Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst
Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige
järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega. Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt
käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning informatsiooni õigsuse eest, ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ja tema käsutusse antud vallavara sihipärase kasutamise eest.Leian, et kõige selgemini on siikohal välja toodud Viljandi Vallavalitsuse vastutused. Viljandi Vallavalitsuse nõudmistes sotsiaaltöötaja ametikohale on välja toodud, et ametnik peab omama nii sotsiaaltöö kui ka eripedagoogilist kõrgharidust. Abja Vallavalitsuse nõudmises ametnikule on sotsiaaltööalane kõrgharidus või õppimine kõrgkoolis ja eri-, kutse- ja ametialane enesetäiendamine, sealhulgas teadmiste omandamine vähemalt ametikohal teadmistele ja oskustele esitatavate nõudmiste ulatuses. Riigi põhikorra, kodanike õiguste ja vabaduste tundmine ning kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate õigusaktide tundmine ja rakendamise oskus; eesti keele oskus kõrgtasemel, vene keele oskus
vastuvõtukomisjoni koosseisu kuuluvad kooli direktor, kooli haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija, kooliarst või -õde ning kooli pidaja esindaja. Vajadusel kaasatakse vastuvõtukomisjoni töösse eksperte või spetsialiste. (3) Koolis tagatakse õpilasele vajaliku meditsiinilise teenuse kättesaadavus. (4) Õppetöö korraldamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat eripedagoogilist õppemetoodikat. (5) Õpilase päevakava, sh tunniplaani koostamisel lähtutakse õpilase terviseseisundist tulenevatest erivajadusest. (6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 8. Õpiraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Õpiraskustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud
keskkonna ja täiskasvanute tavaootustega." 2. Intergreeruda samm-sammult tavakeskkonda. 3. "Õpetuslikes ja kasvatuslikes eesmärkides on peamine tähelepanu koondunud iga lapse individuaalsusele, tema võimetele ja puude struktuurile. Pedagoogilise kollektiivi ühiselt väljatöötatud kontseptsioonis eriõpet vajavate laste õpetamise kohta on märgitud, et: · Igal abiõpet vajaval õpilasel on õigus saada eripedagoogilist õpetust ja eluks ettevalmistust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. · Hariduslike erivajadustega laste vanemad peavad saama täielikku informatsiooni ja kaasarääkimisvõimaluse eripedagoogilise suunamise protsessis. · Kogu eripedagoogiline õpetus- ja kasvatusprotsess peab kindlustama hälviklaste häireteta integreerumise ühiskonda." Kooli põhilised tegevussuunad:
järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega. Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt
Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt
võrdsete võimaluste tagamine erivajadustega inimestele. 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine SENDA (Special Educational Needs and Disability Act 2001) järgi on puudega inimene ,,keegi, kellel on füüsiline või vaimne vaegus, millel on oluline ja pikaajaline kahjulik mõju tema võimetele saada hakkama igapäevaste tegevustega". Haridusseaduse (Education Act 1996) järgi on lapsel HEV, "kui tal on õppimisraskused, mis vajavad eripedagoogilist lähenemist". Selline lähenemine on vajalik, kui lapsel on: Suuremad raskused õppimisel, kui tema ealistel tavaliselt; Puue, mis välistab või takistab kasutamast koolis olevaid ruume, teenuseid; Alla viie aastane, kuid langeb suure tõenäosusega oma erivajaduselt kas esimese või teise punkti alla, saades vanemaks kui viis aastat. Inglismaal ei lähe HEV definitsiooni alla muukeelsus ja andekus.
HEV koordinaatori ülesannetes on väga oluline, kuid samas väga aega nõudev erinevate dokumentatsioonide täitmine, kus tuleb olla väga tähelepanelik ja täpne. Seda eelkõige juhtumite korral, kus õpilane saadetakse nõustamiskomisjoni, samuti on minu arvates üsna töömahukaks muutunud õpilaste individuaalse arengu jälgimise kaartide täitmine. Väga täpne tuleb olla sõnavara kasutamisel, et seda õigesti tõlgendataks, seegi eeldaks eripedagoogilist ettevalmistust. Samas ei ole HEV koordinaator koolis nn ,,imeinimene", kes suudab ja oskab lahendada kõiki õpilaste arenguteemadega tekkinud probleeme. Häid tulemusi võib saavutada üksnes õpetajate ühises koostöös ja eesmärgistatud tegevusega. Usun, et hoopis enim puudust tunnevad just algklassiõpetajad abiõpetajast tunnis, kes reaalselt aitaks nii õpetajat kui ka õpilasi, seda enam, et klasside õpilaste arvud suurtes koolides on hirmutavad. Aeg- ajalt
tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele. (Õppenõustamis...) See on vägagi toetav üksus, mida võib vajada nii mõnigi noor ja tema vanem. Probleem on aga minu arvamuse kohaselt info kättesaadavus ja selliste keskuste olemasolust teadmine. Põhjus võib olla ka inimeste pelglikus ja suutmatus tunnistada oma abitut seisundit, pöördumaks antud keskustesse. Nõustamisega tegelevad
Järgnevalt visandatakse pilt sellest, milliste oskuste kujunemisel erinevate erivajadustega õpilased vajavad abi ning millised spetsialistid koolis või millised institutsioonid väljaspool kooli saavad seda abi pakkuda. Koolisiseselt pakutava abi ja toetuse korraldus on muutunud süsteemsemaks ning juurde on tulnud hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijad (HEVKO-d); koolivälised võimalused on oluliselt laienenud, näiteks tegutsevad Rajaleidja keskused, kust saab vajadusel eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist abi; avardunud on info saamise ja jagamise võimalused paljude tugigruppide ja ühingute näol, mis ennekõike on toeks lapsevanematele, kuid organiseerivad ühistegevusi ka lastele. Kerge intellektipuudega õpilased: KOOLI SISENE: Eripedagoog/õpetaja (kognitiivsed oskused; kommunikatsioon; sotsiaalsed oskused; eneseteenindus; silma ja käe koostöö; igapäevaste toimingute
Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest, sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks, areng lapsevanema teadlikkusest ja energiast. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse
annaabi.ee 
