PBP muundumine > metitsilliiniresistentsus (kaasneb resistentsus tsefalosporiinide, karbapeneemide jt suhtes; Seondub PBPga > rakuseina üksikud MRSAd, 80% S. epidermidis´e komponentide transport tüvesid) või rekombinatsioon (PRSP = rakuseina pidurdub, penitsilliiniresistentne S. pneumoniae, Eestis 1. -laktaamid (struktuuris - peptidoglükaan ei seondu vähe). 3. Ravimi influks läbi poriinide
· Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku
Micrococcus sp. Candida albicans jt. seened Residentne floora- mikroorganismid, mis on kinnitunud nahale või elavad naha pindmistes kihtides, k.a. näärmetes ja karvanääpsudes. Nende hulk ja liigiline koostis on võrdlemisi püsiv, pesemisega ei hävine. Pesemine avab naha poorid ja seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk kasvab. Naha residentmikrofloora moodustavad peamiselt grampositiivsed mikroobid: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus sp, Proprionbacterium acnes jt. Transiitmikrofloora- sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest regioonist. Juhuslikud mikroobid hukkuvad nahal üsna kiiresti. Nad paiknevad nahal vabalt, katmata kehaosadel, hulk väheneb seebiga pesemisel või tõrjutakse organismi kaitsemehhanismide poolt välja. Mükofloora- mõned seeneliigid, mis ei põhjusta tavaliselt haigusi (Candida ja Pityrosporum´i perekonna seened).
ninaneelus ja suus, Enterobacteriaceae seedekulglas jne. Naha mikroobid § Pole palju, sest kuivavad ära, lisaks eritab nahk pidevalt soolasid ja rasvhappeid > pH langeb 4-6. § Mõned kohad soodsamad - skalp, kõrvad, kaenlaalused, päraku piirkond jne. § Tüüpilised bakterid : Propionibacterium acnes - ela-vad higi- ja rasunäärmetes, seega ei saa pesemisega eemaldada. Ka teisi propionibakteried ja difteroide, sageli ka Stapylococcus epidermidis ja S. aureus. Viimase päriskoduks ninasõõrmed. Suu mikroobid § Toit, epiteliaalne debris, sekreedid - soodne keskkond bakteritele. § Sagedamini Streptococcus, Lactobacillus, Staphylo-coccus, Corynebacterium, anaeroobsed bakterid. § Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed. Siis kui tungivad läbi limaskesta - lokaalsed põletikud; kui vereringesse - südamesse > endokardiit. § Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt
8 Tehispindade infektsioonid Intravenoossed kateetrid, kunstlikud südameklapid, liigeste proteesid, kõhukelme dialüüsi kateetrid, südamestimulaatorid, tserebrospinaal vedeliku sundid, endotrahheaalsed torud kõik need päästavad miljoneid elusid, kuid kõigile on omane pindmiste infektsioonide teke. Tihtipeale seostatakse meditsiiniliste vahenditega just stafülokokke (iseäranis S. epidermidis ja S. aureus), millele järgnevad P. aeruginosa ja teiste oportunistlike bakterite vohamine. Biofilmi moodustumist meditsiinilistele implantaatidele nimetatakse ka krooniliseks polümeerseks infektsiooniks (chronic polymer-associated infection). Biofilmi moodustumist võib seega võtta kui virulentsusfaktorit. Kõige paremini iseloomustab stafülokokkide infektsiooni suur hulk EPS'i (nimetatakse ka limaks), mis ümbritseb ning ühtlasi ka kaitseb rakke peremehe
Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes
Biokiled veeni- ja põiekateetritel Biokiled kunstlikel südameklappidel ja kunstliigestel Pinna konarlikkus mängib biokile moodustumisel rolli. Siledad pinnad on paremini biokilest puhastatavad. Kui pind on kaua puhastamata, siis bakterid sünteesivad palju 39 eksopolüsahhariida ja moodustub raskesti eemaldatav biokile, millest lahti saamiseks tuleb kasutada tugevatoimelisi puhastusvahendeid. Südameklapid (Staphylococcus epidermidis). Kontaktläätsed (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis). Veenisisesed kateetrid (Staphylococcus epidermidis, S. aureus). Kunstsüda (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis, S. aureus). Kunstliigesed (S. epidermidis, S. aureus). Põiekateetrid (Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Enterococcus faecalis, Proteus mirabilis), Hingetoru kateetrid (P. aeruginosa, E. coli, S. epidermidis, S. aureus) Häälepaelad (streptokokid, stafülokokid).
