vastavalt on maailmas ainult aatomid ja tühjus, ka hing koosnes atomistide arvates aatomitest (17. sajandil leidis atomism taas tunnustust, ent tänapäeval on arusaam aatomitest palju muutunud); e) marksistliku käsitluse järgi on konfliktis idealismiga esindanud ühte teravaimat vastuolu kogu filosoofia ajaloo vältel. 5 21.3. Teaduslik materialism See on arusaam, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid entiteete kui need, mida postuleerib tänapäeva füüsika. Silmaga nähtamatud osakesed (aatomid, elektronid jt) on samuti materiaalsed. Ka energiat võib vaadelda mateeriana, kuna üldrelatiivsusteooria seisukohalt ei ole energia ja mateeria enam selgelt eristatavad. 6 21.4. Thomas Hobbes'i (1588-1679) materialism (kokkuvõte E. Saarinen. Symposium. Avita 2003, lk 84-85): Inimene pole midagi muud kui mateeria. Inimene on elundite liikumine
talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta.
Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a. Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil d
Aristoteles toob näiteks lause ,,Inimene saab harituks". Täielikus sõnastuses saab siin näidata kõiki eelpool nimetatud elemente: ,,Harimatu (vormimääratlus ilmaolekuna; võimalikkus) inimene (mateeria) muutub haritud (vormimääratlus sihina; tegelikkus) inimeseks (mateeria)". (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 1.3 Metafüüsika 7 Aristoteles ei tunnistanud Platoni ideede suguseid meelteüleseid entiteete, vaid tahtis idee ja reaalse eseme dualistliku lahutatuse ületada. Tema käistluses peitub asjade olemus sisemise potentsiaalsusena neis endis. Olemus aktualiseerub konkreetse vormi kaudu, teisisõnu , ühisobjektiks moodustuvad mateeria ja vorm ühtsuse. Aristoteles eristab elusat ja elutut kui erinevaid olemisvorme ning jaotab elusa erinevate hingevõimete alusel taimedeks, loomadeks ja inimesteks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007)
36. Selgita, mille poolest erinevad vajadused ja eelistused. Vajadus. Objektiivne hüve. Eelistus. Subjektiivne hüve. 37. Mille alusel otsustatakse Taylori järgi tegude moraalse õigsuse ja iseloomujoonte headuse üle? 38. Mida tähendab Taylori järgi väide, et elusolendid on teleoloogilised elu keskused? Neil on omaenda hüve. 39. Kellel või millel saab Taylori järgi olla seesmine väärtus (inherent worth?) Omaenda hüve omavaid entiteete nähakse nüüd seesmist väärtust omavatena. 40. Millised kriteeriumid määravad Aldo Leopoldi järgi teo õigsuse? “Asi on õige, kui see hoiab biootilise kogukonna terviklikkust, stabiilsust ja ilu. See on väär, kui tal on vastupidine toime.” 41. Kas loomade tapmine (nt küttimine ja kalapüük) võiks maa eetika järgi õigustatud olla? Kui, siis millisel juhul? Jah, teatud liiki loomi. Kontrastiks inimese eetikaga. Erinev moraalnestaatus kodu ja metsloomade vahel.
eetilised atribuudid “külge pookida”, vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /…/ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus.” (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine.
• morfoloogia (kr. morphe ’vorm’): õpetus sõnade grammatilistest koostisosadest • muutemorfoloogia ja sõnamoodustusmorfoloogia Leksikoloogia naaberdistsipliinid: onomastika • Onomastika (kr. onoma ' nimi ') uurib pärisnimesid (antroponüümid, toponüümid). • Nimi (e. pärisnimi e. prooprium) on liik nimisõnu ja nimisõnafraase, mida kasutatakse üksikobjekti tähistamiseks. • (Üldnimi e. apellatiiv – nimisõna, mis tähistab entiteete vastavalt mingisse liiki v. klassi kuulumisele.) • Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks Diakrooniline ja sünkrooniline leksikoloogia Diakrooniline leksikoloogia • Jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimise (genuiinne e. algupärane sõnavara vs. laensõnavara). Laensõnavara jagatakse omakorda
Grammatika ja leksika suhe keeles. Leksikaalne üksus on tervik. Grammatilised sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt leksikale aga sisult grammatilisse. Sõnaliigid: · Nimisõna ehk substantiiv · Tegusõna ehk verb · Omadussõna e adjektiiv · Määrsõna-adverb · Arvsõna e numeraal · Asesõna e pronoomen · Määrsõna e kvantor Substantiiv ehk sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt esemeid olendeid kohti,-viitab entiteedile Verb-teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Adjektiiv- väljendavad omadusi; MODIFITSEERIB entiteedi omaduse abil. ADJEKTIIV- suurus, mõõt, vanus, värv, hinnang On keeli, kus adj. Ei ole. Nt. Uus-asteegi Mehhiko. Kasutatakse ka verbisüntaksit (mina olen õnnelik) ADVERB-määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Võib laieneda ka kogu lausele. Nt. Koer juukseb kiiresti õues edasi-tagasi. AVATUD KLASS. NUMERAAL e arvsõna .
erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e-omaduste nimekiri on eri pikkusega. 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse e-objektina objekti mille suhtes võetakse: e-hoiak, e- vaatenurk, e-lähenemine. E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Entiteete võib vaadelda kui esteetilisi objekte, teadvustatud objektid huvitu ja sümpaatiline tähelepanu on tema enese pärast, inimkogemuses ei peaks olema mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiakut. Näited loodusnähtused(päikeseloojang), abstraktsed objektid(kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid(roosad elevandid). O-univeralismi poolt meelelise asemel kasutatakse tähelepanu mõistet; värvid, lõhnad,
substantiivid verbid adjektiiv ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI / OBJEKTI ÜHILDUMINE MÄÄRATLUS (markeering) Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi.
Substantiivis Verbid Adjektiivid ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SEBJEKT ja OBJEKT MÄÄRATUS MAEKEERING (ühildumine) (Peaaegu) universaalsed sõnaliigid Substantiiv on sõna, millesse kuuluvate sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevust. Adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Põhiline kasutuseesmärk MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil (nt Koer jookseb. Vs Must koer jookseb. ) Sõnaliikide tähendusest relatasionaalsuse (must koer jookseb) ja püsivuse (käsi on rusikas,
kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); · · väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). http://www.sil.org/linguistics/GlossaryOflinguisticTerms/WhatIsAGrammaticalCategory.htm Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi.
hinnangulist otsustust. Ehk ükski loogiline sild ei ületa fakti ja väärtuse lõhet. Selline järeldus on Hume'i järgi loogiliselt vigane. Järelikult ei saaks "õiget" ega "väära" ratsionaalselt põhjendada. Järelikult, mistahes katsed tuletada olevast olgu selleks inimolemise looduslikud tingimused 5 Hume'i giljotiini nimetuse analoogiks näib olevat Ockhami habemenuga: "ärgu paljundatagu entiteete ilma tarviduseta", ehk seletuse lihtsuse printsiip: keerukamad kontseptsioonid tuleb elimineerida ning fenomeni seletavatest võrdväärsetest teooriatest tuleb eelistada lihtsamat. Nii elimineeris ta ise liikumise teooriast impetuse mõiste (a methodological principle according to which it is illegitimate, for the purposes of explanation, to appeal to entities not strictly required by the explanation).
eetilised atribuudid "külge pookida", vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /.../ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus." (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine.
Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. (Rosentau 2004, lk 27).