loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista. Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloid koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, kusjuures üks nendest on teise jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena. Emulsiooni moodustumisest annab märku selgu lahuse muutumine häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik:
mille lipiidset koostist oli vaja uurida. Lisasin 0,5ml orgaanilist lahustit mõlemasse katseklaasi, loksutasin ja lasin settida umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kandsin pipetiga tilga lahust kahele filterpaberile ja lasin kuivada. Kuivanud paberit vaatlesin vastu valgust. Filterpaberil,millel oli rasvaproov Nr 1, oli ,,rasvane paber". Seega rasvaproov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 4ml erinevaid ettevalmistatud lahuseid. Lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin.
Mõlemasse katseklaasi lisatakse 0,5ml atsetooni. Loksutatakse hoolikalt ning lastakse tahel ainel settuda umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada. Esimesest katseklaasist võetud proov sisaldas lipiide, sest paberile jäi rasvane laik järelikult sisaldab lahus lipiide, teisest katseklaasist võetud lahus mingeid jälgi ei jätnud, mistõttu lahusest puuduvad lipiidid. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati 2ml uuritavat lahust, mida oli eelnevalt etanooliga lahjendatud. Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni
Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk lahust filterpaberile. Kui paber oli kuivanud, vaadeldi seda vastu valgust ning varju. 3 Tulemus Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk oli vastu valgust heledam ning vastu varju tumedam, paberi läbipaistvus oli suurem. Proovi nr 1 lahuse plekil muutusi märgata ei olnud. Seega sisaldas proov nr 2 lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises. Emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni lahuse hägustumine. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda, siis intensiivsel loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust,
Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus: Kuivade paberite võrdlusel oli näha proovi nr 2 tulemusel tekkinud rasvaplekke, sellest järelduvalt: proov nr 2 sisaldas lipiide. 1. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad
· Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahke materjali settimiseks seista umbes 5 minutit. · Kui lahuse kohale on tekkinud selge lahusekiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. · Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ning varju suunas Esimesest proovist võetud lahusest tekkis paberile rasvaplekk, järelikult sisaldas esimene proov lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsiooni moodustumisest annab märku selge lahuse hägustumine. Rasvad lahustuvad orgaanilistes solventides ning kui sellises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivselt segada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik
Tulemus Esimene katseklaas: Akroleiin proov nr.1 Teine katseklaas: Akroleiin proov nr.2 Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 1.3.2. Emulsioonitest Teooria Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes
· Lasin kuivada. · Parema tulemuse saamiseks lisasin mõlemale paberile samadesse punktidesse lahuseid veel paari tilga jagu ning lasin paberitel kuivada. · Kuivi pabereid vaatasin nii vastu valgust kui ka varju suunas. Lahus 2. katseklaasist jättis paberile rasvapleki. Järeldus Rasvapleki jättis paberile lahus teisest katseklaasist, seega 2. analüüsitud tahke aine sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida nimetatakse kolloidideks. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsioonid hajutavad läbivat valgust, seega emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus
Loksutasin hoolikalt ja lasin tahke materjali settimiseks viis minutit seista. Kui sademe kohale oli tekkinud selge lahuse kiht, kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga mõned tilgad lahust filterpaberile ning lasin kuivada. Seejärel vaatasin pabereid vastu valgust. Esimese proovi korral paistis paber läbi, kuid teisest proovist saadud lahusel paberi läbipaistvusele mõju ei olnud. Järeldan sellest, et esimene proov sisaldas lipiide. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust (dispergeerunud faas), millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teise vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus st lahustumatus vees ja vesilahustites
filterpaberile ja lastakse kuivada. Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ja varju suunas. Järeldus: Orgaanilise solvendi lisamisel lipiid lahustus. Filterpaberile kandes ja kuivatades oli selgelt näha, et üks lahus muutis paberi läbipaistvust. Pärast teise lahuse kandmiset paberile ja kuivatamist muutub paber endiseks . Lipiidid sisaldusid proovis nr 2. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest saab aru, kui lahus muutub häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on levinud toiduainete
5. Tilgutan samale kohale veel ühe tilga lahust kummalegi filterpaberile. 6. Lasen kuivada. 7. Vaatan kuiva paberit vastu valgust. Proov sisaldas lipiide. Proov ei sisaldanud lipiide 1.3.2 Emulsioonitest KOLLOIDID koosnevad ühest või enamast mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tundakse kolloidide nime all. Nad hajutavad läbivat valgust ning selge lahus muutub häguseks. Orgaanilistes solventides valmistatud rasvalahuse viimise hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivne segamise/loksutamise tulemusel tekib õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonide levimine: - Toiduainete tööstuses (piim on õli-vees tüüp; või on vesi-õlis tüüp) - Värvitööstuses (lateksvärvid) TÖÖ KÄIK: 1
klaaspulgaga tilk lahust paberile ja lastakse kuivada. · Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ja tehakse järeldus, kumb proov sisaldas lipiide. Katse tulemused Esimene proov, mis filterpaberile kandsin, jättis rasvapleki. Teine proov ei jätnud plekki. Järeldus Esimene proov sisaldas lipiide, sest jättis filterpaberile rasvaplekki. Teine proov lipiide ei sisaldanud, sest filterpaberile plekki ei jätnud 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe-või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud väikeste tilgakestena teises vedelikud. Emulsioonide moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad hästi valgust Rasvadele on iseloomuliik hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides. Kui sellises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse
paberi läbipaistvus suureneb) b) vedelikus Emulsioonitest (Rasvad lahustuvad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt segada või loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon.) 12. Mis on emulsioon ja mis on emulgaator? Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). An emulsifier (emulgent) is a substance that stabilizes an emulsion by increasing its kinetic stability. One class of emulsifiers is known as surface active substances, or surfactants. Eg.
Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Parema tulemuse saamiseks võib lahuseid samadesse punktidesse ka teist korda tilgutada. Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ning varju suunas. Tehakse järeldus, milline proov sisaldas lipiide. 27 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes
annaabi.ee 
