisega töötajale erisoodustust, peaks see ilmnema järelevalve käigus ja maksuhalduris on võimalused selliste tehingute maksustamiseks. 3.2 Kogumispensioni sissemaksete mahaarvamine tulust Kogumispensioni on nüüd võimalik teha ka tööandjale senisest soodsamalt tulumaksuvabalt. Pensionifondi sissemakseid saab nüüd tööandja teha tulumaksuvabalt pole enam erisoodustus, võrdsustatakse palga maksmisega. See kord kehtib ainult III samba sissemaksete suhtes
käibemaksuga) ja jagab selle oma töötajatele kasutamiseks. Kas ettevõttel tekib maksukohustus? Erisoodustushinnaks on turuhind, seega on selleks kohvi hind koos käibemaksuga. Tekib ka omatarve käibemaksu tähenduses (juhul, kui kohvi ostult tasutud käibemaks deklareeriti sisendkäibemaksuna). Tulumaksukohustus: 600/0,8*0,2=150 eurot Sotsiaalmaksukohustus: (600+150)*0,33=247,5 eurot Käibemaksukohustus: 500*0,2=100 eurot 14) Eraisik saab 100EUR väärtuses erisoodustust(hüve) ettevõtte kulul. Kui palju tekib ettevõttel maksukohustust? Tulumaksukohustus- 100/0,8*0,2=25 EUR Sotsiaalmaksukohustus- 125(erisoodustus+TM)*0,33=41,25EUR Kokku maksudeks: 41,25+25=66,25EUR 15) Palgaarvestus kui palk on 1000EUR 330EUR sotsiaalmaksed 0,8% ehk 8EURi tööandja töötuskindlustusmakse 2%penionikindlustusmakse ehk 20 EUR Tööandja kulu 1338EUR, 1000EUR on brutopalk 14) FIEl on sama kohustus, sots maksu makstakse min palgast. Min määr on 390EUR.
Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Tööandja kannab kõik erisoodustusega seotud maksukohustused. Erisoodustus maksustatakse võrdväärselt palgatuluga. Erinevused tekivad töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni tõttu, kuna neid ei rakendata erisoodustuste suhtes. Erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata. Kuna saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu, pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel. Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse töötasuks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt
pikaajaline. Koolitusleping on kokkulepe tööandaja ja töötaja vahel, millega määratakse töötajate õigused ja kohustused koolitamisel. Üldjuhul määratakse tööandja kohustus tasuda töötaja koolituskulud ning töötaja kohustus töötada organisatsioonis kindlaksmääratud ajani. Kokkulepitud ajast varasema lahkumise korral aga hüvitama koolituskulud. Koolitusekohustused võib kokku leppida tähtajalises töölepingus ja koolituskulusid käsitletakse siis kui erisoodustust. 9 Tähtajalise töölepingu kõrval on teiseks võimaluseks sõlmida töölepinguga mitteseotud eraldi koolitusleping, milles samuti lepitakse kokku töötaja õigused ja kohutused ning koolituskulude hüvitamise kord. Koolituskulude tagasimaksmist ei saa nõuda kui selles eelnevalt kokku ei lepitud. Kui organisatsioon teeb ise ettepaneku tööleping lõpetada ja see pole seotud
tööandja kulutustelt töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks; töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavatelt hüvitistelt, mis ei ületa 64 eurot kuus (768 eurot aastas). NB! Kui punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad tulumaksuseaduse § 13 lõikes 3 punktides 1 ja 2 kehtestatud piirmäärasid, siis maksustatakse need tulu- ja sotsiaalmaksuga nagu erisoodustust. Punktis 4 nimetatud hüvitiselt enne tulumaksu arvestamist täiendava maksuvaba tulu 64 euro mahaarvamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus. Kui hüvitis ületab 64 eurot kuus, siis määra ületav osa maksustatakse tulumaksuga, kuid mitte sotsiaalmaksuga. Sotsiaalmaksu arvestamisest Sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik rahalised väljamaksed, mis tulenevad töösuhtest. Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud tasudelt, kuid mitte vähem kui eelarveaastaks
arvestust, millest selgub, et kõik sõidud on seotud tööandja ettevõtlusega. Töötaja tööülesanded ja töö tegemise koht on tööandja poolt vormistatud. Töötaja hüve ei saa ja tööandjal maksukohustust ei ole. 3. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole. Tööandja muu vara kasutamine tasuta või soodushinnaga Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe. Turuhind on hind, mida sarnastel tingimustel omavahelistes tehingutes kasutavad omavahel sõltumatud osapooled, näiteks sõidukite puhul hind ja tingimused,
