Aine lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuva aine iseloomust anuma suurusest lahusti kogusest lahustuva aine kogusest. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti kasvab.Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel kahaneb.Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel tõuseb. Miks kraanivee soojendamisel keeduklaasis tekivad anuma seintele gaasimullikesed? Sest seal vees on palju hapnikku. Miks karastusjoogi pudeli avamisel eralduvad joogist gaasimullikesed? Sest rõhk tõuseb,muutub
ainetest. Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil.Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi- ja lagund. Protsessid, mis tagavad aine- ja en. Vahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus), tsitraaditsükkel(esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid(mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer. glükolüüs-käärimine, mood. Piimhape või etanool. Fotosünt. tähtsus taimedele - toitained, energiat, O2 en. saamiseks; Loomadele - toit, hapnik, energia, elupaigad. O2 tähtsus - hingamine, põlemine, O3 kiht, kõdunemine. ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin-
GLÜKOLÜÜS 1) Glükolüüs – tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel – mitokondri sisemuses 3) Hingamisahelareaktsioonid – mitokondri harjakeste membraanides 1) Glükolüüsi lagunemisel moodustub 2 püroviinamarihappe molekuli, 4-H aatomit ja 2-ATP molekuli. H-aatomid seotakse NAD-molekuliga ning need lähevad edasi tsitraaditsüklisse. 2) Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 ja 2 H-aatomit. Tsitraaditsüklis moodustub 10-NADH2 molekuli, CO2 difundeerub mitokondrist välja. 3) Hingamisahela reaktsioonides eraldub NADH2 molekulist H ning seondub hapnikuga, moodustub H2O. NAD-molekuli saab uuesti kasutada glükolüüsil ja tsitraaditsüklis. Kokku tekib 12 NAD-molekuli ja 38 ATP-molekuli. FOTOSÜNTEES Klorofüllid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosüntees: 1) valgusstaadium 2) pimedusstaadium
toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniididja kromatiidid eralduvad Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed MEIOOS Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne diploidne kromosoomistik Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja nende vahele moodustuvad kääviniidid
higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on
Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. MEIOOS- Raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda- moodustub haploidne rakk. Sugurakud ja eosed moodustuvad nii. (Kui munarakk viljastatakse moodustub n+n-2n diploidne rakk) Interfaas- enne meioosi
koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool Veresooned Neerud on lülisammast. erituselundid, mis tagavad uriini
Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info.
Reaktsioonid kulgevad kloroplastide Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia stroomas. mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad koos Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud teiste pigmentidega fotosüsteeme. CO2. Need teostavad vee fotooksüdatsiooni Vesinikuallikaks on NADPH2. Energiaallikaks ATP. (fotolüüsi) - eralduvad vesinikioonid ja elektronid ja ATP sünteesi. NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi + 2H2O 4HH + 4He + O2 - reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis Eraldunud hapnik difundeerub läbi säilitustärklise. õhulõhede atmosfääri. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse
rakutuum suurened ja tuumakesed kaovad. sentroolid liiguvad erinevatele poolustele nende vahele moodustuvad kääviniidid. lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Käeviniidid- koosnevad valkudest, osalevad kromosoomide täpses jaotamises. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. käeviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaas- käeviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. lõpuks jõuavad kromatiidid raku poolustele. · Telofaas- käeviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekkivad tuumakesed. tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. Meioos e. sugurakkude jagunemine- nim. raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.(meioos on haploidne n).meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega
Glükoosi laundamise võrrand: Valgusstaadium jaguneb:*fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, C6H12O66CO2+6H2O+energia. Anaeroobne glükolüüs: toimub, kui hapniku ei ole sünteesi: eralduvad elektronid ja vesinikioonid, eraldub hapnik. *Fotosüsteem I suhkrust ehk riboosist ja 3st fosfaatrühmast. Glükoosi kasutamine organismis: piisavalt, toimub tsütoplasmas, lähtaine on glükoos, saadus on piimhape, toodetakse
kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb 2ks, tulemuseks 2ks tütarrakku.Mitoosi lõpus toimub tsütoplasma jaotamine e.tsütokinees. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2ks korda
koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad rakumembraanid Tütarrakud eralduvad. Bakterite kaasa aitamine mulla kujunemisele See protsess kujutab endast keerukat eluta ja eluslooduse vastastikust koostoimet, mille käigus pinnasesse sattunud paljude organismide elutegevuse jääkproduktid lagundatakse heterotroofiede poolt lihtsama ehitusega ühenditeks. Bakterite tähtsus looduses: Mitmesusguste jääkainete ja surnud organismide lagundamine, seentega moodustavad laguahelaid
