kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29) • Riigikohut juhib ja esindab Riigikohtu esimees (PS § 150 lg 1, KS § 27) • PS võimaldab luua erikohtuid (PS § 148 lg 2) Kohtuniku staatus • Kohtunikuameti eluaegsus (PS § 147 lg 1 esimene lause) • Ametisse nimetamise kord (PS §150) - Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. - Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. - Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Kohtunikule esitatavad nõuded (KS § 47) • Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
Rootsis on olemas ka erikohtud nagu sotsiaalkindlustuse kohtud, üürikohtud ja töökohtud. Töökohus tegeleb tööõigust puudutavate vaidluste lahendamisega. Enamasti on töökohtud esimesed ja ainukesed instantsid töötajate ja tööandjate vaheliste vaidluste lahendamisel, kuid mõningatel juhtudel võivad esimesteks instantsiteks olla ka piirkonnakohtud, kust toimub edasikaebamine töökohtutesse. Eestis erikohtuid ei eksisteeri üldse. Avaliku süüdistuse süsteem on Rootsis kolmeastmeline ja Eestiga võrreldes lihtsam. Kõrgeimaks lüliks on Riiklik Peasüüdistaja, kelle nimetab ametisse valitsus ja kelle pädevusse kuulub süüdistuse esindamine Ülemkohtus ning samuti kriminaalasjade algatamine kohtunike, kaitseväe ohvitseride ning avaliku teenistuse teenistujate suhtes, kes on rikkunud usaldust. Teiseks lüliks on riiklikud süüdistajad, kes tegutsevad kolmes suurlinnas ja maakondades ning
seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena, nende ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis (§147). Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. Lisaks halduskohtule lubab PS ka muude erikohtute loomist (§148 lg 2). Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja ühest riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud ning Tartus asuv Rigikohus kassatsioonikohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju,
Kohtud võivad tegeleda enese haldamisega, teha teatud haldusotsuseid. Lubatud on kohtule teatud järelvalvefunktsiooni panemineteatud haldus ja tsiviilõigus menetluste ja otsuste üle. Eesti son kohtu halduses äriregister ja kinnistusraamat. Seadusandliku võimu teostamine kohtu poolt. Tõlgendamise ja lünkade täitmise abil saavad kohtud sisuliselt kehtestada uusi reegeleid. 4.2.2 Kohtute ülesehitus Eristatakse tavalisi ja erakorralisi kohtuid ning erikohtuid. Tavaliste kohtute struktuur jaguneb 3 sõltuvalt astmetest ning esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast. Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest
loodud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja teisitimõtlejate represseerimiseks. Neis kohtutes puudusid minimaalsed protsessuaalsed tagatised ja kohtunike sõltumatus. Keelu eesmärk on välistada, et seadusandja või täidesaatev võim saaksid mingite eesmärkide saavutamiseks luua erakorralisi kohtuid, ja tagada PS- ga õigusriigi põhimõtete järgimine. 89. Mis on erikohus? Neid kohtuid võib luua seadusega mõnda liiki kohtuasjade jaoks. Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole. 24 90. Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon? Avaliku võimu kontroll – igaühel võimalus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kohtu ülesanne kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla ps-i ja seadustega. Põhiseaduslikkuse järelvalve – harilikud kohtud hindavad, kas asja lahendamisel
Kriminaalasjades on edasikaebamine piiratud. Kui isik on süüdi mõistetud, siis edasi kaevata ta ei saa ning see tuleneb vandekohtusüsteemist. Haldusasjade lahendamiseks ei ole eraldi halduskohut. Osariikide kohtutesse valib kohtunikud rahvas. Mis on head? Inimesed tunnevad, et see õigusmõistmise süsteem on nende käes. Kohtunik tunneb end julgemalt (mandaat). Võrreldes USA-ga ei ole meil erikohtuid. Pole mõistlik ülal pidada. Erikohtud ajavad asjad keeruliseks. Erikohtud luuakse kindlat tüüpi asjadega tegelemiseks. Rahvakohtunikud – õigusharidus puudub. Eestis peab kohtunikel olema õigusharidus. Kahe ilmasõja vahel oli neljalüliline kohtusüsteem Eestis: jaoskonnakohus, ringkonnakohus, kohtukoda ja riigikohus. Praegu on haldus- ja maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Miks oli tol ajal neli lüli? Kuna see pärines vene kohtusüsteemist.
