II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20
Tahtsid kehtestada diktatuuri- hävitab vaenlased, kindlustab majandusliku õitsengu. Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse. Saksamaast demokraatlik vabariik. Weimari vabariik. Võitlus erakondade vahel 1924. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei 1919. aastal. Natsid üritasid
sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega.
oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid.
Kollektiviseerimine e kolhoseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. Kolmas riik-natsliku Saksamaa nimetus, esimene riik oli Püha Rooma riik, teine ühendatud Saksa keisririik komintern-Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Kommunist- kommunismi pooldaja. Militarism-riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse taotlusele. Natsionaalsotsialism e natsism-äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919-1945, taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Natsionaliseerima- riigistama. Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.
utopistlik sotsialism õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena marksism Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle asemele tuleb luua tootmisvahendite ühiskondlik omandus kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna õiglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja ühiskondlike kokkulepete kaudu
impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond isolatsionism - eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit kompanii ühisettevõte korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine latifundium suurmaaomand manifest riigivalitsuse pidul kirjalik pöördumine elanikkonna poole marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitline õpetus militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine süjalise võimsuse taotlusele
lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid. ksumajandus - majandus, mida juhitakse jigalt ja brokraatlikult riigiasutusest. klm sda - lne dem ja kom reiimi pikaleveninud vastasseis, mis hlmas kiki eluvaldkondi. liberalism - vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus.
võimule pääsemist üle kogu maailma. Nende ideoloogia aluseks oli klassivõitlus. (Omanikud kapitalistid ja töölised ehk proletariaat). Kaasaegse kommunismiidee peamiseks väljatöötajaks oli Karl Marx. (,,Kommunistliku partei manifest" 1848; Algab nii: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat..."). Karl Marxi põhiteos kandis nime ,,Kapital." Töölised haaravad võimu (vägivaldsel teel) ja kehtestavad proletariaadi diktatuuri. Kommunistlik ühiskond pidi olema ilma eraomandita, eraomand pidi kaotatama. ,,Igalt ühelt vastavalt võimetele ja igale ühele vastavalt vajadusele." Pidi ikkagi olema grupp, kes hakkab seda määrama. Enamlased kogusid järjest enam populaarsust. Oktoobrirevolutsioon 1917 oktoobris haarasid enamlased üsna raskusteta Petrogradis võimu. Enamlaste põhiloosung tol ajal oli ,,Rahu, leiba, maad!" (venelased vajasid seda kõige enam). Enamlased moodustasid valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas V. Uljanov (Lenin)
mis viib omakorda kassivõitluse lõppfaasi. Tööliste võõrandumine tulenes Marxi arvates töö iseloomust. Töölisi ei sidunud erinevalt talupojast, kes oli seotud maaga, nende produktiga miski. Lisaks sellele on ühe klassi huvid teistega alati vastuolus (Bergman, 2005, LK 119). Karl Marx on filosoof, kes tuli välja kommunismi ja ideaalse ühiskonna ideega. Ta uskus tõsimeeli, et on võimalik klassiteta ja eraomandita ühiskonnavorm. Ta leidis, et kapitalismi enesehävitus ja seeläbi proletariaadi võimulepääsemine, on ajalooline paratmatus. Tootlikuse tõstmiseks pakkus vahendeid kapitalism. Kapitalism oli 4 vajalik vaheetapp. Kommunismis pidid tootmisvahendid saama ühiseks. Rikkused tuli kõigi vahel võrdselt jagada. Kommunistlik riik oli Marxi käsitluses kapitalistliku vastand ning ühtlasi ajaloolise dialektika viimane ning kogu inimkonnale kasu toov
süsteemi ja 1925 aastal kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadustega piiramatu võim, püsis võimul tänu intensiivsele propagandale, peitis hästi Itaalia tegelikku kriisi seisundit. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism Kommunism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond Stalinism-Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. 1927-1953 Natsionaalsotsialism-ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises
manufaktuursesse staadiumisse (silmas peetakse eelkõige Inglismaad, ka Belgiat ja Hollandit). Mujal maailmas toimus areng väikeste eripäradega ja veidi hiljem. Vanad tootmissuhted hakkasid pidurdama arenevat tööstust. Feodaalide kätte olid tänu ajaloolisele ja ühiskondlikule arengule (traditsioonidele) jäänud tootmisressursid. Neid ressursse kasutasid maarahvas ja linnatöölised kokkuleppe alusel. Kodanlased kui uue ideoloogia kandjad (tol ajal varatud, kindla eraomandita) toetusid talunikele ja linnatöölistele võitluses feodaalse süsteemi vastu. Kuna kodanlased olid "tegijad", olid majanduslikud ohjad nende käes, kuid neil puudusid poliitilised õigused. 1647-1649/1688 --- kodanlikud revolutsioonid Inglismaal. Nende tulemusena võitis kodanlus endale poliitilised õigused. Revolutsioonide tulemusena vähenes kaubanduse osatähtsus üldises majanduses ja suurenes tööstuskapitali osatähtsus.
