kui suurt kasumit monopol tegelikult tahab saada ning, kui suur peaks olema subsiidium. Üldkasutatavad hüvised Turg ei paku kõiki hüviseid või pakub neid ebapiisaval hulgal (näit riigikaitse, navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada. Iseloomulik üldkasutatavate hüviste jaoks on ka see, et üksikiskuid on raske või võimatu nende kasutamisest välistada. Asjaolu, et eraturud üldkasutatavaid hüviseid ei paku või pakuvaid neid ebapiisavalt, on paljude valitsuste tegevuste põhjenduseks. Välismõjud Välismõju tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või -tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud. Välismõju on siis olemas, kui kolmandal poolel tekivad kas kasud (positiivne välismõju) või kahjud (negatiivne välismõju) mingist majandustehingust
mitmesuguseid kontrollsüsteeme (riigikontroll, revisjonikomisjonid, sisekontrollisüsteemid jt), mis suurendab bürokraatiat ja teeb riigi omanikurolli täitmise kulukaks. Kontrollsüsteemid pole kunagi piisavalt efektiivsed ja neid pole kunagi küllalt. 13. Selgita, kuidas informatsiooni asümmeetrilisus mõjutab avaliku sektori efektiivsust ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile? Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria, ei toimi tõhusalt. Eraturud kindlustavad end informatsiooni asümmeetriast tulenevate kahjude vastu väga mitmesuguste vahenditega, nagu pant, hüpoteek, kindlustuspreemia. Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus. Agent (indiviid) on huvitatud sellest, et ennast näidata võimalikult heas valguses, printsipiaal (omanik) aga sellest, et saada tõest infot olukorra kohta.
Regulatiivne roll: läbi seadusloome, eriti lepingute ja tarbijate kaitse valdkonnas,tagab valitsus turumajanduse funktsioneerimise. Stabiliseeriv roll: läbi majanduspoliitiliste meetmete saab valitsus mõjutada makromajandust (inflatsioon, tööpuudus) Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside jaotus on ebaõiglane.Turutõrked: Kaupu toodetakse liiga vähe või liiga palju. Turg on tasakaalust väljas ja nõuab valitsuse sekkumist. Ümberjaotamine: ressurss suunatakse ühelt ügrupilt teisele. Muudab isikute käitumist, ning omab kulusid maksude kogumise näol.
f) välismõjud - üks firma tekitab teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata. Samuti võib üks firma tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni. 6 g) mittetäielikud turud - mittetäielikud (puudulikud) turud. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge. h) informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. i) tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget
tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni – probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus – see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg - Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik - Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma: • Kindlustusturg • Laenuturg • Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism25 Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et
Vaesuse kajastamiseks kasutatakse Lorentzi kõverat. Jaotuse ebavõrdust näitab see, kui palju tegelikku sissetuleku jaotust kajastav kõver erineb 45o joonest. Vaesusvastased poliitikad: · Sümptomeid leevendav (toetab inimesi, kes on vaesed) · Vaesuse vähendamine (kui võitleb vaesuse põhjustega) Tõhusamaks peetakse teist varianti, mis sisaldab näiteks: töötuse vähendamist, inimkapitali investeerimisse subsideerimine (haridusekulutuste katmine, kvalifikatsiooni tõstmine) Eraturud on üldjuhul efektiivsed, kuid täielikult reguleerimata turud võivad viia tulemusteni, kus ühiskonna seisukohalt pole need alati optimaalsed, seljuhul on tegemist turuhäirega. Peamised põhjused: · Turu ebatäiuslikkus · Välismõjud · Ühiskondlikud kaubad Segamajanduses on riigi funktsiooniks konkurentsi tagamine ja monopolide tegevuse reguleerimine. Konkurentsipoliitika ülesanne on konkurentsi kindlustamine. Kõige olulisem osa on tavaliselt
kaupadena, nii on otsustatud (avalike kaupade tootmine on poliitiline otsus) ja nii sobib ühiskonnale. Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud. Need on olukorrad, kus teistele oma tegevusega tekitatud kahju (negatiivsed kõrvalmõjud) ja kasu (positiivsed kõrvalmõjud) jääksid kompenseerimata, kui valitsus ei sekkuks. Valitsuse sekkumine tõstab ühiskonna heaolu. Puudulikud turud. Siia kuuluvad näiteks kindlustusturg (eraturud ei kindlusta paljude tähtsate riskide vastu), kapitaliturg (õppelaenude garanteerimine, eluasemefondid, ekspordi krediteerimine jm.). Infotõrked. Informatsioon on oma olemuselt avalik kaup (üldkasutatav hüvis). Veel ühe inimese informeerimine ei vähenda teiste informeeritust. Eraturg pakub informatsiooni ebapiisavalt, seepärast peab valitsus sekkuma, nõudma informatsiooni avaldamist näiteks kaupade kohta ja ise tootma informatsiooni (ilmateated jmt.).
