ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus
Iseseisev töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus. Erikoolide ajaloost Probleemseid lapsi ja noori oli juba sajand tagasi võimalik suunata institutsioonidesse, mille eesmärk oli nende eest hoolt kanda, kasvatustööd teha või haridust anda. 20. sajandi alguses Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegeleti kuritegelike kalduvustega noortega üldise hoolekande raames. Sel ajal tegutsesid hoolekandekoolid, mis olid kinnised asutused, kus lisaks õppetööle pöörati tähelepanu eluks vajalike oskuste õpetamisele. Samuti võis
õpilastele korraga, kuid väga palju sõltub ka õpilaste ja töötajate kokkulepetest. Tundub, et kool on loonud igakülgsed tingimused õpilaste arenguks, kuid miks siis ikkagi mitmed artiklid ja uurimused väidavad (Luik 1997; Riigikontroll 2004), et erikoolist tulnud noor ei suuda sotsialiseeruda ühiskonda ning jätkab oma elu kas vanglas või uusi kuritegusid toime pannes. Taasiseseisvumise perioodil on eri ametkonnad juhtinud korduvalt tähelepanu erikooli süsteemi ja erikoolide endaga seotud probleemkohtadele. 2004. aasta Riigikontrolli aruandes märgitakse, et erikoolide süsteemi tulemuslikkus on madal ja erikoolidel on selged totaalsele institutsioonile omased tunnusjooned, nagu range kontroll ja välise jõu kasutamine (lk 16). 4 Totaalsed tingimused ja ebaselge kontseptsioon erikoolide funktsioneerimise kohta
jäävad oma lähemalt ümbruselt toetust ootama. Kui erivajadustega lapsed käivad kohalikus lasteaias ja koolis, aitab nende kohalolek kõigil mõista erivajadustega elanikkonna vajadusi. Kaasamisprogrammidega lasteaiad ja koolid võivad pakkuda ühiskonnale pikaajalisi majanduslikke eeliseid. Erivadustega lastele hariduse andmine samas keskkonnas tavalise arenguga eakaaslastega on tavaliselt vähem kulukas kui erikoolide ja asutuste loomine ning rahastamine. Kooskond saab otstarbekamalt kasutada haridusele mõeldud summasid, kui ta piirab vajadust eriprogrammide järele. Lisaks on tõenäoline, et lapsed, kes osalevad sobivas programmis lasteaiaeas, vajavad kooli minnes ja hilisemas elus vähem eriteenuseid või ei vaja neid üldse. Lastest,kes õpivad elama ja mängima mitmekesises rühmas, saavad pädevad, iseseisvad töötavad täiskasvanud, kes jagavad oma oskusi ja andeid teistega
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapärast
süütegusi. Aga paraku on ka juhtumeid, kus sellised vahendid hoopis muudavad isiku õiguskäitumist veelgi hullemaks ning tekitavad isikus trotsi. Seetõttu peab olema sellistel vahenditel väga toetav mõju inimese psühhikale, et inimene mõistaks õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning õpiks väärtustama ennast kui seadusekuulekat kodanikku. Ka endine justiitsminister ning praegune siseminister Hanno Pevkur on öelnud: “erikoolide õpilasi ei tohiks käsitleda kui kurjategijaid”21 19 (KarS § 47 lg 1) 20 https://www.politsei.ee/et/nouanded/trahvid/vaarteokaristused-eurodes.dot 14 5.3 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Karistuse määramisel võib kohus arvestada nii karistust kergendavaid kui ka karistust raskendavaid asjaolusi. Karistust kergendavateks asjaoludeks on22: 1
