Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Embrüoloogia 2018". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakk, vereringe, ogenees, platsenta, munarakk, munajuha, fertilisatsioon, spermatogenees, lunaarkuu, ainevahetus, embrüoloogia, ontogenees, inimkeha, lahustab, viljastumine, tuumaga, isassugurakk, rakud, minutis, sügoot, üherakuline, naissuguhormoone, täiskasvanuga, kopsukude, omased, elundidSpermatogenees on meessugurakkude küpsemine munandites ehk testistes, täpsemalt väänilistest seemnetorukestes. Sügoot on viljastatunarakk, mis on võimeline jagunema ja arenema. Kui palju on inimesel kromosoome ja kuidas nad jaotuvad? Inimesel on diplodine kromosoomistik. 22 haploidset autosoomi ja 1 gonsoom (X või Y, olenevalt soost) Mehel: 22+Y (44+XY) Naisel 22+X (44+XX) Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Platsenta funktsioonideks on ema organismi ühendamine looteorganismiga. Ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel. Ema saab jääkained, loode toitained ja hapnikuga vere. Platsentaarbarjääri tagamine, et ema ja loote veri kokku ei puutuks otseselt. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone. Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Lootel puudub väikene vereringe ehk kopsuvereringe
Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik
Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi
spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. 1 Viljastamisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.2 Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel. Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt. Mehe sugurakk on laialt tuntud kui seemnerakk, kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid. Pärast ootsüüdi vabanemist naise munasarjast protsessi käigus, mida nimetatakse ovulatsiooniks,
Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse 4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine 1) Karüokinees toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed
Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9
· raku mõõtmed suurenevad · DNA kahekordistumine kromosoomid lahtikeerdunud · enamik rakke diferentseeruvad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse paljud rakud kaotavad paljunemisvõime · raku eluring rakutsükkel Mitoos · PROFAAS · kromosoomid keerduvad kokku · rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub · tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud · tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS · kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale moodustub raku ekvatoriaaltasand · kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele · ANAFAAS · lühenevad kääviniidid · kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest tsentromeerid kahestuvad
Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened)
sidekoeline munasarjastrooma, milles on rohkelt veresooni ja närve. Munasarja perifeerne osa nn. parenhümatoostsoon e. koor, sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. munasarjafolliikleid. Kõrvuti folliiklitega esineb seal ka kollaskehi (corpus luteum) ning viimaste taandarenemisel tekkivaid armkoelisi valkjaskehi (corpus albicans). Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk, mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha. Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb
mis toimub?) Paljunemine – spermatogoonide e ürgseemnerakkude proliferatsioon: kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid. Spermatotsüüt speramtiid Spermiogenees – moodustuvad spermid (järelküpsemine), muutuvad liikumisvõimeliseks, tekib vibur. Spermatiid sperm, Kapatsitatsioon – kui spermatogenees lõpeb, liiguvad küpsed spermid munandimanusesse, kus toimub lõplik küpsemine. Kapatsitatsioon suguteedes! 2 Spermatogenees algab suguküpsuse saabumisel (puberteet) ja kestab kuni maise lõpuni 10. Spermatogoonid Ürgsed idurakud liiguvad mitootilisse aresti enne genitaalvallidesse sisenemist, vaikivas olekus G0/G1 faasis olevad prespermatogoonid. Peale sündi prespermatogoonid jätkavad proliferatsiooni ja
rakuvaheainest plasmast. Veri on punase värvusega, veest raskem ja viskoossem. Normaalselt on vere temperatuur 38 kraadi. Veri moodustab 8% kehakaalust. Vere ülesanded: · Transport toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse. · Homöostaasi e sisekeskkonna stabiilsuse tagamine vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri. · Organismi kaitse vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
...........2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4
Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid,
annaabi.ee 
