LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1
Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek. Nende summat nim. Mehaaniliseks kogu energiaks. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS: suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjutavate kehade Ek ja Ep summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Kui lisandub Fh siis valem ei kehti. Ep muutub Ek-ks ja vastupidi paljude nähtuste korral (nt: keha vertikaalsel ülesviskel). (joonis3 + Ek3=0; Ek2=(mvruut)/2; Ek1=(mvruut)/2; Ep3=mgh3; Ep2=mgh2; Ep1=0; Ek3+Ep3=E; Ek2+Ep2=E; Ek1+Ep1=E) Staatika Keha on tasakaalus, kui kehale rakendatud F-de geomeetriline summa =0 (åF=0) või kehale rakendatud F-de momentide algebralisne summa =0 (åM=0) Jõumoment mingi telje suhtes on suurus, mis iseloom. F võimet pöörata keha ümber selle telje
m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb või langeb peenikestes torudes kapilaarides LAINE võnkumiste edasikandumine ruumis MEHHANISMI KASUTEGURon kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe MEH ENERGIA JÄÄVUSSEADUSkui kehale mõjuvad ainult raskus ja elastsusjõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv Ep1+Ek1 = Ep2+Ek2 NEWTONI I SEADUSon olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad NEWTONI II SEADUSkeha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga NEWTONI III SEADUSkaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed,
Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu. Nad võivad nihkuda asendist. Toimub polariseerumine
nulltasemest. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. =wp/q,=E*d,=k*q/r, k= 9x109 Nxm2/C2, el.välja kahe punkti potensiaalide vahet nimet. Pingeks, mis näitab, kui suurt tööd teeb el.väli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise, Pinge on 1V kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J, U-pinge (v-volt) A-töö (j- dzaul) q-laeng(c),U=A/q=Wp1-Wp2//q=Ep1/q-Ep2/q= 1- 2=E*d, üks elektronvolt on töö. mida teeb el.väli elementaarlaengut omava osakese(elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on 1 volt, 1eV=1,6*10 -19C*1V=1,6*10 -19J, 900MeV=900*10 6*1,6*10 -19=1440*10 -13 J, autoaku=12V
1W = 1J/1s - võimsus näitab, kui palju teehakse tööd igas sekundis. energia- näitab töö tegemide võimet. keha energia on võrdne kogu tööga, mida keha on võimeline tegema. Kui keha teeb tööd ss energia muundub. E = Ek + Ep | Ek = -Ep Kineetiline energia ( Ek ) liikuva keha energia (liikumisenergia: sõitev auto, jooksev inimene. Ek2 Ek1 = Ek Potensiaalne energia ( Ep ) vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd A = mgs = mg(h1 h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e
*Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. *Kondensaatoril on võime mitte juhtida alalisvoolu, kuid ta laseb läbi vahelduvat voolu. ELEKTRIVÄLJA ENERGIA *Elektrivälja energia tähendab seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. *Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. F=kq1q2/r2 k=1/4 0 F=F0/ A=qEd F=qE Ep=Eqd =Ep/q =Ed =kq/r U= 1- 2 U= 1 2 U=(Ep1-Ep2)/q U=A/q A=1eV=1,6*10-19J C=q/U C=S0 / d Ee=CU2/2 Ee=CE2d2/2 -potentsiaal(fii) 1V Ee-elektrivälja energia 1J C-mahtuvus 1F (farad) -elektriline läbitavus 0-const E-välja tugevus 1V/m või 1N/C
U=A/q U-pinge (v-volt) A-töö (j-dzaul) q-laeng(c). NB! Pinge on alati kahe punkti vahel. U=A/q=Ep 1- läbitavus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis (N) F- aines(N). Elektriväli on elektrilise vastastikmõju vahendaja. Iga laeng tekitab enda ümber välja mida teised laengud tunnevad. Elektriväli levib vaakumis ja metallides valguskiirusena. Koosneb osakestest(footonid ehk valgusfondid). Aine ja väli on mateeria Ep2//q=Ep1/q-Ep2/q=f1-f2. Pinge on potentsiaalide vahe U= f 1-f2. Elektriline induktsioon st + laengud kogunevad ühte otsa ja teise otsa. nn eksisteerimise vormid. Coulombi valemiga. Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on (V/m) F-jõud(N) q-laneg(c) F= q1q2/Er 2
kineetiliseks energiaks. E k=mv2/2 Energiat, mida omavad kehad vastasmõju tõttu nim. potentsiaalseks energiaks. Keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga E p=kx2/2 Kehal võib olla nii potentsiaalne kui ka kineetiline energia. Nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks. Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjuvate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Potentsiaalne energia muutub kineetiliseks ja vastupidi paljude
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231..................
jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss Keha impulss on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega P=mv p=p-p p=m(v-v0) Jõu impulss=impulsi muuduga F*t= p Suletud süsteemis on sinna kuuluvate kehade koguimpulss jääv Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 p1.1+p2.1=p1.2p2.2 Mehaaniline töö Töö on füüsikaline suurus, mis on võrdne jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega A=F*s A=F*s*cos Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist.
