KÕNE Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Mina tahaksin arutleda teemal, kumb on tähtsam, kas inimese sisemine või välimine ilu. Kujutage ette, et te kohtute inimesega, kes on maitsetult riides, kummalise soenguga või muidu imelik. Kas teil tekib soov sellise inimesega koos olla? Ma arvan, et enamik eelistab meeldiva välimuse ja stiilse riietusega inimest. Samas võib olla välimus petlik ja kauni väljanägemise taga võib peituda ülbe ja ennastimetlev olevus. Kumb on siis tähtsam, kas sisemine või välimine ilu? Selleks tuleks mõelda, mida me üldse ilusaks peame. Kindlasti on väga erinevad noorte ja vanemate maitsed. Noortel on palju erinevaid stiile. Osadele meeldivad lohakalt hoidvad lohvakad särgid ja kotakad püksid, teisele jällegi kitsad teksad ja T-särk. Noorte arust peab väljanägemine olema moodne, vaheldusrikas ja sikk. Vanemad aga hindavad just nimelt rohkem loomulikku ilu
allika juures ja imetles ennast veepeegelpildilt, kuni ta suri suurest kurnatusest nälga. Ka selle loo üheks moraaliks on see, et jumalaid peab austama. Ülbe Narkissos ei austanud aga lausa kahte jumalannat: Aphroditet armastuse ärapõlgamisega ja Echot , kes suuret armuvalusst Narkissose vastu muutus ainult hääleks. Müüdi õpetuseks on ka nagu oli Talantose piinades : tuleb olla tänulik selle eest, mis sul on. Kui Narkissos ei oleks olnud nii upsakas ja ennastimetlev, oleks ta leidnud endale sobivama armastuse kui ta ise ja elanud õnnelikult elu lõpuni. Väga paljud karistamisega seotud müüdid räägivad Zeusist. Zeus, kes ise kaaristas kõiki, kes temasse lugupidamatult suhtusid, nagu näiteks Prometheus. Prometheus vaastas talt tule ja kinkis selle inimestele. Zeus sai selle peale vihaseks ja lasi varga kalju külge aheldada ja igal päeval lasta kotkal tema maksa nokkida; kuid ta
Nad väidavad, et Napoleon tegi esimese tõsise katse Euroopat ühendada ja et just kontinentaalblokaad andis Mandri-Euroopa majandusele selle impulsi, mida oli tarvis, et mitte langeda võimsa Inglise tööstuse sulase rolli. Ning mõistagi leidub teine koolkond, kes kogu selle trakteeringu välja naerab. Koomiline on jälgida, kuidas Napoleoni sõjad raamatulehekülgedel otsekui edasi kestavad. Näiteks inglise ajaloolaste töödes võib kohata Napoleoni, kes on ennastimetlev kergats ja kelle võidud sõjatandreil pole muud kui bluff. Ühe kapitaalse teose autor tõendab tõsimeeli, et Napoleon võitis Austerlitzi lahingu kogemata. Umbes samalt positsioonilt kirjeldab Napoleoni Leo Tolstoi. Seevastu iirlased, poolakad või ameeriklased, prantslastest endist rääkimata, sellist Napoleoni peaaegu ei tunne. Nemad tunnevad maailmaajaloo suurimat väejuhti, geniaalset administraatorit ja sügava siseeluga inimest, kellele polnud võõras ei julmus, halastus
oma vaatevinklist. Eestlastel Napoleoniga õnneks mingit isiklikku tüli ega sõprust ei ole, mis peaks kergendama tema isiku ja tegevuse erapooletut hindamist. Kõige tuntum jälg Napoleonist meie kultuuriväljal on ehk episood «Kevades», kus Saare talu sulane üritab Arno vastsel viiulil mängida keelatud pala «Kui Prantsus Musku läks». Ehk siis kuidas prantslased 1812. aastal Moskvas käisid. Mina arvan, et ta oli suur mees ja väga tark väejuht. Aga ta oli liiga ahne ja ennastimetlev. Kindlasti jättis ta meie ajalukku suure jälje. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&lr=&q=napoleon&ie=UTF- 8&source=og&sa=N&tab=wi http:www.postimees.ee/031205/esileht/arvamus/184933.php http:miksike.ee/en/glefos.html?spage=%252Fdocs%252Freferaadid%252Fnapoleonist.htm http://www.postimees.ee/301105/esileht/valisuudised/184616.php Raamat ''21 maailmakuulsat väejuhti'', lk. 245-257
· Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel · Feodaalau vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au · Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) · 18. saj Mandeville, Montesquieu antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga · 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal · Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid
Riik on kunstlik inimene, ehkki kõrgem ja tugevam kui inimene, kelle hoidmiseks ja kaitseks ta loodud. Selles suveräänsus on hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine on liigesed, rikkus tugevus, karistus närvid, nõunikud mälu, õiglus ja seadused kunstlik mõistus ja tahe jne. Monarhia aga on türannia Mandeville Sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. Uhkusest ja aust Antiikvoorus enesesalgamine, aadliau eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Pierre Nicole Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh ka võõrastel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Hugo Grotius Õigustatud vaid kaitsesõda. Lisaks, kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata.