(piimhape=C2H4OHCOOH).Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist-ei eraldu H ja moodustub 2 etanooli ja 2 ATP.Glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses(nim tsitraaditsükliks). Ennem tsüklisse minekut eraldub CO2 ja 2 H-d Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Moodustub 10 NADH2-te. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2-e arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Kokku tekib 12 NADH2-e molekuli. Hingamis ahelas vabaneb H ja NAD saab uuesti kasutada eelnevas. H seotakse O-ga ja moodustub vesi. Kokku 36 ATP-d. Glükolüüsi laundamine on universiaalne, sest see toimub enamikes taime/loomarakkudes ühtemoodi. Valgus peab
hingamisahelasse ning 2ATP-d. Tsitraaditsükkel toimub motokondri sisimuses. Lähteaineks on PVA. Toimub tsükliline reaktsiooni ahel (PVA lagundamine endüümide abil, protsessi tulemusel tekib CO2 ja NADH2). Tekib 10NADH2, mis läheb hingamisahelasse, eraldub CO2. Hingamisahel viiakse läbi mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Lähteaineks on NADH2 täpsemalt H2. Toimub ATP molekulide sünteesimine, NAD ja H2 eralduvad ja tekib ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP
6CO2 + 12 NADPH2 > C6H12O6 + 6 H2O + 12 NADP (18 ATP > 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Püroviinamarihape aeroobse glükoosi saadus Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt > NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt > 10 NADH 2 molekuli > suunduvad hingamisahelasse
Vesiniku aatomid seostuvad NADiga, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb piimhappe (lihaskoes või piimhappebakterite elutegevusel; ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimahappe molekuli. Eraldub 2 ATP molekuli) või etanooli (pärmseened, bakterid; moodustub kaks etanooli ja kaks ATP molekuli) moodustumisega), tsitraaditsüklist (Toimub mitokondri sisemuses. Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad PVHst süsihappegaasi molekul ja kaks H aatomit. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO 2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NADi poolt, kokku eraldub 20 H aatomit ja saadakse 10 NADH 2 molekuli, mis suunduvad hingamisahelasse. Süsihappegaas eraldub hingamisega. Tsitraaditsüklis toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine) ja hingamisahela reaktsioonidest (Toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes
Ruum on kuiv ning põrand on isoleerivast materjalist. Ruumis paikneb keevitusgaaside eemaldaja ning tulekustuti. Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume. Ohutegurid Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte. Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik. Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski
Kuningakultus • kuningas kui Horose kehstus (varadüsnastiline periood) • kuningas kui Ra poeg (5.dünastia alates) • kuningas kui Maati tagaja • Otsene kultus oli suunatud surnud kuningale, vaid üksikud kuningad lasksid end juba elu ajal jumalana austada Surnutekultus • inimesekäsitlus ◦ inimene koosneb erinevates osadest: keha, nimi, ba ja ka ▪ ba- hing, ◦ surres osad eralduvad, kuid jäävad seotuks • Surmakäsitlus ◦ surm on üleminek ühest olemisviisist teise, ba ja ka eralduvad kehast ◦ õnnelik surmjärgne elu on võimalik ◦ eelduseks on nime ja keha säilimine ja surnutekohtu läbimine Elu pärast surma • sarnaneb maise eluga • jätkub taevas, allilmas või päikesejumala laevas • elavad saavad seda surnule ohvriandidega kindlustada
Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2etanool(C2H5OH) +CO2 2ADP+P -> 2ATP Aeroobne käärimine Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekulis ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos -> 2 püroviinamarihape(CH3COCOOH) + 4H 2ADP +P -> 2ATP Eralduvad vesiniku aatomid seostuvad vesiniku kandjana. NAP mis võimaldab vesiniku aatomeid hiljem kasutada. Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundaine koonseb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekuliga ja aatomeid. Hingamisahela reaktsioon 12NADH2+6O2 -> 12 NAD+12H2O Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekuid H aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. Ja 2. Etapis
hingamisahel mitokondri harjakeste membraanides · Etapid: 1) Glükolüüs- Toimub tsütoplasma võrgustikus ensüümide toimel umbes 10 biokeemilise reaktsioonina; lõppsaaduseks püroviinamarihape, O2 puudusel toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine, kuid H2 aatomeid EI eraldu 2) Tsitraaditsükkel- protsess koosneb tsüklilisest reaktsiooniahelast; ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape; enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest süsihappegaasi molekul ja kaks H aatomit; tsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid 3) Hingamisahel- selle reaktsioonides NADH2 energia arvel sünteesitakse 36 ATP-d; nendes reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest, eraldunud H seotakse hapnikuga, moodustub vesi
Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega ATP fotosüsteeme 1. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni NADPH2 varuained (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2O 4H+ + 4e- + O2 aminohapped Eralduvad vesinikioonid ja elektronid lipiidid Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri O2 suhkrud 2. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri.