See töö võrdub vastupidise märgiga võetud füüsikalise suuruse mgh muuduga. Seda füüsikalist suurust nimetatakse gravitatsiooniväljas asuva keha potentsiaalseks energiaks: E p =mgh. See võrdub tööga, mille teeb raskusjõud keha laskumisel nullnivoole. Raskusjõu töö on võrdne keha potentsiaalse energia muuduga, mis on võetud vastupidise märgiga. A = -(Ep2 - Ep1). Potentsiaalne energia Ep sõltub nullnivoo valikust, s.t. OY-telje nullpunkti valikust. Füüsikalist mõtet omab eelkõige potentsiaalse energia muut keha liikumisel ühest kohast teise. Potentsiaalse energia muut ei sõltu nullnivoo valikust. 18.Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Kui kehad, mis moodustavad suletud mehaanilise süsteemi, mõjuvad vastastikku üksnes
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 EESTI TEENINDUSE HINNANG Uurimus Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö eesmärk on uurida teenindust Eestis tervikuna ja uurida teenindust Eesti pankades. Lisaks uurida teeninduskultuuri ja tuua välja teeninduse tugevused ja nõrkused. Autor püüab leida ka lahendusi probleemidele Eesti teeninduses. Uurimisülesanded: · selgitada välja teeninduskultuur Eestis,
ostmise vähendamise arvel. TARBIJA VALIK Tarbija kasutab olemasolevaid tulusid suurimat rahulolu tooval viisil Kogus Y U S2 S3 kogus X EP Tarbija valikut mõjutavad tegurid: 1. Tulu muutus (suurenemine) Tarbija tulude (sissetuleku) kasvu puhul nihkub tarbija valik punktist K punkti L. Ka eelarve joon nihkub asendist ST asendisse MN. EP1 kogus Y S S1 EP L K kogus X 2. Hinna muutus (hind langeb) Kauba X hinna alanedes tarbija valik nihkub punktist T punkti U. Tarbija kasulikkus (rahulolu) tõuseb, aga seda ainult kauba X puhul. Eelarve piir nihkub asendist AB asendisse AC. Kogus Y A U T S1 EP S EP1
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid..................................
osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. Maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia Ep on määratud valemiga: Ep = m . g . h, kus Ep(J) - keha potentsiaalne energia; m(kg) - keha mass; h(m) - keha kõrgus maapinnast; g(m/s2) - raskuskiirendus. Kui kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, siis selle poolt tehtud töö võrdub potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = - (Ep 2 - Ep1). Jõuväli - kui keha on asetatud niisugustesse tingimustesse, et igas ruumipunktis mõjuvtavad teised kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et see keha asub jõudude väljas. 12.Energia jäävuse seadus. Kui süsteem on isoleeritud ja kõki seal mõjuvad jõud on konservatiivsed, siis koguenergia ajas on jääv. ⃗
deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. Maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia Ep on määratud valemiga Ep = mgh ,kus Ep ( J ) - keha potentsiaalne energia; m ( kg ) - keha mass; h ( m )- keha kõrgus; g ( m/s2 ) - raskuskiirendus. Kui kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, siis nende poolt tehtud töö võrdub potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. A = - ( Ep2 - Ep1 ) Energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega. Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga. Süsteemis võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. 1. I
TARTU ÜLIKOOL EP1 FILMI ,,THE IMITATION GAME" ANALÜÜS Uurimus Juhendaja: Pärnu 2017 SISUKORD 1.1.Sotsiaalsed faktid.....................................................................................................3 1.,,Imiteerimismäng" analüüs............................................................................................3 1.1.1.Ühiskond.....................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..........................................................................
üksteist gravitatsioonijõuga, deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. Maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia Ep on määratud valemiga: Ep = m . g . h, kus Ep(J) - keha potentsiaalne energia; m(kg) - keha mass; h(m) - keha kõrgus maapinnast; g(m/s2) - raskuskiirendus. Kui kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, siis selle poolt tehtud töö võrdub potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = - (Ep 2 - Ep1). Jõuväli, punkti valimine, töö mis kulub selle ja teise punkti…, töö ei sõltu trajektoori kujust, sest töö mööda kinnist trajektoori on 0, F x=- du/dx, gradient Jõuväli - kui keha on asetatud niisugustesse tingimustesse, et igas ruumipunktis mõjuvtavad teised kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et see keha asub jõudude väljas. 12, mehaanilise energia jäävuse seadus Energia jäävuse seadus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1
Seda tööd tehakse mitte veenõu, vaid vee raskusjõu potentsiaalse energia arvelt. Viimane on aga oma sügavamalt olemuselt Maa gravitatsioonivälja energia. Täpselt niisamuti ei tee tööd mitte kondensaator, vaid temas sisalduv elektriväli. Laetud kondensaator suudab teha tööd tänu sellele, et tööd on tehtud ka tema laadimisel. Kuna katetevaheline pinge muutub laadimise käigus, siis ei saa me tehtavat tööd A otsekohe leida valemist U=Ep1-Ep2q või A=QUA=QU sest me ei tea, missugust pinget kasutada. Mida suurem on kondensaatori katetele juba kogunenud laeng, seda suurem on pinge plaatide vahel ja seda rohkem tuleb kondensaatori täiendaval laadimisel tööd teha. Selleks et leida kogu tööd, mis tehakse kondensaatori laadimisel, tuleb katetele antud laengut Q korrutada mitte pinge lõppväärtusega U, vaid laadimisel esineva keskmise pingega. Pinge kondensaatoril kasvab võrdeliselt
Keha potentsiaalne energia, kui kehale mõjub raskusjõud. Võrduse A = mg(h1 h2) võime kirjutada kujul: A = (mgh 2 mgh1). Seega võrdub raskusjõu töö füüsikalise suuruse mgh muudu vastandväärtusega. Füüsikalist suurust mgh nimetataks maapinnalt kõrgusele h tõstetud keha potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat tähistatakse Ep. Raskusjõu töö võrdub keha potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = (Ep2 Ep1). 20 Maapinnalt ülestõstetud keha potentsiaalne energia väärtus sõltub nullnivoo valikust. Tavaliselt loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga maapinnal, kuid nullnivooks võib valida ka mõne teise horisontaaltasandi. Kui nullnivooks on valitud maapinna nivoo, siis avaldub maapinnalt kõrgusele h tõstetud keha potentsiaalne energia järgmiselt: Ep = mgh.
annaabi.ee 
