TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid
protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. Escherichia coli Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 108 mikroobirakku/g.Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus
14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged. 23) Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag
soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 4 1.4 Escherichia coli Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate Pilt 4 Escherichia coli soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 – 108 mikroobirakku/g. Enamik
haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. Escherichia coli Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukondakuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest,kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107– 108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus
peptidoglükaani (tsefalosporiinid) on β- laktamaaside suhtes. Peam. G+ enterokokkide ja olemasolevaga laktamaasidele väga listeriate, G- neisseriate ja enterobakterite puhul. ühendama, aga nüüd resistentsed. Karbenitsilliin, tikartsilliin efektiivsed eelkõige G- enam ei saa… Edasine • Enterobakteritel ja Pseudomonas’e suhtes.
Toorainena võib kasutada veini, aga ka puhtaid etanoolilahuseid. · Äädikat saab ka keemiliselt toota, kuid mikrobioloogilisel tootmisel, eriti veini baasil, moodustub aromaatne produkt (estrid jne). · Acetobacter'it kasutatakse ka askorbiinhappe (vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks. · Äadikhapebakterid on ka tuntud õllesaastajad koos perekondadega Lactobacillus, Pediococcus, Zymomonas, enterobakterite ja metsikute pärmidega. · Acetobacter ja Gluconobacter kuuluvad ka teeseene koosseisu. · See on sümbioos pärmide (Candida mycoderma), piimhapebakterite ja äädikhapebakterite vahel. · Bakterite poolt moodustatavasse rakuvälisesse tselluloosi immobiliseeruvad pärmirakud ja tekib sültjas mass, mis ujub vedeliku pinnal. · Seal on hapnikku ja saab toimuda pärmide poolt suhkru kääritamisel moodustunud
soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. Mis on Escherichia coli? Escherichia coli või E. coli on inimeste seedetrakti üks levinumaid baktereid. See kuulub enterobakterite perekonda (sinna kuuluvad veel Klebsiella, Enterobacter). E. coli on üldiselt ohutu, kuid võib vahel põhjustada peamiselt kuseteede nakkusi. Viimastel aastatel on esinenud korraga paljude antibiootikumide, sealhulgas fluorokinoloonide ja kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes resistentse E. coli põhjustatud nakkuste sagenemist. Mis põhjustab E. coli resistentsust? E
20. Mida peaksid tegema, kui tahad OD järgi leida elus- ja üldrakkude arvukusi kultuuris? OD väärtused ei anna meile teavet rakkude arvukuse kohta ja seetõttu on otstarbekas konstrueerida rakkude biomassi ja arvukuste vahelise seose leidmiseks kaliibergraafik. 6. teema 1. Nimeta kolivormseid baktereid iseloomustavaid tunnuseid? Ei paljune vees, nende seas seedetrakti asukad, säilitavad väliskeskkonnas pikemat aega eluvõime, saab tuvastada lihtsamate laboratoorsete võtetega. Enterobakterite hulka kuuluvad, kääritavad laktoosi gaasi moodustamisega. 2. Miks kontamineeritud vee filtreerimine läbi membraanfiltri ei luba veel selle kasutamist joogiveena? Membraanfiltri proovid lasevad toksiine läbi. 3. Miks on oluline indikaatororganismide kasutamine vee puhtuse hindamisel? Säilitavad eluvõime kauem väljaspool elukeskkonda, kui patogeenid. Teada saada, kas joogivesi võib meid haigeks teha või mitte. 4. Millised olulised E
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6
