7. Rohi madal -13cm 8. Liigirikas rohi 9. 3-5t hektarile Hobused 1.võivad olla veistega ühes koplis 2. eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis 3. 1ha kohta 2-3 hobust 4. Karjatatakse vanemat rohtu 5. sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead 1. Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt 2. Ühele emisele 0,08-0,1ha 3. Karjamaa kohta 8-10koplit 4. Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h 6. Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega 7. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud 1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein 3. Karjamaa rajada viljakale mullale 4
Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva. Sigade karjatamine Sigade karjatamine on rakendatav noorsigade ja sugusigade korral. Sead söövad meelsasti suhteliselt kiuvaeset karjamaarohtu, kus ristikute osatähtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning harilikku aruheina 30% piires. Karjamaarohtu arvestatakse sea kohta päevas 5-15 kg. Sigade karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel. Karjamaapinda arvestatakse ühele põrsastega emisele 0,18-0,2 ha, noorseale 0,1 ha. Sigade karjamaa jagatakse 8-10kopliks. Ühes kolis karjatatakse 3-4 päeva. Karjakoplite tarad ehitatakse 5-traadiliste püsitaradena: esimene traat 10, teine 25, kolmas 40, neljas 65 ja viies 10-105 cm. Alt esimese ja teise traadi võib asendada laudadega. Karjatamisrühmad sigade puhul : a) põrsastega emised, b) vabad emised, c) noorsead ja d) kuldid. Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi.
Päikesepõletus on väljaspeetavatel sigadel levinum probleem, mis tõttu tuleks karjamaale rajada ka kohad, kus sead saavad end jahutada ja mudaga kokku määrida. Kui tuleb meeles pidada, et karjamaa oleks piisavalt suur ning, et jootmis- ja söötmiskohtade asupaika regulaarselt muudetaks, sest muidu võivad neis kohtades toitained kuhjuda ning tagajärjeks on keskkonnareostus. Sigadel tuleb lasta loomulikult käituda. Emisele peab võimaldama tiinuse lõpus pesamaterjali pesa ehituseks. Et rahulikult poegida ja põrsaste eest hoolitseda, peab emis vähemalt nädal enne arvatavast poegimist olema muust karjast eraldatud. Sellised toimingud nagu sabakärpimine ja hammaste eemaldamine ei tohi mahepõllumajanduses teha. Sest mahepõllumajanduses on siiski tähtsal kohal looma heaolu. Ning ka loomal on omad õigused. Looma kannatusi tuleb minimeerida ning
nimetamisväärne osa, kui aga anda toorkiurikast sööta, kus tselluloos on ligniiniga seotud, jääb suur osa tselluloosist seedumata. Siga suudab toorkiudu omastada siiski vaid piiratud koguses. Imetavate emiste pidamine Poegimissigala peab kindlustama nii emistele kui põrsastele optimaalsed elamistingimused, sest emiste piimatoodang oleneb oluliselt ka keskkonnatingimustest. Ebasoodne sisustus ja mikrokliima on emisele stressoriks – emised muutuvad rahutuks, alaneb lümfisüsteemi aktiivsus, suureneb neerupealiste hormooni eritus, veres alaneb albumiinide ja tõuseb gammaglobuliinide sisaldus, langeb eosinofiilide sisaldus. Nende agensite mõjul väheneb emiste kehamass, kahjustuvad kaksteistsõrmiksoole ja mao limaskest ning neis tekivad haavandid. Imetavale emisele optimaalsete pidamistingimuste loomiseks peame tundma ja arvestama tema käitumist ja harjumusi
5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Poegimissulg • Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud emisele anda sobivat pesamaterjali. • Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. • Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. • Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. • Põrsastel peab poegimissulus olema mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd
Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale piisavalt ruumi. 9 6.2 Söötmine ja söödakasutus Söötmissüsteeme on sigalas kaks: üks on jahu saamine kolust kärru nupuvajutusega ja käru liikumine mööda vahekäike (joonis 3) ning teine on poolautomaatne süsteem (joonis 4), kus vajutad nupu tööle, jahu hakkab mööda torusid liikuma, ning teatud kohtades tuleb kangi keerata, et tuleks õige kogus toitu igale emisele tema kogurisse ning kui koguris on õige kogus sööta, siis kukub sealt sööt künasse (joonis 5). Sigu söödetakse kuivsööda või pudruga. Kuivsööt on segajõusööt, mis sisaldab umbes 88% kuivainet. Kui puderjas söödas on umbes 25% kuivainet, rahuldab see sigade veevajaduse, ilma et oleks vaja vett lisaks anda. Söödakasutus näitab, kui palju söötühikuid kulutab siga 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Eesti tõugudel on söödakulu 3,7-4 sü 1 kg eluskaalu juurdekasvuks
6 1. Emise reproduktsioonitsükli perioodid: Tiinusperiood keskmiselt 115 (111-117) päeva. Imetamisperiood 28-56 päeva. Vaba periood keskmiselt 5 (2-14) päeva. 2. Tiinete emiste söötmisnormid (Tartu, 1995) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks (esimesed 84 päeva) ja lõpptiinuseks (viimane tiinuskuu). Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u