kahjusta normaaltingimstes inimest. Mikrofloora kaitseb inimestkahjulike mikroobide eest, aitab kaasa seedimisele ja vitamiinide ja mineraalide omandamisele ja parandab ja tugevdab immuunsüsteemi. Inimese naha, suuõõne ja seedekulgla normaalne mikrofloora. Inimese nahk ei ole kuigi hea elukeskkond mikroobidele, kuna see on kuiv, soolane ja happeline. Naha pinnal elab vähe mikroobe, peamiselt G+ bakterid kes on kuivuse suhtes resistentsemad kui G- bakterid. NT: Staphylococcus (S. epidermidis, S. aureus), Micrococcus luteus, perekonnad Corynebacterium, Brevibacterium, Propionibacterium. G- baktereid elab nahal peamiselt niiskemates kohtades, nt varvaste vahel ja põlveõnaldes. Kui eemaldada G+ bakterid, kasvab G- bakterite hulk suuresti. Suuõõnes elab toitainete külluse tõttu väga palju mikroobe ja mikrofloora on mitmekesine. Suuõõnes on umb. 22 domineerivat perekonda. NT: Streptokokid, Actinomyces, Fusobacterium, Porphyromonas, Treponema denticula jne.
Seda võib kombineerida teiste paiksete preparaatidega, suukaudsete antibiootikumidega ja hormonaalse raviga. Ta sobib nii komedonaalse kui põletikulise akne korral. Aselaiinhape võib olla sobiv ka mõnede järgnevate nahaseisundite korral: põletikujärgne hüperpigmentatsioon melasma rosaatsea Toimed: Antibakteriaalne – vähendab bakterite kasvu folliikulites (Proprionibacterium acnes ja Staphylococcus epidermidis) Keratolüütiline ja komedolüütiline – normaliseerib folliikulijuha ääristavate rakkude kasvu, väldib nende kokkukleepumist Võitleb vabade radikaalide vastu – vähendab põletikku Aitab vähendada pigmentatsiooni. Sobib seetõttu eriti hästi tumedama nahaga inimestele, kellel akne on jätnud pruunikad jääklaigud või kellel on melasma. Hüdrokinooni (HK) sisaldavad kreemid on tugevaima pigmendivastase toimega ja
mikroskoopilises preparaadis võivad ilmneda ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. Stafülokokid on katalaas-positiivsed mikroobid, mis on enamasti suutelised taluma kõrgeid NaCl kontsentratsioone (7,5-10%). Viimast omadust kasutatakse stafülokokkide isolatsiooniks vajaliku selektiivse söötme valmistamisel. Kliiniliselt olulised on enamasti 5 stafülokokkide liiki: Staphylococcus aureus, S. epidermidis, S. saprophyticus, S. haemolyticus, S. hominis. S. aureus on kõige patogeensem liik, põhjustades erinevaid infektsioone. Ligi 30% täiskasvanutest ja enamik lastest kannab seda nina limaskestal. Enamiku S. aureus’e infektsioonide allikaks on kliiniliselt terve kandja või kokkupuude stafülokokilise mädaga. Sissetungiväratiks on enamasti nahk. S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult). Pehmete kudede intensiivset põletikku, mille
Lüsostafiin on oluline ka stafülokokkide molekulaarbioloogias, kuna seda kasutatakse nende rakkude lüüsimiseks, et eraldada DNAd. Enamik stafülokokke on oksüdaasnegatiivsed, nendega sarnased mikrokokid aga oksüdaaspositiivsed. Streptokokkidest eristab neid katalaaspositiivsus. Stafülokokid jagatakse 19 koagulaaspositiivseteks (S. aureus jmt) ja koagulaasnegatiivseteks (S. epidermidis, S. saprophyticus jt liigid). Ökoloogia. Neid on looduses mitmel pool, kuid kõige enam siiski inimese ja loomade nahal, nahanäärmetes, limaskestadel, just ninasõõrmetes. Vahel on neid ka neelus, suus, veres, piimanäärmetes, sooltes ja suguelundites. Nahal on neid kõige enam higi- ja rasunäärmete piirkonnas: peanahk, näonahk, ninaküljed, varbavahed. Seetõttu on nad ka tavalised haavainfektsioonide põhjustajad. Sageli on haiglapersonal koloniseeritud stafülokokkidega.