1, 2 muutus põhjustab ressursi nõudluskõvera nihkumise paremale. Teiste ressursside hindade mõju oleneb sellest, kas tegemist on asendus- või täiendusressursiga. Ressursi enda muutus, muudab ainult ressursi nõutavat kogust. Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada. Riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine, kujutab endast
10. Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika on riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine. Lorenzi kõverat kasutatakse sissetulekute ebavõrdsuse graafiliseks kajastamiseks. Tasuta kaasasõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondlikku kaupa tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest maksta. Turuhäire on olukord, kus eraturud funktsioneerivad tavaliselt efektiivselt, kuid täiesti reguleerimata turud võivad viia tulemuseni, mis ühiskonna kui terviku seisukohalt pole alati optimaalsed. Vaesus on spetsiifiliste sissetulekute tase, millest allapoole jääva tulu saajat peetakse vaeseks. Sõltub riigi üldisest elatustasemest vaadeldaval perioodil. Väliskulu on negatiivne välismõju. Välismõju on kõrvalmõju firmadele ja inimestele, kes pole otseselt seotud
Et seda tüüpi probleemi vätida, eelistatakse vahendeid avalike teenuste osutamise jaoks koguda maksudena ja nende osutamist finantseerida riigi- või kohalike eelarvete kaudu, kusjuures eelnevalt tehakse valiku teel kindlaks maksumaksjate eelistused osutatavate teenuste osas. 11 24.Avalike kaupade erateel pakkumise ebaefektiivsus ja erakaupade avalikul teel pakkumise ebaefektiivsus. 25.Tooge kaks näidet nn puudulikest turgudest. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge, mida nimetatakse turgude puudulikkuseks (täielik turg pakuks kõiki kaupu ja teenuseid, mille pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus selle eest maksma). Mõned majandusteadlased on seisukohal, et eraturgudel on alati olnud ebaõnnestumisi kindlustuse ja laenuandmise alal.
riigikaitse, navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada. Piirkulu, mis tekib täiendava hüvist kasutava üksikisiku tõttu, on formaalselt null. Majaka kulud ei sõltu sellest, mitu laeva sellest mööda sõidavad. Iseloomulik üldkasutatavate hüviste jaoks on ka see, et üksikiskuid on raske või võimatu nende kasutamisest välistada. Asjaolu, et eraturud üldkasutatavaid hüviseid ei paku või pakuvaid neid ebapiisavalt, on paljude valitsuste tegevuste põhjenduseks. Välismõjud Paljudel juhtudel ühe üksikisiku või ettevõtte tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või firmasid või siis tekitab üks firma teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata. Võimalik on ka selline variant, kus üks ettevõte toob teistele ettevõtetele kasu, kuid ei saa selle eest tasu. Aktuaalseimaks näiteks ehk on õhu ja vee saastamine.
pakkumist organiseerida ja selle eest raha küsida nii, et tootmise kulud oleks kaetud (kirjutasin kokkuvõtte põhjal). 85. Selgitage tehingukulust tuleneva heaolukao olemus erahüve puhul? Kõrged tehingukulud tõstavad hüve hinda ja tekitavad sellega seoses heaolukao, kuna tootmise piirkulu on tegelikult väiksem, kui hind koos tehingukuludega. Praktikas hinnatakse kõrgete tehingukuludega hüvisteks nt tervise ja töötukindlustusteenuseid, mistõttu eraturud ei pakuks seda piisavas mahus või üldse mitte. Parim lahendus on seda pakkuda AS-i kaudu nii, et kindlustuspreemia vastab pakkumiskulude tasemele. 86. Selgitage ülepakkumisest tulenev ebaefektiivne tootmiskulu suure tehingukuluga avaliku hüvise puhul? Ülepakkumisest tulenev ebaefektiivsus tuleneb sellest, kui AS pakuks tasuta mingit hüvist, millega tegelikult kaasnevad tootmiskulud. Seega pakutakse hüvist ka neile tarbijatele, kellel
Informatsioonitõrked valitsuse sekkumise ajendiks majandusse on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg Mittetäielikud (puudulikud) turud üks informatsioonitõrke liik Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma o Kindlustusturg o Laenuturg o Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism Makroökonoomilised häired
annaabi.ee 
