ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni.
Permakultuur - inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks. Koaktsiad – organismide vastastikused suhted. Kooslus - mingi piirkonna kõigi elusolentie populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline), paigutusena (jaotumus), talitusliku toitumiselementide vahetumisega (toiduahel, toiduvõrk) ja ajalise struktuurina (öö, päev, aasta). Koosluseid on palju näiteks taime-, looma- ja seenekooslus.
Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Keskkonnategurid Füüsikalised: valgus, temperatuur, rõhk, tuli, vesi, muld. Keemilised: hapnikusisaldus, toitained, happelisus, soolasisaldus. Ökonišš Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Koosluse struktuur 1)Koosluse koosseis – (eluvormiline, liigiline,populatsiooniline struktuur) 2)Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) 3)Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) 4)Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur). Biotsönoos Ehk elukooslus, mis on teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Ökoton Kahe erineva koosluse üleminekuala Troofilised tasemed 1)Produtsendid - saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid
vaheline niiske rabastuv metsaala. Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid)
Veld L Aafrika · Preemia muld : peamine protsess kamardumine : viljakas , Kõrge Ph · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega ( N: Ameerika piison, harksarvik- Ameerika antiloop, kapibaara L- Am. suurim näriline, hiidkänguru, Jakid mongoolias looduslike rohusööjate asemel Kõrrelised ( Poaceae) · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid biokeemia järgi , kui palju süsinikke fotosünteesi käigus seotakse · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine · 75 % biomassist maa all · Karukell preerias Kõrbed · Laiuskraad : 30-40 · Sademeid alla 250 (300) mm/a · Potentsiaalne evapotraspiratsioon (aurumine maapinnalt + veekadu taimedest) suurem kui sademete hulk
fossiilseid floorasid savikihtide vahelt, kus on kunagi elanud taimed ja üsna täpselt saab lehe serva ja suuruse sealt kätte ja saab korrelatiivse seosega järeldada, milline kliima võis tol ajal olla. Ökoloogiliste koosluste levikut uuritakse: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekti · Nt soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline levik · Eluvormiline jaotus · Et koosluste sarnasusi võrrelda kasutatakse sarnasusindekseid nt iaccardi indeks: iga kriipsuke on koosluses elav liik. Kirjutada üles esimese koosluse liigid ja siis teise ala liigid. Tuua välja, et mõned taksonid on samad (sama rea peal) ja osa liike on ainult esimeses koosluses, osa ainult teisel. Kui need üle lugeda /tähistada esimese koosluse elurikkus tähega a, teise tähega b ja ühised c.
Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu. · ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel Kõrreliste kohastumised rohtlas · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine Suvi on siin soe ja pikk. Kui sademeid tuleb piisavalt, on metsastepp taimekasvutingimustelt parasvöötmes optimaalne. Paraku aga kõigub sademete hulk suuresti, mis tingib paduvihmade korral erosiooni ja põuaga taimkatte kuivamist. Suhteliselt suur auramine suvel põhjustab äravoolu kahanemist ja jõgede suvist kuivamist. Soode
Populatsiooni eksisteerimise peamine tegur on aeg Peamine tegur toiduküllus ja eluea pikkus Populatsioon vahetab tihti elupaika Harva Suur arvukuse muutus Stabiilne arvukus põlvkonnast põlvkonda Elukooslus (biotsünoos) · teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluse struktuur · Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) · Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi
Kunstlik valik inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks. 53.Fütotsönoosi morfol. strukt.-mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Uurides kooslust, uurime tegelikult koosluse struktuuri. Strukt. on öko.syst. isel. omadus, mis avaldub : 1)koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); 2)paigutusena(jaotumus); 3)talituslik struktuur (toiduahel, infovahetus); 4)ajaline struktuur (öö, pave, aasta) Fütotsönoos- taimekooslus; inimese loodud taimekooslus- agrofütotsönoos. Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseid ja katvus e. horisontaalstruktuur; b) rindelisus; c)kasvukoht; kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid.
osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioon keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajarjel. Areaalide piiratuse põhjused: geograafilised barjäärid meri, reljeef;b) klimaatilised tingimused;c) mullastikulised tingimused;d) biootilised faktorid konkurents jne.e) ajaloolised tingimused. Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus);ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Põhjused liigi esinemisel või mitteesinemisel:organismid on vastupidavad mingis kindlas; keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis);erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; isendid iga liigi piires erinevad üksteisest
Asustustihedus Ohtrus Sündimus Suremus Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused
2)polükliimaks – kliimakseid on maastikus mitu ja koosluste konvergentsi ei toimu. 3)kliimaksmustri kontseptsioon – igale keskkonnatingimuste kombinatsioonile vastab oma kliimaks. Kliimaksite liigitus: *dominantide põlvkonna kestuse järgi *keskkonnamuutuste tsüklite kestuse järgi Taimekoosluste struktuurid Struktuur – seosed objekti osade (süsteemi elementide) vahel, mis määravad selle ehituse ja olemuse. Siia kuulub: -koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooni struktuur) -ruumiline – koosluse elementide paiknemine ruumis -kronoloogiline – koosluse elementide ajaline kestvus ja järgnevus Ruumiline struktuur -geomeetriline struktuur – kirjeldab taimeosade paiknemist (kõrgust jne..) -jaotumus – isendite paiknemine kooslusliikide kaupa -vertikaalstruktuur – eluvormide ja tsönopopulatsioonide ruumijaotus ülestikku, vertikaallõikes
Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S. on süsteemi talitluse seesmine alus. 2. demökol. populatsiooni koosseis: geneetiline, fenotüübiline, sooline, vanuseline, seisundiline, loomadel ka etoloogiline s.; 3. geoökol. maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; 4. sünökol. ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub a) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline s.), b) paigutusena e. ruumilise s-na (jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaals., geomeetriline s. ehk arhitektuur), c) talitlusliku ehk funktsionaals- na (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), d) ajalise s-na (aegs-na), mida harilikult käsitatakse kui dünaamikat öö-, päeva-, aasta- jm. rütmidena. Subdominant allvalitsev, dominandile tähtsuselt (katvuselt, arvukuselt)järgmine liik. Sudu suitsust mürgine udu
protsessid, näit. jääaeg), Endla Reintam, 2008/2009 35 2) antropogeense mõjutuse tagajärjel. Kooslused ökosüsteemis Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Uurides kooslust, uurime tegelikult koosluse struktuuri. Struktuur on ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub: 1) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); 2) paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); 3) talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus); 4) ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Kooslusi jagatakse järgmiselt: 1) Taimekooslus e. fütotsönoos Inimese loodud taimekooslus agrofütotsönoos. Taimekooslused koos moodustavad taimkatte.
annaabi.ee 