teket. Naharakkude sarvestumishäirete tagajärjel muutub rasunäärme viimajuha ava kitsamaks. Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid e. komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest (blackheads) pääseb rasu siiski teataval määral välja, kuid valgetest suletud komedoonidest (whiteheads) mitte, sest nende avaus on tunduvalt väiksem. Rasunäärmete ümbrus on soodsaks kasvukeskkonnaks mikroobidele(Propionibacterium acnes, Staphylococcus epidermidis). P.acnes tekitab vabasid rasvhappeid, mis muudavad näärmeava sarvestumist ja kutsuvad ligi põletikurakke, tekitades põletikulisi sõlmekesi (paapuleid) ja mädavillikesi (pustuleid). Karvanääpsu seina purunemine (kas pigistamise või põletiku tagajärjel) viib suuremate mädakogumike ja armide tekkele. Lisaks soodustavad aknet suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti, higistamine,
) Profülaktika: aseptika kirurgilistel protseduuridel. Maskid ja kindad. Mõnikord kasutatakse kandluse ravi. Vaktsiine pole ega ole tulemas. Pinna adhesiooniproteiinide sidumiskoha vastu on monoklonaalsed antikehad (inimesel efekt veel uurimisel). Bakterid mõmm :) 05/06 CONS Üldist. G+, katalaas+, koagulaas–, fakultatiivsed anaeroobid. Virulentsus. S. epidermidis, S. haemolyticus: lima produktsioon, kinnitumaks võõrkehadele ja takistamaks antibiootikumide juurdepääsu. S. epidermidis moodustab biofilmi, mille lagunemisel vabaneb suur hulk mikroobe. S. saprophyticus: Pili (tüüp 1) põieepiteelile kinnitumiseks, peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku. Ureaas põhjustab uriini alkaliseerumist, muudab kivide tekke võimalikuks. Epidemioloogia.
nisside koloniseerimist alustada varem kui toitained biofilmis limiteerivaks muutuvad. Näiteks on täheldatud, et mikroobide kasvamise käigus ärakasutatud söötmed indutseerivad rakkude irdumist samaliigilisest biofilmist (näidatud nii P. flurescensi kui P. aeruginosa puhul). Perioodiline biofilmist irdumine võib olla: 1) aktiivne protsess, mille käigus rakud vabanevad biofilmist üksikute planktonrakkudena ümbritsevasse keskkonda. Osadel bakteriliikidel (P. aeruginosa, Staphylococcus epidermidis jne.) on täheldatud biofilmi keskse osa muutumist vedelaks ja liikuvate planktonrakkude lahkumist sealt, jättes endast maha haigutava augu biofilmis. Biofilmi keskse osa vedeldumise põhjuseks arvatakse olevat profaagi aktivatsioonist põhjustatud osaline rakupopulatsiooni lüüs. 2) passiivne protsess, mille käigus biofilmist vabanevad EPS-ga ümbritsetud rakkude agregaadid. Rakuklompide vabanemise põhjusteks võivad olla nii muutused keskkonnategurites (nt
Näiteks inimpatogeeni Staphylococcus aureus'e selektiivsööde sisaldab väga palju 7 10% NaCl, mis inhibeerib enamikke teiste inimese patogeenide kasvu. Lisaks kasutatakse söötmes energiaallikana mannitooli ning pH indikaatorina värvi fenoolpunast. Ainult S. aureus suudab kasvada kõrge soolasisaldusega söötmel ning see bakter fermenteerib mannitooli happeks, mistõttu koloonia ümbruses pH indikaatorvärv muudab värvust. S. aureuse'le sarnane bakter S. epidermidis, mis ei ole inimese patogeen vaid nahal elav kommensant, ei fermenteeri mannitooli ning koloonia ümbrus ei muuda värvi. Rikastussöötmeks nimetatakse söödet, mille põhikomponente on täiendatud spetsiifiliste ainetega, mis lasevad kasvada ainult teatud tüüpi bakteritel. Tavaliselt seetõttu, et ainult teatud tüüpi bakterid suudavad lagundada keskkonda lisatud aineid. Põhimõtteliselt on rikastussööde selektiivsete omadustega
Spain 16S–23S rDNA intergenic region amplification— Croatia species specific PCR9 Italy Phenotypic10 St. cohnii Italy PCR-DGGE11 St. cohnii cohnii Greece Phenotypic24 St. cohnii urealyticum Greece Phenotypic10 St. epidermidis Spain 16S–23S rRNA intergenic region amplification-species Bosnia-Herzegovina specific PCR9 Italy Phenotypic10 Species specific PCR11 SDS-PAGE-sequencing of 16S-rRNA gene18 St. equorum Italy PCR-DGGE6,11,14, 15, 23
annaabi.ee 