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10. Nimeta gaasikütuse eelised ja puudused.
Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel tsütokinees. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile
- Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid :
terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks: Karedapinnaline on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal. Eralduvad lüsosoomid. Siledapinnaline paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja süsivesikute sünteesist. Asub tuumast eemal. Golgi kompleks valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine (töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse). Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Ei ole ümbritsetud membraaniga. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamise käigus Kogu orgaanilise aine, mida me tarbime, peame muutma lõpuks glükoosiks, mille lagundamine võimaldab sünteesida aineid. Glükoosi jagunemine toimub 3 vormis, leiab aset mitokondris. I. Glükolüüs, mis võib olla aeroobne või anaeroobne. II. Tsitraaditsükkel sidrunhappe sool. Toimub edasine lagundamine. Eraldub CO2 ja H2. H2 liidetakse hapnikuga, et saada vesi. III
13Tuumafüüsika rakendusi *Kütus, elektrienergia; Arheoloogia; Teaduses uute ainete tootmiseks; Meditsiinis raviks ja röntgenis; Tuumarelvades; Allveelaevades 12.Mis on sünteesireaktsioonid-tekkimise tingimused. *Kergete tuumade ühinemine. 1)Kõrge temp 2)Kõrge rõhk 10.Kriitiline mass, paljunemistegur. *Kriitiline mass aine mass, milles n0 paljunemistegur on suurem kui 1 *Paljunemistegur kirjeldab reaktsiooni kulgemist 9.Raskete tuumade lõhustumine-ahelreaktsioon.Mis tekivad,miks eralduvad neutronid? *Ahelreaktsioon nähtus, kus reaktsioon põhjustab sellesema reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel. Tekivad mitu uut neutronit, eralduvad et vabanenud neutronid kutsuksid esile uusi lõhustumisi. 7.Mis on tuumareaktsiooni ja keemilise reaktsiooni erinevus? *Keemilises reaktsioonis tekivad uued keemilised ühendid, aga tuumareatsioonis tekivad uued keemilised elemendid 6.Milles seisneb massidefekt?
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, mis kulgeb nii taime- kui loomarakkudes
protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt -> NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt -> 10 NADH2 molekuli -> suunduvad hingamisahelasse
reaktsiooni -> püroviinamarihape – CH3COCOOH – (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD – nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees.) Tsitraaditsükkel – glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt -> NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt -> 10 NADH2 molekuli -> suunduvad
või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt -> NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt -> 10 NADH2 molekuli -> suunduvad hingamisahelasse
VULKANISM 'vulkaan-tulemägi,koonusekujuline, vulkaane esineb laamade äärealadel. vaikse ookeani tulevöö,tulerõngas...seal on palju vulkaane laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke
järgmise mitoosi lõpuni. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis kromosoomid liiguvad raku keskossa, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tuumakesed tekivad. Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Kahekordne on diploidne. Keharakud on somaatilised rakud ja sugurakud on gameetid. Meioos on sugurakkude küpsemine ja eoste moodustumine. Profaas I- tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad,
Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad METAFAAS Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksmimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas lõpeb kromatiidide jõudmisega rakupoolustele. TELOFAAS Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvad tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Kirjelda meioosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku
· Tagasitiitrimine · Otsetiitrimine · Asendustiitrimine Mis on põhiaine? · Põhiaine on kindla kvantitatiivse ja kvalitatiivse koostisega ja mis on stabiilne (ei oksüdeeru kergesti, ei reageeri Maa atmosfääri komponentidega, ei lagune ja ei lendu). Ülesanne. Väävli määramine orgaanilistes ühendites Meetod koosneb mitmest etapist: · mittelenduv proov kuumutatakse kolvis hapniku voolus (C CO2 , H H2O, N N2, P P2O5 , S SO2 , SO3 ) eralduvad gaasilised produktid püütakse kogumiskolbi, mille sees on H2O2 lahus (SO2 SO3 H2SO4) · tekkinud H2SO4 tiitritakse alusega Valemid arvutamiseks Tiitrimiskõver Kasutatud kirjandus · Vaatamiseks klikka siia
· Kasutusalad: automaatika, telemehaanika, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. · Tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Õhutühi klaaskolb · Lihtsaim näide fotoelemendist. · Kujutab endast klaaskolbi mille sisepind on kaetud aine kihiga, mille väljumistöö on väike. · Kolvi keskel on traatsilmus anood. · Tööpõhimõte: Katoodi valgustamisel eralduvad sealt elektronid, mis anoodil liikudes tekitavad elektrivoolu. Fotoelektronkordisti · Kasutatakse nõrkade valgusvoogude mõõtmisel. · Juhitakse katoodist väljalöödud elektronid teisele elektroodile dünoodile. · Dünoodile langev elektron põhjustab mitme uue elektroni eraldumise, mis suunatakse järgmisele dünoodile. · Nii suurendatakse fotoefektil tekkinud elektronide arvu, mis lubab mõõta ülinõrku valgusvooge. Pildid Fotoelektronkordisti
RAKUHINGAMINE. Rakuhingamine toitainete lõhustamine, glükoosi reageerimine hapnikuga -> tekib süsihappegaas. Rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikul, glükoos lõhustatakse ning tekib 2 püruvaati ja 4 vesiniku aatomit: vesinikuaatomid seonduvad vesinikukandjaga NAD C6H12O6 -> 2C3H4O3 + 4H 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris, püruvaadi edasine lagundamine: toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse vesinikukandjatega NAD Kokku tekib 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondris. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O
ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad lagundamisprotsessid. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Glükoos laguneb kolmes etapis: Glükolüüs- anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli moodustumisega. Tsitraaditsükkel-Pürviinamarihappe lagunemine toimub mitokondris. Ensüümide abil eralduvad CO2 ja H aatomid. Saadakse NADH2 molekulid. Hingamisahel- Reaktsioonid toimuvad mitokondrite harjakestes. NADH2 abil saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. CO2 liigub mitokondrist välja.
HALLITUSSEENED & PRMSEENED ! Soodsates tingimustes , kus on kllaldaselt soojust ja niiskust, lhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid. Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejnustele moodustub hallitusseente hfidest kirme,mida vib olla mitut vrvi . Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast ht harunevat paljutuumset rakku,sest seeneniitides pole ristvaheseinu. Pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. Nutthalliku eosed eralduvad pintslitaoliselt harunevate seeneniitide tippudest. Prmseened on herakulised organismid, kes paljunevad pungumise abil vi eostega. Nii hallitus- kui ka prmseened on looduses laialdaselt levinud .
mistõttu on ta keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. ! Väävelhappe tootmine: Ty Ajalooliselt toodeti lämmastikhapet salpeetri kuumutamisel väävelhappega. Saaduseks on üks vesiniksool (naatriumvesiniksulfaat) ning lämmastikhape. See protsess oli kasutusel juba 17. sajandist. Lämmastikhappe aurud, mis kuumutamisel eralduvad juhitakse vesijahutusega vastuvõtjasse, kust see siis vedelikuks kondenseerub. Lämmastiku tootmiseks on kasutatud ka elektri-kaarleegi meetodit. See protsess oli eriti levinud Norras 20. sajandi alguses. Kuna antud protsess on energiamahukas, siis tänapäeval leiab see vähe kasutust.
