1. Kummale poole uks avaneb? Paneks sinna sildid lükata/tõmmata 2. Miks markeri kork ei mahu? Ei teeks korki mis näeb välja mõlemalt poolt ühesugune 3. Videokassettide rentimine. Paneks kasseti karpi millel on peal on filmi tutvustav silt, sest siis oleks ka aru saada kuidas pidi kassett karpi panna, et karp kinni läheks. 4. Raske avada. Ukselink on ukse keskel vales kohas kuna inimesed ei ole sellega harjunud, seega ei oska seda sealt otsida. Selleks et iniemstes mite segadust tekitada tuleks link paigutada sinna kus ta enamus ustel on. 5. Kummal pool kütusepaagiluuk on? Natuke nigel on, et autodel on nad erinevatel pooltel, sest lihtsam oleks kui nad oleks ühel pool. Kas siis vasakul või paremal. Selleks et koguaeg mitte ära unustada võiks olla selline süsteem nagu Fordil on, et seal kus on kütusenäidik on bensiinitankuri pilt seal pool kus kütuseluuk on. 6. Kui kiiresti ma sõidan? Erine...
7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? 1. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust, suutlikkust, mugavust, kokkuvõttes töö tootlikkust ja kvaliteeti. 2. 3 ergonoomilist tegevustasandit on a) kahjustava toime allikas - selle eemaldamine või vähendamine b) allika toime ülekanne inimesele - allika või inimese isoleerimine c) inimene - kahjustava toime aja vähendamine, isikukaitsevahendid. 3. PÄRAST. 4. VIIMANE abinõu. 5. Luksides (lux). 6. Ideaalne valgustatuse tase tööruumis oleks 500-800lux. 7. 10-200lux. 8. 800-3000lux. 9. Päevavalgust tuleb eelistada. 10. Ei, see annab suure majandusliku efekti.
Kõige parem oleks, kui inimene kasutaks kõrvaklappe ja mikrofoni selle küljes, mida nimetatakse ,,hands free"-ks. Kõigile neile lisaks, on arvutiga töötamisel vaja ka lauda ning tooli. Töölaud peab olema alt piisavalt avar, et jalgadel oleks ruumi liikuda. Samuti peab töölaud pealtpoolt olema korras ja suur. Väga vale on, kui terve laud on asju täis, nii et arvuti justkui upuks kõige selle sodi sisse. Ergonoomiselt töötamiseks on vaja ka ergonoomilist tooli, mis võimaldab inimesel ise seda reguleerida. Tool peab toetama selga ning puusi ja kindlasti peaksid tal olema rattad all. Enamikele inimestele on nende tervis väga tähtis, seega arvan, et oluline on ikkagi jälgida, kas töökoht ning kehahoid on ergonoomilised.
Seetõttu peab köögis kõik olema nii pandud, et vähendada 1 http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm koormust toidu valmistamisel. Peab läbimõtlema kõik pisiasjadeni, kuhu paigutada külmkappi, kraanikaussi, kui palju läheb vaja pistikupesasid jne. Kui kõik on enne planeeritud, siis ei tekki probleeme, näiteks sellega, et ostate uue köögikombaini ja seda ei saa kuskile ühendada. Õigesti valitud köögimööbel ja interjeeri vahendid tõhustavad mugavat ja ergonoomilist ruumi. Köögi projekteerimist alustatakse mööblist arvestades ruumi suurusest, näiteks standartse külmkappi laius on 56x60 cm ja pikkus 180-190 cm. Külmkappi valimisel peab heitma pilku mitte ainult tema funktsionaalsetele võimedele kui tema disainile, sest külmkapp on üks tähtsamatest asjadest ruumis. Soovitatakse osta külmkappi, mis on erksat väri, näiteks punanst kollast või oranzi.
Hemoglobiini O2 - siduvuskõvera sõltuvust PCO2 ja pH muutusest nimetatakse Bohri efektiks. 3. Millises järjekorras täidad arsti korraldusi? -Hapniku andmine läbi ´´vuntside´´, et saavutada vähemalt 93% -Kardiomonitor eluliste näitajate kontrolliks -Enne glükoosi manustamist tuleks võtta veregaasid arterist -Kanüüli panek, glükoosi manustamine I/V 50ml/hr 500,0 -Rögakülv -Keegi/ise patsienti jälgima, et patsient saaks käia tualetis, samuti tuleks õpetada paar ergonoomilist võtet voodist -Patsiendile tervisliku toitumise selgitamine ning vastavalt sellele menüü -Röntgen hommikul 4. Koosta õendusplaan. 1. Tegelik diagnoos- Tasakaalustamata toitumise- organismi vajadusest vähem, mis on seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine soovitavast päevasest kogusest vähem, madal lihastoonus ja kehakaalu langus. 2
Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut. Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes.