Kergemeelne ümberkäimine sõnadega muudab teksti enamasti raskesti jälgitavaks ja mõistetavaks. Tekstide emotsionaalsus ja ekspressiivsus saavutatakse tavaliselt sõnavara ja lausestusega. Elavusele rajatud tekstides kasutatakse tavalisest rohkem kõnekujundeid (metafoore, metonüümiat, võrdlusi jm) ning haruldasemaid keelendeid ja lausekonstruktsioone. Kui autor kaotab mõõdutunde, ei ole tulemuseks mitte elav, vaid lobisev, kenitlev ja ennastimetlev stiil ning tekst, mis võib lugejas tekitada emotsionaalse tõrke. Stiili ühtsuse all mõistetakse läbimõeldud sõnavalikut ja lausestust. Kirjutaja ei tohiks asjata segada erinevaid sõnakihte (näiteks kirjakeelt ja murdekeelt või kirjakeelt ja slängi). Lausestuses tuleks jääda kindlaks ühele laadile, kujundades stiili pikaldaseks ja rahulikuks, kiireks ja tormiliseks või neutraalseks. Muudatused stiili üldlaadis peavad olema põhjendatud ning lugejale arusaadavad
4. Feodaalne au. Vallutaja au, millest saab järkjärgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. 7. Montesquieu aust monarhiates. Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8. 18
hävitaks selle. Rousseau 2. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega ning ei taju oma käitumise motiive. Lahendusi on kaks: 1. Ühiskondlik lahendus: inimest tuleb varasest noorusest õpetada end samastama riigiga -> kannab oma eneseimetluse üle riigile. (Ühiskondlikust lepingust) 2
5) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) kohustused Jumala ees 3) kohustused naiste ees 6) Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikvoorus on enesesalgamine, Germaani au on eneseimetlemine. Kindlastes asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Aadliau. Au suurlinnades materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks. Prestiizi ei näita mitte niivõrd käitumine, vaid see, mida me omame ja kuidas me riietume. Mood muudab selle muutlikuks, pidevalt on vaja omandada uusi staatuse sümboleid. Rikkus ei ole oluline iseendas, vaid selleks, et staatust näidata. 7) Montesquieu aust monarhiates
Võitlevalt kalduvad 22 käituma paranoiliste, nartsissistlike ja hüsteeriliste isiksusejoontega inimesed. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Kogu aeg otsitakse teiste käitumises varjatud ja salakavalaid motiive. Kahtlustava käitumise üheks põhjuseks võib olla teiste kriitika või reedetuse poolt löödud hingehaavad enam ei usaldata kedagi. Nartsissistlik ehk ennastimetlev isiksus tunnetab oma erilisust. Tema varjatud motiivideks on tähelepanu ja eriprivileegide saamine. Konfliktsituatsioonides osutuvad need inimesed enesekeskseteks ja vähese empaatiavõimega partneriteks. Hüsteerilist isiksust iseloomustab ülevõimendunud ego ja kontrollimatu käitumine. Põhimotiiviks on tähelepanu. Nende osaluse tõttu kipuvad konfliktid laienema, sest nad valavad pidevalt õli tulle, püüdes ennast kehtestada ja kontrolli saavutada. See kutsub esile vastureaktsiooni
Voorus on õnne paratamatu tingimus. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega ning ei taju oma käitumise motiive. Lahendusi on kaks: 1. Ühiskondlik lahendus: inimest tuleb varasest noorusest õpetada end samastama riigiga -> kannab oma eneseimetluse üle riigile. (Ühiskondlikust lepingust)
Au: iseloomustab esmajoones aadlit Kokkuvõte (2) Aadliau tähtsaim nõue: julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) 18. saj Mandeville, Montesquieu – antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on Au tähtsus monarhiates eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu Poliitiline tähtsus – tagab seaduste valitsemise vähese vaevaga Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel 18. saj üldtendents – meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või valmis kõigeks silmapaistmise eest oma ametialal
a. kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises vaid iseendale b. või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Tunnete harmoonia hinges paneb vooruslikult tegutsema ja viib ühiskondliku harmooniani, mis omakorda tagab õnneliku elu, mis on ühiskonna käsutuses, kuid see võib väljenduda igati poliitikud, õpetajad, filosoofid. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Moodne inimene on ennastimetlev, sõltuv (asjadest, teistest inimestest), valmis eesmärkide saavutamiseks teisi hävitama, õnnetu (sest ei saavuta kunagi, mida tahab), võrdleb end pidevalt teistega, ei tunne iseennast. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne ehk eelmoodne riik · Isikuline riik põhines individuaalsetel sidemetel (truudus, kuulekus). Keskajal oli hierarhia: nt feodaalsed suhted. Võimukandjad ja nende suhted moodustasid politiilise kuultuuri.
annaabi.ee 