säilimiseks minimaalselt vajalikku ühte miljonit inimest. Põhjamaade kogemus näitab, et sündimus ei suurene pikaajaliselt, vaatamata otsestele finantstoetu sprogrammi dele. Pigem on eelduseks saavutada stabiilne rahvastik Maarjamaal, usk ja kindlus Oma Riigi Tulevikku. Nii sotsioloogilis ed uuringud (Elanike ... 2000) kui ka emotsionaal sed väljaütlemis ed (üliõpilas)aj alehtedes kajastavad pigem pettumust Oma Riigis ja usalduse langust Päevakangel astest Poliitikute Lehmakaupl emisele. Sellised signaalid kindlasti ei lisa kodanike kindlustunne t tuleviku suhtes, ei ahvatle välismaal head palka teenivaid tippspetsiali ste ja -teadlasi pelgalt isamaalisuse st "koju tagasi pöörduma, et Eestit üles ehitada" ja paneb pigem pagema need viimased üksikud missioonitun dest veel "kodumaad teeninud" (Oja 2000). Kas see võiks Lugupeetud Lehmakaupl ejaid ka midagi tundma või mõtlema panna, mida ükski indeks ei mõõda? Kokkuvõttes formaalne eeldus Eesti sotsiaalseks
Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad enamiku magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. 11 Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Optimaalne paigutustihedus on 4–10 emist sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? 4 kg (ühe toodanguühiku saamiseks kulutatud söödakogus) Emiste sigimistsükkel (3 perioodi) – vaba, tiinus, imetamis. Kokku 150 päeva. Kesikuid peetakse rühmasulus. Sigade tiinusperiood: 115 päeva. Sigade keskmine viljakus on 10-14 põrsast perekonnas. Lammaste arv 100 tuh kandis. 4. ja 5
4. Pinda vaja 0,11-0,12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Koplite arv 7...8 7. Grupi suurus piiramata 8. Rohi madal 10-13 päeva liigirikas teeleht, kortsleht, 9. Rohutagavara 3-5 tonni hektarit Hobused 1. Võivad olla ühes koplis veistega 2. Eraldi karjatada 4-6 päevas ühes koplis 3. 1 ha kohta 2..3 hobust 4. Karjata vanemat rohtu 5. Sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead 1. Noorsigadel võivad olla 20-40 % söödast rohusööta 2. Ühele emisele 0,08-0,1 3. Karjamaa jaotada 8-10 kopliks 4. Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatada 2 korda päevas 2-3 tundi 6. Tuhnimise vältimiseks vähendada karajamaal olemise aega 7. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud 1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid: valge ristik, punane ristik, karjamaa raihein, kastehein ja punane aruhein 3. Karjamaa rajada eriti viljakatele mullale 4. Ühele hanele on vaja 0,3-0,4 tonni kohta rohtu 5. Kpoplis rajada 15-20 6
- Pinda vaja 0,11-0,12 ha lamba kohta - Koplis 3-5 päeva - Koplite arv 7-8 - Grupi suurus piiramata - Rohi madal 10-13 cm Hobused - Veistega ühes koplis - Eraldi karjatatakse 4-6 päeva ühes koplis - 1 ha kohta 2-3 hobust - Karjatada vanemat rohtu - Sobivad kõrrelisterohked karjamaad Sead - Noorsigadel võib olla 20-40% söödast rohusööt - Ühele emisele 0,08-0,1 ha - Karjamaa jaotada 8-10 kopliks - Ühes koplis 3-4 päeva - Karjatada 2 korda päevas, 2-3 h - Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega - Tühikud ja songitud kohtade tasandamine Linnud - Haned on suured rohusööjad - Sobivad liigid: valge ristik, punane ristik, karjamaa raihein, kastehein ja punane aruhein - Karjamaa rajada eriti vijakale mullale
Lambad, kitsed Kuival kasvukohal. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist. Karajatamisperiood 190 päeva. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta. Koplis 3-5 päeva. Grupi suurus piiramata. Rohi madal -13cm. Liigirikas rohi. 3-5t hektarile Hobused Võivad olla veistega ühes koplis. Eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis. 1ha kohta 2-3 hobust. Karjatatakse vanemat rohtu. Sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt. Ühele emisele 0,08-0,1ha. Karjamaa kohta 8-10koplit. Ühes koplis 3-4 päeva. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h. Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud Haned on suured rohusööjad. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein. Karjamaa rajada viljakale mullale. Kindlasti järelniita ja äestada. Kopleid vaja 15-20. Ühes koplis 2 päeva. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu
Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva. 79) Sigade karjatamine Sigade karjatamine on rakendatav noorsigade ja sugusigade korral. Sead söövad meelsasti suhteliselt kiuvaeset karjamaarohtu, kus ristikute osatähtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning harilikku aruheina 30% piires. Karjamaarohtu arvestatakse sea kohta päevas 5-15 kg. Sigade karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel. Karjamaapinda arvestatakse ühele põrsastega emisele 0,18-0,2 ha, noorseale 0,1 ha. Sigade karjamaa jagatakse 8-10kopliks. Ühes kolis karjatatakse 3-4 päeva. Karjakoplite tarad ehitatakse 5-traadiliste püsitaradena: esimene traat 10, teine 25, kolmas 40, neljas 65 ja viies 10-105 cm. Alt esimese ja teise traadi võib asendada laudadega. Karjatamisrühmad sigade puhul : a) põrsastega emised, b) vabad emised, c) noorsead ja d) kuldid. Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi.
ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine. Tugevate ja elujõuliste põrsaste saamiseks tuleb tiineid emiseid sööta vastavalt füsioloogiliselt põhjuendatult tarbenormidele ning pidamistingimused peavad olema korralikud. Nii emisele kui põrsastele tuleb luua vajalikud söötmis-pidamistingimused. Emised tuleb poegimissigalasse ajada umbes nädal ennem poegimist, et emised saaksid harjuda uue kohaga (stressist üle saaksid) ja et emis saaks harjuda sealse mikroobide kooslusega (et ternes oleks vajalikke immunoglobuliine). Poegimise lähenedes tuleb sulgu panna puhast allapanu, et emis saaks pesa teha. Normaalse poegimise korral ei ole vaja emist abistada
annaabi.ee 