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul kaasa tuua tervisekahjustuse. 53. Milliseid meetmeid kasutatakse töökoha füsioloogiliste riskide maandamiseks? Isikukaitsevahendid, automaatika, ergonoomilised töövõtted, puhkepausid, töökorralduse järgimine. 54. Mille järgi hinnatakse ergonoomilist tööasendit? Inimeste füüsiliste ja vaimsete omaduste järgi. 55. Millised on sagedamini esinevad riskifaktorid staatilise ülekoormusega töötamisel? (Kui mingit objekti tuleb üles tõsta ja üleval hoida, on lihastel staatiline koormus.) Staatilise koormuse tagajärjel lihased väsivad ning mõne aja möödudes võivad hakata valutama, kuna on pidevalt pingutatud olekus. Lihaste staatiline koormus pikema aja jooksul koormab ka südant. Pulss
nõustab ettevõtetes, kus on 50 või üle 50 töötaja tööandjat töökeskkonnanõukogu. Riskihindamisandmed teeb tööandja teatavaks töötajatele. Töökeskkonna ohutegurite kaardistamine. Ohutegurite kaardistamiseks kasutatakse: 1. üldisi ohutegurite loendeid (soovituslikud kontroll-loendid on antud tegevusvaldkondade järgi metoodilistes materjalides), spetsiaalseid loendeid; 2. töökeskkonna mõõtmisi; töökirjeldusi, ametijuhendeid; 3. töö ja töökohtade ergonoomilist ülevaatust ja hindamist; 4. toote juhendeid, ohutuskaarte; 5. õigusakte ja standardeid; 6. ettevõtte andmeid õnnetusjuhtumite ja haigestumiste kohta jms. 9) TERVISEKONTROLL Tervisekontroll algab esmase (eelnev, esimene) tervisekontrolliga, mis viiakse läbi tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt antud ajavahemiku järel (perioodiline), kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul
Tegelikult ei kehti see ainult arvutiga töötamisel. Meeles peab pidama, et mitu lühikest pausi on alati paremad, kui üks pikk paus. Tööaega arvuti taga peab jaotama paindlikult, see on tervisele kasulik. Veelkord, jälgima peab: istumisasendit, toa õhutatavust ja soojust, arvuti 6 http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/opitegevus_juhend.pdf Terviseamet müra ei tohi häirida kellegi tööd, vajalik on teha aegajalt pause, eelistama peab ergonoomilist varustust tavalistele, oluline on arvutiga töötava inimese mugavus. Kui keskkond on ebamugav, siis peab rakendama ergonoomilisi soovitusi. Peab teadma, et töökeskkond peab painduma töötaja järgi, mitte vastupidi.7 Õige ohutusnõuete täitmine arvutiga töötamisel vähendab tervisele tekkivaid kahjusid. Õnnetuse vältimiseks on arvutiga töötaja kohustatud kinni pidama järgnevatest ohutusnõuetest; 1
tekkinud nägemisprobleemide korral Neile töötajatele peab tööandja korraldama: -silmade ja nägemise kontrolli. Nägemisteravuse vähenemisel on tööandja kohustatud muretsema töötajale vajalikud arvutiprillid või kokkuleppel töötajaga kompenseerima nende maksumuse. -luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks. Vajadusel peab tööandja parandama töökoha ergonoomilist kujundust. Tervisekontrolli eest tasub tööandja. korraldama töötervishoiu ja tööohutuse alase koolituse ja tagama vajaliku teabe Tööandja peab korraldama töötajale vajaliku koolituse, et olla kindel töötaja oskustes töötada kuvariga ohutult ning veenduda tema õigetes teadmistes ja oskustes kujundada töökoht (nt tool) vastavaks oma individuaalsetele vajadustele, et vältida võimalikke terviseprobleeme.
ebamugav. Seetõttu tehke kindlasti pause ja puhake natuke. Pidage alati meeles, et mitu lühikest pausi on alati paremad, kui üks pikk paus. Jaotage oma tööaega paindlikult, sest sellega säilitate oma tervise hea. Jälgige paari tähtsat asja: · Istuge mugavalt ja sirgelt · Jälgige, et tuba oleks õhutatav ja soe · Arvuti müra ei tohi teie ja teiste tööd häirida · Tehke aegajalt pause · Eelistage ergonoomilist varustust tavalistele · Peamine on see, et kasutajal endal oleks mugav. Kui keskkond on ebamugav, siis rakendage ergonoomilisi soovitusi. Pidage meeles, et töökeskkond peab teie järgi painduma, mitte teie keskkonna järele Liivalaia Gümnaasium ARVUTI ERGONOOMIKA Maarja Kukumägi 10 a klass
Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 5. FÜSIOLOOGILISED OHUTEGUR Tööaeg kuvariga ja silmade pinge: tegevjuht töötab kuvariga üle 51% tööajast, keskmiselt 5 tundi päevas ning vajadusel pikemaajaliselt. Vajalik on tervisekontrolli läbiviimine silmanägemise ja luu-lihaskonna suhtes. Viibides kliendi juures ei pruugi töötajale olla tagatud ergonoomilist tööasendit. Soovitatav on mitteergonoomilise tööasendi puhul teha tihedamini (rohkem kui üks kord 60 minuti jooksul) puhkepause. Pausid: Puhkepause tehakse vastavalt võimalustele. Puhkepause on soovituslik teha vähemalt 10% kuvariga töötamise tööajast. Ohuteguri iseloomustus Esinemiskoht, Mõju tervisele Vältimise meetmed Riskitase ohustatud isikud (ohutegur, kestvus, tase) 5.1
Koolitage töötajaid tarkvara kasutama. Rakendage tehnilise arengu tulemusi (tarkvarauuendused ja -täiustused). Töökorraldus Teavitage töötajaid sobivatest tööohutuse ja -tervishoiu alastest juhistest. Hinnake pidevalt ennetusmeetmete tõhusust. Töökorraldust puudutavate otsuste tegemisel pidage nõu töötajatega. Jälgige tööaja ja -graafiku mõju tervisele. Ohud tervisele Parendage töökoha sisseseade ergonoomilist funktsionaalsust, eriti laua, kuvari ja tooli omavahelise kauguse osas. Parandage valgustust, kõrvaldage kuvarite peegeldus ja helkimine Kontrollige süstemaatiliselt töötajate tervist (eriti seoses nägemise ja luu-lihaskonna vaevustega).
