Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele ,nagu näiteks Tallinn ja Tartu, kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. (1 slaid veel linnaõiguste saamise ajast) Hansa Liit: Kuna töö oli vaja teha Eesti keskaja majandusest ja linnadest siis parim osa
Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlus e ristiusk on maailma levinuim usund
Väikeseid koguseid obsidiaani (klaasjas vulkaaniline kivim, mida kasutati kivitööriistade tegemisel ning mis tekib looduslikult üle 4000 m (13 000 jalga) kõrgustel aladel) on leitud rannikult, mis viitab kauba aktiivsele vahetamisele ranniku ja mägismaa kogukondade vahel. Need inimesed töötasid kollektiivselt ning neil oli arusaam ühisomanditest. See ning kontroll kriitiliste ressursside üle andis tulemuseks esimeste linnade arenemise rannikul ning mägismaal. Caral: Emalinn Kujunemisperioodi (2700-1000 eKr) monumentaalse arhitektuuri suurim ja impressiivseim näide on Caral, mida nimetatakse Uue Maailma vanimaks linnaks. 5000-aastase Caral'i avastamine annab ümberlükkamatuid tõendeid, et keeruline linnakeskus kujunes Kesk- Andides samal ajal välja Egiptuse, Mesopotaamia, India ning Hiina vana maailmaga 1500 aastat varem, kui algselt usuti. Radioaktiivsüsinik taimekiududelt näitab, et Caral, mis on vaid
Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlased ja rooma kirik
- Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. 2.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad Frankfurti perekond Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) Viini perekond Magdeburgi perekond Uue linna asutamisega võeti üle mõne varasema linna õigus, millega emalinn muutus ühtlasi kõrgemaks instantsiks kohtuasjades. Nii tekkisid ema- ja tütarlinnadest linnaõiguse perekonnad, kusjuures viimased võisid oma õiguse jälle teistele edasi anda tuntuimad on Lüübeki õiguse linnad, mis asusid peamiselt Läänemere piirkonnas ida-alade koloniseerimisest sündinud linnad kasutasid põhiliselt Magdeburgi linnaõigust Riia õigus (Hamburgist pärit) Kulmi õigus Brandenburgi õigus
Foiniiklastelt õppisid kreeklased meresõitmist ja said ka tähestiku, mille põhjal koostasid enda oma, mis sisaldas 24 tähemärki. Tekkinud kirjaoskus levis kiiresti. Arhailsele ajajärgule oli iseloomulik - foiniiklaste eeskujul hakkasid kreeklased rajama ülemere kolooniaid. Selle tulemusena muutus Must meri Kreeka sisemereks. Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule. Igal koloonial oli oma emalinn kreekas. Pime laulik Homeras pani sellel ajajärgul kirja Kreeklaste eeposed Iliase ja Odüsseia. Barbarid - madalama arengu tasemega naaberrahvad. 3 Kreeka riiklus - olid mõned õksikud demokraatlikud riigid, enamus oli siiski aristokraatlikud või oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest. Polistele olid omased sisemised tülid
Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, ent teised linnad mitte. Linnaõiguse annetas enamasti maaisand, ent mõnikord ka suurvasall. Eestis viimase loodud linnadest asja ei saanud, kuid näiteks Lätis rajas von der Roppi aadlisuguvõsa Straupe (Raupa, Roop) linna, mis kuulus isegi Hansa Liitu.
Näiteks linnakodaniku poeg või järglane. Linnaõigus on kõige rohkem keskkonda arvestav. Linnaõigus ei olnud mitte niivõrd karistav, vaid andis võimalikult targad nõuanded, kuidas linnamüüride vahel ellu jääda. Linnaõigus on elamise kord. Linnakodanikuks saamiseks tuli anda vanne ja see allkirjastada. Kogu keskaegne linna, ülikooli ja kloostrite elu käis läbi vannete ning need vanded olid omavahel süsteemis. Jäta meelde: Hansaliidu linnad olid ka Novgorod ja Pihkva. Emalinn oli Eesti jaoks Lübeck. Emalinna raad on see kõrgem kohus, kuhu saab edasi kaevata. Kõik osalised peavad austama kohut, viisakalt käituma. IV LOENG Eesti Kristliku maailma lõhe perioodil 15-16saj 15-16. saj jooksul muutusid Vana-Liivimaa sisemine ja välisolukord oluliselt. Suurte maadeavastuste mõjul kaotasid Läänemerel paiknevad kaubateed ja Hansa linnade liit tasapisi oma tähtsuse. 14-15. saj kujunes proovikiviks kogu Euroopale
Common law Civil law Kodifitseerimata Kodifitseeritud Keskaja Inglismaal Mandri-Euroopa pretsedendid Rooma õigus Napoleoni koodeks → Euroopa, Louisiana, Quebec, mudeliks ka Ladina-Ameerikas, Egiptuses, Süürias, Liibanonis Keskaja linnaõigused: Lübecki (Magdeburgi, Soesti, Frankfurti) õiguse perekond Emalinn → tütarlinnad Lääne-Aasia – islam Ida-Aasia – Hiina ja Jaapan (mõnedel autoritel eraldi erineva riigikorra tõttu) Lõuna-Aasia - hinduistlikud
neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Neli seisust: talupojad, linnaelanikud, aadlikud, vaimulikud. Igal seisusel oma kohus. Foogt oli linnas kohtu esimeseks astmeks. Teine instants oli raad. Tallinn oli emalinn (Lübecki õigus). Tütarlinnadeks oli Narva, Haapsalu, Rakvere. Lõuna-Eestis oli aluseks Riia õigus. Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu- kasutasid Riia õigust. Nt. aadlikel oli kohtunikuks maahärra, kuid üksinda ta ei otsustanud, vähemalt kaks liiget veel. Talupoegadel oli mõisakohus (mõisa alal) ja vakusekohus (mõisastamata alal). Vakus koosnes umbes 100 talust. Vakuserahvas tuli kokku, peeti pidu ning samas peeti ka kohut. Eesistujaks oli piiskopi, maahärra, Taani kuninga poolt
Ametlik töötusemäär püsis kaua 10-15% vahel ja langes alla 10% alles kõigeviimasel ajal, tegelikult on töötus suuremgi. Linnastumisprotsessi lähemalt vaadeldes eristub selles vähemalt kolm etappi. Algul kasvavad üksiklinnad ja neid tekib juurdegi. Seejärel, eeslinnastumise etapil, hakkavad linnad, alates suurematest tekitama enda ümber, hea liiklusasendiga punktides, eeslinnu, kuhu asub ümber osa olemasolevat või juurdetulevat rahvastikku ja äritegevust. Emalinn koos eeslinnadega moodustavad linnastu. Uusi linnu (peale eeslinnade) sel etapil enam eriti ei moodustu. Valglinnastumise etapil valguvad linnad ja eeslinnadki aga laiali igas suunas, tekitamata selgelteristuvaid eeslinnu. Eestis algas linnastute kujunemine 1930-ndatel aastatel ja sedagi ainult Tallinna ümber. Nõukogude ajal kujunes Tallinna linnastu täiel määral välja ja väiksed linnastud kujunesid ka teiste vähegi
kirik. Kiiremini arenevad linnad, kes saavad tunnustuse paavstilt ja ostab endale välja (kaupmehed ostavad linnale vabastamiskirjad). Müür tuleb ehitada, et keegi kallilt ostetud maad ära ei võta. Et sisendeda väravast linna, pead selleks loa saama (Tallinnas viru väravad). Linnad jagunevad erinevatesse kategooriumidesse: emalinnad- väga rikad linnad. Meie alal on Hansalinnade ühendus. Meie ajal oli olulisem Lübeck, mis oli Tallinnale emalinn. 1248 andis Lübeck Tallinnale linnaõiguse. Kuna Tallinn asus ka vanal kaubateel, siis suuliselt teati palju kaupmeeste kombeid-neid ei pandud kirja. Linnaõigus on hea, et kirjeldada 3D õigust. Kesaegses linnaõiguses olid erinevad põhimõtted: 1. Kuidas ellu jääda pisikeses suletud keskkonnas. Linna järgi moderniseerub ka maaelanikkond. Keskaegne linn on kloostrite, kirikute linn. Rääkides
Kiiremini arenevad linnad, kes saavad tunnustuse paavstilt ja ostab endale välja (kaupmehed ostavad linnale vabastamiskirjad). Müür tuleb ehitada, et keegi kallilt ostetud maad ära ei võta. Et sisendeda väravast linna, pead selleks loa saama (Tallinnas viru väravad). Linnad jagunevad erinevatesse kategooriumidesse: emalinnad- väga rikad linnad. Meie alal on Hansalinnade ühendus. Meie ajal oli olulisem Lübeck, mis oli Tallinnale emalinn. 1248 andis Lübeck Tallinnale linnaõiguse. Kuna Tallinn asus ka vanal kaubateel, siis suuliselt teati palju kaupmeeste kombeid-neid ei pandud kirja. Linnaõigus on hea, et kirjeldada 3D õigust. Kesaegses linnaõiguses olid erinevad põhimõtted: 1. Kuidas ellu jääda pisikeses suletud keskkonnas. Linna järgi moderniseerub ka maaelanikkond. Keskaegne linn on kloostrite, kirikute linn. Rääkides Euroopa õigusest, ei saa mööda minna reformatsioonist
· peapiiskopid e metropoliidid (metropolis) · Elanikkond jaguneb honestiores (AUVÄÄRSED) ja humiliores (madalad) · 313. Legaliseeriti ristiusk · Keelati muistsed usupidustused, olümpiamängud · Kirik- kristlaste organisatsioon (kyriake)=issandale kuuluv · Katoliiklik kirik (katoholikos) · Piiskopkonnad - piiskopile alluv piirkond (dioikesi)- valitsusala · Peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)- EMALINN · Viis peapiiskopkonda · Snodid kirikukogud kokkutulek, seal tulid kokku metropoliidid ja piiskopid kogu Rooma riigist · Kirik oli suur maavaldaja, kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest korraldas kooliharidust, kohtumõistmine · HEREESIAD · Dogmaatika õige uskumine · Dogma tõde, mida ei pea tõestama · Pühakirja erineva tõlgendamise võimalus
annaabi.ee 