Lubatud on kohtule teatud järelvalvefunktsiooni panemineteatud haldus ja tsiviilõigus menetluste ja otsuste üle. Eesti son kohtu halduses äriregister ja kinnistusraamat. Seadusandliku võimu teostamine kohtu poolt. Tõlgendamise ja lünkade täitmise abil saavad kohtud sisuliselt kehtestada uusi reegeleid. 4.2.2 Kohtute ülesehitus Eristatakse tavalisi ja erakorralisi kohtuid ning erikohtuid. Tavaliste kohtute struktuur jaguneb 3 sõltuvalt astmetest ning esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast. Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad
praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem Üldjurisdiktsiooniga jagunevad: piirkonnakohtud (enamasti 3 – 4 kohtunikku, väikesed hagisummad, mõned perekonnaõiguslikud asjad), apellatsioonikohtud (6 tk) ja Ülemkohus (61 kohtunikku). Halduskohtud jagunevad: madalaimad halduskohtud, apellatsiooniastme halduskohtud, Kõrgem Halduskohus. Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks. Avalik süüdistus jaguneb kolmeks: piirkondlikud süüdistajad, riiklikud süüdistajad ja Riiklik Peasüüdistaja. 28. Soome õiguskaitsesüsteem Üldkohtud ja halduskohtud. Kohtukeel soome ja rootsi keel. Esimese astme kohtuteks on kärajakohtud
praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem Üldjurisdiktsiooniga jagunevad: piirkonnakohtud (enamasti 3 4 kohtunikku, väikesed hagisummad, mõned perekonnaõiguslikud asjad), apellatsioonikohtud (6 tk) ja Ülemkohus (61 kohtunikku). Halduskohtud jagunevad: madalaimad halduskohtud, apellatsiooniastme halduskohtud, Kõrgem Halduskohus. Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks. Avalik süüdistus jaguneb kolmeks: piirkondlikud süüdistajad, riiklikud süüdistajad ja Riiklik Peasüüdistaja. 28. Soome õiguskaitsesüsteem Üldkohtud ja halduskohtud. Kohtukeel soome ja rootsi keel. Esimese astme kohtuteks on kärajakohtud
ning täitevvõimule. St kohus ei saa ise otsustada mida ta lahendab. Kohus lahendab vaidluseid kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus teeb otsuse olenevalt seadusest. Kohus kannab seaduslikku ülisust ning seda ka riigi suhtes. Igasugused poliitilised otsused ning mõjud peaksid olema välistatud, kohus peab lähtuma seadusest. Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, eestis rohkem ple, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa ja vee kohtud, alaealiste kohtud etc.). erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõirgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud,
Kohtute peamine funktsioon sellise jaotuse puhul on õigusemõistmine, samas ka avaliku võimu kontrollimine. See väljendub täidesaatva võimu tegevuse kontrolli põhiseaduse valguses ehk jälgitakse, et seadused (ja muud õigusaktid) oleksid kooskõlas põhiseadusega. Võimude lahusus väljendub ka isikute tasandil – keegi ei saa olla üheaegselt president, valitsuse või Riigikogu liige ja kohtunik. Kohtud Eesti põhiseadus eristab tavalisi, erakorralisi ja erikohtuid. Tavalised jagunevad omakorda kolmeks astmeks: 1) maa- (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ning halduskohtud (Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Pärnu; 2) ringkonnakohtud (Tallina, Tartu); 3) Riigikohus (jälgivad üksnes, kas alama astmekohtud on õieti seadustest aru saanud, seda õieti kohaldanud ning järginud protsessireegleid, on esimese ja teise astme kohtust eraldatud – on eraldiseisev eelarve ja struktuur) – kokku 19 kohtunikku. Erikohtud on seaduse alusel Eestis küll lubatud, kuid seda
lahendamiseks esitatud (vastupidiselt seadusandlikule- ning täitevvõimule) st kohus ei saa ise otsustada, mida ta lahendab. Kohus lahendab vaidluseid kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus teeb otsuse olenevalt seadusest. Kohus kannab seaduslikku ülistust ning seda ka riigi suhtes. Igasugused poliitilised otsused ning mõjud peaksid olema välistatud kohus peab lähtuma seadusest. Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. Üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, Eestis rohkem pole, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa- ja veekohtud, alaealiste kohtud jne). Erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõrgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei tunta erinevalt kriminaalmenetluse seadustikust tsiviilkohtumenetluse subjektide mõistet, on siiski selgelt eristatavad järgmised kategooriad: 1. Õigusemõistjad e kohus 2. vaidlejad (menetlusosalised); 3. menetlust toetavad isikud. Kohus Põhiseaduse § 146 kohaselt on ainsaks õigusemõistjaks Eesti Vabariigis kohus. Erakorraliste kohtute loomine ei ole lubatud, vajadusel võib teatud liiki asjade lahendamiseks luua erikohtuid. Kohtu all tuleb mõista kohut kui institutsiooni tervikuna st kohtunikke ja kohtuametnikke ning konkreetset asja lahendavat kohtunikku või kohtuametnikku. Kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis Kohtuasja lahendamisel võivad mõningaid menetlustoiminguid teha ka kohtuametnikud. Kohtuametnikud võivad teha ka kohtumääruseid, mis ei ole edasi kaevatavad. Lõpliku kohtulahendi teeb alati kohtunik va maksekäsu kiirmenetluses, kus lahendi teeb laiendatud
annaabi.ee 