K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg K: võlad töövõtjatele, väljamaksmata tasu (netopalk) Reaalne tasumine: D: võlad töövõtjatele (väljamaksmata tasud) K: arvelduskonto Maksude tasumine: (10. kuupäevaks) D: sotsiaalmaksuvõlg D: tulumaksuvõlg D: töötuskindlustusvõlg D: pensionikindlustusvõlg K: arvelduskonto Ettevõtte maksud: – maksud erisoodustustega: tööandja on kohustatud tasuma töötajale tehtud erisoodustust erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonus või muu rahaline tasu, või rahaliselt hinnatav soodustus mida antakse töötajale seoses töö või teenistus suhtega, juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, pikaajalise lepingulise suhtega olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuse hulka kuuluvad: 1. eluaseme kulude täielik või osaline katmine 2. sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine 3
· Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega. · Erisoodustuse saajad: · - juhatuse või nõukogu liikmed, · - töölepinguga töötajad, · - muu lepingu alusel ettevõttes töötavad inimesed, nt töövõtuleping, käsundusleping, ka pikaajaliselt ettevõttele kaupu müüvad inimesed, · - eelnevalt nimetatud inimeste abikaasa, elukaaslane või lähisugulane, · Hüvena antud erisoodustust maksustatakse tagurpidi, nagu inimene oleks selle hüve rahas kätte saanud. · käibemaksukohuslasest firma ei saa erisoodustuse kuludelt käibemaksu tagasi arvestada · Töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse erisoodustustelt ei arvestata Kingitused · saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna · võib olla nii raha, kaup kui ka tasuta osutatav teenus · Reeglina maksustatav 21/79*100% tulumaksuga
K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg K: võlad töövõtjatele, väljamaksmata tasu (netopalk) Reaalne tasumine: D: võlad töövõtjatele (väljamaksmata tasud) K: arvelduskonto Maksude tasumine: (10. kuupäevaks) D: sotsiaalmaksuvõlg D: tulumaksuvõlg D: töötuskindlustusvõlg D: pensionikindlustusvõlg K: arvelduskonto Ettevõtte maksud: – maksud erisoodustustega: tööandja on kohustatud tasuma töötajale tehtud erisoodustust erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonus või muu rahaline tasu, või rahaliselt hinnatav soodustus mida antakse töötajale seoses töö või teenistus suhtega, juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, pikaajalise lepingulise suhtega olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuse hulka kuuluvad: 1. eluaseme kulude täielik või osaline katmine 2. sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine 3. kindlustusmaksete tasumine 4
Töötajal on kohustus teavitada tööandjat selliste erisoodustuste saamisest. Välistused TuMS: rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, ..., tasu müüdud kauba või teenuse eest, millelt on tulumaks kinni peetud või ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; töötajate transport elu- ja töökoha vahel, välisesinduse kulud, osalusoptsiooni andmine. Töötaja kohustus teatada saadud osalusoptsiooni võõrandamisest, ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigist töötamisega. ERISOODUSTUS LOETELU: Eluasemekulude katmine, sõiduki vm tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks (ülempiir 256 eurot), kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole seadusest tulenev, teenistus-, töö või ametilähetusega seotud kulude
ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Palgatulu ja erisoodustuste maksustamise põhilised erinevused seisnevad aga selles, et erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata, mistõttu loonuspalga saaja kaotab kõik sotsiaalsed tagatised s.t. saadud erisoodustust ei loeta inimese 31 maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu, pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel. Erisoodustuse tekkimine ei olene erisoodustuse andmise ajast. 3.2.4. Töölähetused
annaabi.ee 