oskust. Õpetaja peaks suutma arvestada spetsialistide juhiseid ja lapsevanemate soovitusi. Kujundama keskkond lapse võimetele vastavaks ja motiveerivaks. Kujundama oskust otsustamiseks mida, kuidas ja mis järjekorras õpetada. Suutma vähendada sõnalise materjali keerukust, et selle mõistmine oleks lapsele kerge. Korraldama teadlikult lapse tegevust ja osalema lapse tegevustes. Erivajadustega laste õpetamise võimalused Juba esimeste erikoolide asutamise ajal vaimupuudega laste jaoks seati hariduslikuks esmaülesandeks integratsioon. Selle taga seisis idee, et vastavalt laste vajadustele ja võimetele tuleb neid säästvas keskkonnas teatud metoodilis-didaktilisi põhimõtteis kasutades selliselt arendada, et see lihtsustaks nende ühiskonda lülitumist või teeks selle üldse võimalikuks. Pedagoogilisel eesmärgipüstitusel lähtuti sellest, et vaimupuudega lapsed peavad õppima ümbritsevas keskkonnas
asjaolud võivad kokku langeda. Teismelistel vägivald ja haavad, narkomaania ja augustamine suurendavad ka riski. Suult-suule suudlemine, kui suu limaskest on katki ja veritseb mõned sellised nakatumised on registreeritud. Spordiüritustel nakatumist ei ole registreeritud. Kui verejooksu ei ole, ei ole ka HIV-i leviku ohtu. Mõned HIV-i nakatumise ohud on registreeritud, kui perekond on kokku puutunud HIVI-i kandja verega. HIV-i alast haritust vajaksid kindlasti ka erikoolide lapsed. 2000. a. toimus Eestis suur HIV-sse nakatumise tõus Ida-Viru süstivate narkomaanide hulka jõudis HIV. Ja kui seni oli meil uute nakatunute arv umbes 10 juhtu aastas, siis tõusis see üle 1400. Edaspidi on vaikselt vähenenud, praegu vist umbes 600 kandis. Põhiline ennetustöö on süstalde ja kondoomide jagamine. Parandatakse teadmisi HIV-i levikuteedest. HIV-i levikuteedest nähtub, et riskitegurid on riskiv seksuaalkäitumine ja narkomaania
vähenes. Koolilõuna populaarsust on tõstnud avaliku tähelepanu pööramine selle kvaliteedile ning riigi ja omavalitsuste osaline või täielik koolilõunate kompenseerimine. 2009. a sõi koolitoitu 93,4% Läänemaa koolide õpilastest (EHK 2009). Tänu kõikidele põhikooli õpilastele võimaldatavale tasuta koolilõunale võib oletada, et õpilaste toitumisharjumused on paranemas – süüakse regulaarsemalt ja toit on paremini tasakaalus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata erikoolide toitlustamisele, kuna puudega lapsed vajavad tunduvalt suuremaid toidukoguseid, sest sageli ei omasta nende organism toidust sama palju kui tavaõpilase oma. 6 Uurimistulemused näitavad, et ülekaalulisus maailmas kasvab väga kiiresti. Hinnanguliselt on umbes 25–28% Euroopa kooliealistest lastest ülekaalulised (Currie, 2006: 13). Nende numbrite taga on tõsine oht tervisele
Enim (ligikaudu pooled) lõpetajatest said ettevalmistuse tööstuse, ehituse või transpordi erialal. • Ka need keskhariduse vormid andsid võimaluse üliõpilaseks kandideerida. Samal ajal muutus kõrgkooli astumisel olulisemaks eelneva ettevalmistuse tase. • 1970-1980ndatel suurenes üldise keskhariduse raames süvaõppega eriklasside osatähtsus. Mida urbaniseerunum piirkond, seda rohkem tuli sealt eriklasside ja erikoolide lõpetajaid. • Keskmisest rohkem õppis eriklassides noori, kelle vanemad töötasid kvalifitseeritud spetsialistidena. Haridusvõrgu ülesehitus süvendas sotsiaalseid erinevusi linna- ja maanoorte vahel. Üle 3⁄4 üldhariduskooli eriklassi lõpetajate koosseisust määras ära elukoht ja pärinemine spetsialistide homogeensetest perekondadest. • Keskkoolitüüpide lõpetajate keskmiste hinnete võrdlus osundas, et kõrgkooli