fosfaadiga. LPS-l on molekuli kohta rohkem rasvhappeid kui fosfolipiididel ning sellest johtuvalt on välismembraani rasvhapete vahel rohkem hüdrofoobseid sidemeid naabermolekuliga, mis teeb välismembraani tihkemaks ning suurendab membraanis hüdrofoobset keskkonda. Enterobakteritel on LPS väline kiht stabiliseeritud Mg2+ ja Ca2+-ioonidega, mis neutraliseerivad lipiid-A fosfaatide negatiivseid laenguid ning stabiliseerivad polüsahhariidide jääke. Lisaks koosneb enterobakterite lipiid-A küllastunud rasvhapetest, mis muudab membraani veel jäigemaks. EDTA abil on võimalik muuta bakterite välismembraani ning seeläbi muuta G(-) bakterid tundlikumaks mitmesugustele ainetele, mis enne EDTA-ga töötlemist poleks välismembraani läbinud. EDTA seob LPS-e stabiliseerivad kahevalentsed katioonid ning LPS-molekulid vabanevad keskkonda. Bakter kompenseerib kaotsi läinud LPS-d fosfolipiididega ning tekkinud fosfolipiidne
pneumoniae, Proteus mirabilis. Epidemioloogia. Inimreservuaar normaalse floora osa seedekulglas: E. coli, Klebsiella etc. Loomreservuaar: enamus Salmonella nakkusi. Endogeenne levik vastuvõtlikul isikul ¨ võib lokaliseeruda suvalises organismi piirkonnas ¨ 5% hospitaliseeritud haigetel tekib haiglasisene nakkus, peamised põhjustajad Enterobacteriaceae nagu Escherichia coli, Kelbsiella jne. Inimene võib mõnikord olla asümptomaatiline kandja Salmonella, Salmonella typhi. Enterobakterite antigeenne struktuur 170 termostabiilset somaatilist O-antigeeni - oluline rakuseina Ag, termo-stabiilne; ¨ Spetsiifilised "O" antigeenid seotud kindla mikroobiliigiga, kuid ristreaktsioonid sageli: Salmonella ja Citrobacter; Escherichia ja Shigella. 50 termolabiilset viburite H-antigeeni n Rohkem kui 100 kapsulaarset K antigeeni. O, H ja K antigeenid ning patogeensus Teatud antigeenid seotud meningiidi, gastroenteriidi, kuseteede nakkustega
kasutades seejuures vähem plaate. Eeltoodud protseduur on automatiseeritud. Kui samast proovist soovitakse leida erinevaid mikroorganismide gruppe, kasutades selleks erinevaid söötmeid, säästab eeltoodud külvitehnika vaid pisut aega või siis üldsegi mitte. Spiraalkülvamise meetod on tõhus siis, kui seda kasutatakse kombineeritult automaatse kolooniate lugemise seadmega. Selektiivsööde. Selektiivsöötmetes kasutatakse segavate mikroobide kasvu takista- vaid kemikaale. Enterobakterite (nt salmonellad ja E. coli) puhul on kasutusel sapisoolad. Grampositiivsete bakterite kasvu takistamiseks lisatakse söötmetele briljantrohelist ja kristallvioletti. Selektiivsuse tagamiseks lisatakse teatud söötme- tele erinevaid antibiootikume, näiteks tsefaloridiini, klooramfenikooli, tsüklohek- simiidi ja streptomütsiini. Söötmetele lisatakse ka teisi kemikaale, nagu liitium- kloriidi, tallium(I)atsetaati jne. Samal eesmärgil võib kasutada ka osmootselt
Lisaks on sümbioos sageli obligatoorne mõlema partneri jaoks. Lehetäid toituvad taime floeemist, mis ei sisalda eluks vajalikke aminohappeid neid toodavad aga endosümbiontsed bakterid. Sümbioos B. aphidicola ja lehetäi vahel on tekkinud 84-164 miljonit aastat tagasi, ning erinevad lehetäi liigid kannavad sama endosümbiondi liiki. Endosümbiont kandub järglastele edasi emaliini pidi nakatunud munade kaudu. Selle koevolutsiooni tulemusena on endosümbiondi (enterobakterite) genoom äärmiselt redutseerunud (keskmiselt 640 000 ap /600 geeni samas kui enim-uuritud enterobakteri E. coli genoom on umbes 10 korda suurem). Tselluloosi lagundamine. Protistidest ja bakteritest koosnev mikrofloora ja alamad termiidid. Termiidid on võimelised lagundama lignotselluloosi (tselluloos, hemitselluloos, ligniin), kuid seda vaid tänu nende soolestiku mikrofloorale. Ka termiidid ise produtseerivad tsellulaasi kuid lõplikuks lagundamiseks on
annaabi.ee 