Inimese ja masina vastasmõju (tarkvara ergonoomia) Koolitage töötajaid tarkvara kasutama. Rakendage tehnilise arengu tulemusi (tarkvarauuendused ja -täiustused). Töökorraldus Teavitage töötajaid sobivatest tööohutuse ja -tervishoiu alastest juhistest. Hinnake pidevalt ennetusmeetmete tõhusust. Töökorraldust puudutavate otsuste tegemisel pidage nõu töötajatega. Jälgige tööaja ja -graafiku mõju tervisele. Ohud tervisele Parendage töökoha sisseseade ergonoomilist funktsionaalsust, eriti laua, kuvari ja tooli omavahelise kauguse osas. Parandage valgustust, kõrvaldage kuvarite peegeldus ja helkimine Kontrollige süstemaatiliselt töötajate tervist (eriti seoses nägemise ja luu-lihaskonna vaevustega). 26 KONTROLL-LOEND: EHITUS A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
Inimese ja masina vastasmõju (tarkvara ergonoomia) Koolitage töötajaid tarkvara kasutama. Rakendage tehnilise arengu tulemusi (tarkvarauuendused ja -täiustused). Töökorraldus Teavitage töötajaid sobivatest tööohutuse ja -tervishoiu alastest juhistest. Hinnake pidevalt ennetusmeetmete tõhusust. Töökorraldust puudutavate otsuste tegemisel pidage nõu töötajatega. Jälgige tööaja ja -graafiku mõju tervisele. Ohud tervisele Parendage töökoha sisseseade ergonoomilist funktsionaalsust, eriti laua, kuvari ja tooli omavahelise kauguse osas. Parandage valgustust, kõrvaldage kuvarite peegeldus ja helkimine Kontrollige süstemaatiliselt töötajate tervist (eriti seoses nägemise ja luu-lihaskonna vaevustega). 26 KONTROLL-LOEND: EHITUS A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
kasutades nii vähe jõudu ja energiat, kui võimalik. Võimaldades iseseisvat liikumist edendatakse indiviidi väärtushinnanguid ja kohta maailmas. (Franklin jt. 2006: 96). Järgneval joonisel (Joonis 1) on kujutatud ratastooli pinna vajadust nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Joonis 1. Gabariidid ja pinnavajadus (Riigi Teataja, 2002) Spetsialistide nõuannete kohaselt peab ratastooli valimisel arvestama järgnevat: · Ergonoomilise ratastooli kasutamisel peab arvestama ergonoomilist sobivust ja mugavust. · Ratastooli suurust, et isik saaks ehitises mugavalt ringi liikuda. · Ratastooli hea manööverdusvõime tänavatel. 12 · Akude kestvust ning akude vahetamise meetodeid elektriratastoolil. · Ratastooli lühi-ja pikaajalise varustuse maksumust. · Kaasnevat kaalu, juhul kui ratastooli on vaja transportida. · Hoiustamist ajal mil ratastooli ei kasutata. · Korrashoidu ja parandamist.
Sarnaselt diktaatoritega arvas ta, et kõik, mis oli enne teda, oli mõttetu ja halb ning tema tulekuga algas inimkonna jaoks uus ja parem ajastu. Ma arvan, et osa Le Corbusier' propageeritud uuendustest olid üsna vajalikud. Tollased historitsistlike ja juugendstiilis kaunistustega ülekoormatud ruumid ja hooned vajasid tõepoolest ratsionaalset ja ergonoomilist ümberkorraldust. Karkassehitiste vaba põhiplaan ja fassaadikujundus on ühed oluliseimaid uuendused 20. sajandi arhitektuuris ja selleni oleks ehitusmeetodite arengu tõttu nii või teisiti jõutud. Ehitustegevuse ratsionaliseerumine ja tööstuslikuks muutmine ajal, mil valitses suur elamute defitsiit, oli vältimatu. Aga nii väikestest muudatustest Le Corbusier'le ei piisanud
annaabi.ee 