6. Narkoennetusmudelite väljatöötamine arvestades paikkondlikku ja kultuurilist eripära; 7. Lapsevanematele ja teistele pereliikmetele suunatud narkoennetuse alaste koolitusmudelite väljatöötamine ja rakendamine; 8. Laste, noorte ja nende pereliikmete kaasamine ennetustöösse; 9. Objektiivse sõltuvusprobleemide alase informatsiooni edastamine kõikidele elanikkonna gruppidele, sealhulgas põhikooli, gümnaasiumi, kutsekoolide, erikoolide õpilastele ja õpetajatele, üliõpilastele, lasteaia kasvatajatele, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele ning lapsevanematele kasutades selleks erinevaid sihtgruppidele sobivaid infokanaleid; 10. Avaliku arvamuse kujundamine objektiivse informatsiooni (eesti, vene keeles) ulatusliku levitamise teel massimeedia, Interneti ja avalike teabeürituste kaudu; 11. Üleriiklike infokampaaniate läbiviimine teadlikkuse tõstmiseks; 12
Lääne-Euroopas pole ühtegi nii pika ajaga asutust. Mõjutusvahendid: Viimane on sinna kooli suunamine, kui miski muu enam ei aita. Erikooli suunatakse üldjuhul neid noori, kelle õigusrikkumisi korduvalt arutatud ja pole saavutatud muude viisidega tulemusi. Suunata lubab alates 10. Ea kuni kaheks aastaks, võib lühendada hea käitumise korral või ka pikendada. Alaealiste komisjoni otsuse või kohtumääruse alusel määratakse sinna. Erikoolide ülesannete tähtsuse funktsioonide lõikes uuritavate hinnangul(õpilased, õpetajad, juhtkond): Põhimäärustes koolidel ülesandeks õpilastele teadmiste andmine, õpilaste isiksuse ümberkujundamine, õpilase sulandumine ühiskonda ja muugi. Mitteformaalsed ülesanded - Käitumise kontrollimine 91% - Õpilaste karistamine - Õpilaste kaitsmine eakaaslaste eas, kaitsmine sõprade ja pere halva mõju eest
teadmiste tase, mõistmisstrateegiate valdamine on piiratud. Kirjeldatud tase on iseloomulik tavakooli nõrkadele õpilastele. 3. Sisu mõistetakse ebatäpselt, fragmentaarselt, teksti mõtet ei mõisteta ega formuleerita. Teksti analüüsil ühendatakse lineaarselt sõnade või sõnaühendite tähendused, sageli ei piisa teadmisi. Iseloomulik on orienteeritus üksikutele sõnadele, mitte tervikule. Nimetatud tasand iseloomustab suurt osa erikoolide õpilasi. 4. Tuntakse suhteliselt hästi sõnu, tehakse stereotüüpseid järeldusi, hinnangud on ära õpitud. Teksti mõte jääb harilikult leidmata. Aktiivsus ja püüdlikkus võib õpetaja ära petta. Kirjeldatud kohusetundlikke õpilasi leidub nii tavakoolis kui ka erikoolides. 5. Sisu mõistetakse pealiskaudselt, kuid reeglina leitakse teksti mõte. Mõnikord jääb vajaka teadmistest, kuid tehtud järeldused on loogilised. Selline õpilasrühm on
Tegelikud, konkreetsed juhtnöörid kohaseks ja strateegiliseks kehaliseks takistamiseks (ohuolukordades) on vähem selged. Erikoolide, hooldusasutuste, õpilaste tugikeskuste ja noorte kinnipidamisasu- tuste õpetajad ja hooldajad läbivad teemakohase erikoolituse – tavakoolide õpetajad mitte. Alati, kui täiskasvanu kasutab kehalist jõudu – kontrollival ja talitseval viisil – on ta haavataval
annaabi.ee 