→ osa vesiniku ioone seostuvad vesinikukandjaga NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid), see võimaldab vesinikioone kasutada edasistes reaktsioonides. NAD + H ↔ NADH üldvalem:glükoos + 2NAD + 2ADP + 2P → 2 pürovaati + 2NADH + 2H + 2ATP +2HO 2. tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel): kolmesüsinikulised ühendid lagundatakse edasi süsinikdioksiidiks. → toimub mitokondri sisemuses → eralduvad pürovaadist CO ja 2 H (mis seotakse NAD molekuliga). → tekib 2 NADH molekuli, pürovaat on muundatud atsetüül CoA'ks (Atsetüül-CoA ülesanne on süsinikuaatomite tootmine atsetüül-grupina CH CO tsitraaditsükklisse, kus seda energia saamiseks oksüdeeritakse) → lisandub ka teine koensüüm FAD (flaviinadeniidinukleotiid), mis on vabanenud energiarikaste elektronide ja vesiniku kandja. → mitmed reaktsioonid. Mille käigus järk-järgult eralduvad H ioonid, mis seotakse NAD ja FAD
ttarrakkudes. Ainult neli faasi: Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele kviniidid. Lpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad hele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kviniidid lhenevad, tsentromeerid kahestuvad - kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lpeb nende judmisega rakupoolustele. Telofaas: kviniidid kaovad, snteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nrdub keskosast sisse, tstoplasma jaguneb kaheks, kaks ttarrakku (tstokinees). Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tbile iseloomuliku kuju ja talituse. MEIOOS
Mingil hetkel muutub radioaktiivne tuum ebapüsivaks ja hakkab lagunema moodustades lagunemisrea. See rida lõppeb stabiilse tuumaga, milleks tavaliselt on plii (Pb) 11. Mis on tuumareaktsioon, näited, miks neutronitega toimub efektiivsemalt? Tuumareaktsioon on tuumade muundumine teiste tuumade ja elementaarosakeste toimel. Neutronite eelis tuumareaktsioonidel: vastasmõju on väike, mõjutavad tuuma paremini. 12. Milles seisneb U-tuuma lõhustumine, mis tekivad, miks eralduvad neutronid? Tuuma lõhustumine on reaktsioon, kus tuum lõhustub neutroni toimel kaheks kildtuumaks. Uraani tuuma lõhustumisel tekivad: kaks kildtuuma, vabaneb 2-3 neutroni, tekib radioaktiivne kiirgus, vabaneb energia. Neutronid eralduvad, sest kildtuumad ei vaja nii palju neutrone. 13. Paljunemistegur, tema väärtused ning vastava ahelreaktsiooni nimetused? Paljunemistegur k: see on neutronite arvu suhe eelneva põlvkonna neutronite arvu.
pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. 9. Naha ehitus (joonis) 10. Naha ülesanded. Millised naha osad mingeid ülesandeid täidavad? Vastus: Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb nahka organismi liigse veekao ning ka kahjulike välistingimuste eest: takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigusetekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud eralduvad. Marrasknaha alumises osas moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse kihtidesse, nad lamenevad ja lõpuks surevad ning asendavad eraldunud surnud rakke. Marrasknaha rakkude pideva jagunemise tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Selles nahaosas toodetakse melaniini. Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured
vastastikmõju veega nõrk. Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. Madalamad esindajad lahustuvad vees väga hästi, kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb kiiresti. Füsioloogiline toime: Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Limaskestale mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattunud nahale, tekitavad aldehüüdid põletikku, organismist eralduvad väga aeglaselt. Millisele meeleelundile mõjuvad sageli karbonüülühendid? Ninale. Tekib etanooli oksüdeerumisel? Etanaal. Looduslik lõhna ja maitseaine? Vanill. Formaliini lahus vesi ja .................. ? Metanaal. Naha pruunistaja? DHA. Rasva kõrvetamisel tekib ..................
nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Golgi kompleks · Valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. · Eralduvad lüsosoomid (põiekesed, kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure), mis on täidetud valmis valgumolekuliga. · Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. · GK- valkudele lisatud teatud suhkru- ja fosfaatgrupid määravad valgu rakusisese asukoha. Tänan kuulamast!
ja kaasneb 2 ATP süntees. Püroviinamari happe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis eraldub 4H aatomit mis seostuvad vesinikandja NAD'iga. Toimub vaid O2 juuresolekul nim aeroobseks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega. (C2H4OHCOOH) Tsitraadi tsükkel, toimub mitokondri sisemuses, lagundatakse püroviinamarihappet. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk järgult CO2 molekulid ja H aatomid Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2 arvelt sünteesitakse täiendavalt ATP'd. Fotosüntees Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia abil. O2 on kõrvalprodukt mis tuleneb veest. Valgustaadium-valgusenergia arvel klorofülli ergastumine, vee lagunemine tekib o2, elektronid ja H ioonid. H ioonid seotakse NADPH2 elektronid energia arvel ATP.
+15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid) Freoonid - eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel;
suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele käviniidid- koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas: käviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsutoplasma jaguneb kaheks, kaks tütarrakku, mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. Interfaasis enamik rakke diferentseerub-kaob jagunemisvõime: nad omandavad vastava
annaabi.ee 