inimeste rühma käes, parlamentaism (rahva ühiskond; plaanimajandus; rahumeelsed, tähtsad sotsiaalsed vahed seast saadikud), kirik ja veenmine ja isiklik näide inimeste vahel), kiriku ja riik lahus · marksism/kommunism ühiskond pidi riigi liit (kirik ja riik ei ole (antiklerikalism), olema eraomandita, klassideta, tähtsal kohal lahutatud), kauplemis- ja päritolul polnud tähtsust tööinimesed; proletariaadi diktatuur oma tootmisvabadus (põhineb (see kui kaugele keegi korra kindlustamiseks, ei teki demokraatiat, eraomandil, oma jõuab, oleneb temast ülistati vägivalda, propageeriti harimata
muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond kommunist kommunismi pooldaja kompanii ühisettevõte kompass keskajal kasutusele võetud riist, mis võimaldab määrata põhjasuunda ja selle abil merel orienteeruda komöödia lõbus näitemäng konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit konkistadoor (hispaania keeles ,,conquistador" ehk vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. sajandil Ameerika vallutamisel
ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond kommunist kommunismi pooldaja kompanii ühisettevõte kompass keskajal kasutusele võetud riist, mis võimaldab määrata põhjasuunda ja selle abil merel orienteeruda komöödia lõbus näitemäng konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit konkistadoor (hispaania keeles ,,conquistador" ehk vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. sajandil Ameerika vallutamisel
ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil kolonisatsioon siirdumine uutesse asupaikadesse koloonia ehk asumaa; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond Komintern Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond kommunist kommunismi pooldaja kompanii ühisettevõte kompass keskajal kasutusele võetud riist, mis võimaldab määrata põhjasuunda ja selle abil merel orienteeruda komöödia lõbus näitemäng konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit konkistadoor (hispaania keeles ,,conquistador" ehk vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. sajandil Ameerika vallutamisel
kasutamine muutis töö tootlikumaks ning linna saabuntel oli ka korteripuudus, elati kitsastes tingimustes, seetõttu mindi ka kuritegelikule teele majanduslikud raskused ja ühiskonnas valitsev ebavõrdsus pani töölisklassi ja haritlasi otsima väljapääsu ja tegema uue ühiskonna rajamise plaane. 2) Too välja marksisimi (kommunismi) olulisemad seisukohad ühiskonna suhtes. V: Uus ühiskond pidi olema eraomandita ja klassideta, eitati demokraatlikku riigikorda, ülistati vägivalda ja propageeriti harimata rahvakihtide valitsemist, eitati ka rahvusi ja rahvuslikku liikumist. Võim pidi olema töölisklassi käes, nende arvates oli kogu aeg ühiskond olnud klassiline, töölised pidid vägivalla abil haarama enda kätte poliitilise võimu ja kehtestama mõneks ajaks diktatuuri. Tööliste liitlastena nähti talupoegi. Kõik töölisvahendid riigistatakse ja üleminekuperioodil, kui taheti
on omandi kaotamine, sest see segab inimesi täitmast nende kodanikukutsumust. (küllaltki spartalik ühtsele riigile orienteeritud mõtlemine). Et ei peaks ühtlustama inimeste varalist seisu läbi poliitika, ühtsustab riik varalise seisu enne poliitikat, et sel poleks häirivat mõju valitsusele. Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad olema eraomandita, ilma monogaamse abieluta (parima inimsoo saamiseks kehtestatakse reguleeritud järeltulijate saamise poliitika, meenutab hitlerlikku eugeenikat, Platon tõi inimsoo jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi parandamine nõuab selektiivset seksuaalpartneri valikut. Nomoi, Seadused Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor
Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. · Erandiks on käsitöölised, nemad on ainsad, kellel võib olla isiklik omand. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi olla isiklikku omandit, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ning oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke, mis neile kuulub, on nende keha. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad olema eraomandita, ilma monogaamse abieluta (parima inimsoo saamiseks kehtestatakse reguleeritud järeltulijate saamise poliitika, meenutab hitlerlikku eugeenikat, Platon tõi inimsoo jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi parandamine nõuab selektiivset seksuaalpartneri valikut.
annaabi.ee 
