· Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine
vastandlikku protsessi närvirakus erutus ja pidurdus. Individuaalsed omapärad me kõik oleme erinevad juba närvisüsteemi tasandil. Haiguslikud seisundid häirunud psüühiliste protsesside taga on kaasasündinud või elu jooksul välja kujunenud närvitegevuse häired. Närvisüsteem jaguneb: Piirdenärvisüsteem-reguleerib liikumielundite tööd, koosneb pea ja seljaaju närvidest. Kesknärvisüsteem- reguleerib kogu organismi elutalitlust, pea- ja seljaaju. Elukogemused ja närvisüsteem Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste ühenduste tasemel Stress, nüanssiderikas elukeskkond, õppimine ja hormonaalsed mõjutused võimendavad või pärsivad täiskasvanuea neurogeneesi Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja
Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude normaalareng, vananemisprotsesside pidurdamine
antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid.
Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed 1. Närvisüsteemi tähtsus (3), kesknärvi- ja piirdenärvisüsteemi ülesanne Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse
Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid. 10.Bakteriraku ehitus: vibur, kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid. 11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul, 12. Bakterirakku ümbritseb rakukest. 13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures. 16. Viburid aitavad rakul liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. 17.seened on edukad lagundajad, sest and tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. 18
Kui toidus liialt rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse ning see põhjustab veresoonte lupjumist. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. 8. Mis on hormoonide funktsioon? Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi ja mõjutavad kogu organismi elutalitlust. 9. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Hüdrofoobsed ei salli vett. Hüdrofiilsed sallivad küll. Valgud. 1. Mis on valgud? · Valgud on aminohapete jääkidest moodustunud biopolümerid. Aminohappejäägid on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. · Valke sünteesitakse raku ribosoomis ja sünteesiv programm paikneb DNA- s. 2. Miks nimetatakse valke biopolümerideks?
Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused.
Elutseb kuse-ja suguteedes, kahjustab epiteelkudet ning põhjustab haigust trihhomonoos. Levib suguhaigusena. Niisketel pindadel näiteks käterätil võib elus püsida 1-2 tundi. Ripsloomad Rohkearvuline algloomade hõimkond, üle 3000 liigi. Kõige keerulisema ehitusega algloomad, elavad mageveekogudes ja niiskes pinnas. Liiguvad ripsmete abil, ripsmed liiguvad faasides mis tagavad lainetuse. Ripsloomadel kaks erineva talitusega ruuma, suurem kontrollib raku elutalitlust, väiksem osaleb sugulise sigimise protsessis. Paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulist paljunemist nim. konjugatsiooniks, kaks ripslooma kinnituvad teineteise külge kõhtmiste pindadega, pelliikulid lahustuvad ja organismide tsütoplasmad liituvad. Koli pusarake käärsoolebalantiid, ülemaailmse levikuga inimse ja imetajate parasiit, elutseb peamiselt jämesooles, Eestis levinud kodusigadel.
Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid, sest nad on põhilised orgaanilised ained, mis kuulevad organismide koostisesse. Biomolekulid kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad aine- ja informatsiooni vahetuses. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivsed ained mõjutavad juba väikestes kontsentratsioonides organismide ainevahetust ja elutalitlust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Enamik neist kuuluvad valkude ja lipiidide hulka, kuid on ka teisi. Näiteks antibiootikumid ja mürkained. Sahhariidid ehk süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Sahhariidid jaotatakse liht-, oligo-, ja polüsahhariidideks. Kuna liht-, ja oligosahhariidid on enamasti magusad nimetatakse neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles
3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetataksevee reostumiseks. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks.
olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. Saastekoormus - heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Saastumine - ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringeteebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sekundaarne suktsessioon - see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Sihtkaitsevöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Stenotoop - kindlatüübilist elupaika valiv organism
suurim ohutuim, arvestades doosierinevusest tingitud ohutusvaru raviva ja toksilise doosi vahel. Ravimidoosi ohutus Kus ja kuidas ravim toimib? Ravimi toime põhineb organismi ülesehitusel ja molekulaartasandi funktsioonidel. Manustatud ravim kui keemiline ühend siseneb keemiliste reaktsioonide maailm. Signaaliülekande ahelas signaal võimendub. Ravimi toime avaldub rakus, raku osadele-organellidele. Ravim mõjutab rakkudel elutalitlust, muutes füüsikalis-keemilisi tingimusi rakuvälises keskkonnas, rakumembraanide ioonkanaleid, rakkude metabolismi ensüümide/nukleiinhapete kaudu ning toimides regulatoorsetele protsessidele. Ravim, retseptor, efektor, ioontransport, ensüümide aktiveerimine/pärssimine, ainevahetus, mediaatorite/hormoonide vabanemine, raku funktsioonide elavdamine/pärssimine -> elundite funktsiooni muutus. Mis on ravimi molekulaarsed sihtmärgid rakus?
Tuum on rakukeskne komponent, mis juhib kogu raku elutegevust. Võib eristada 2 funktsiooni: 1. Reproduktiivne päriliku info säilitamine ja edasi andmine; 2. Vegetatiivne raku elutalitluse juhtumine ja selle realiseerimine toimub ensüümide abil. Enamikes rakkudes täidab üks tuum mõlemat funktsiooni. Erandiks on kingloom, kellel on 2 tuuma, kusjuures diploidne mikrotuum osaleb paljudes protsessides, polüploidne makrotuum aga kontrollib elutalitlust ja tegevust. Tuuma mõõtmed ja kuju korreleeruvad rakkude, kus nad asuvad mõõtmetega. Keskmiselt on tuuma Ø 5-10 µm ja maht kuni 100µm³. Enamasti on tuumad kujult ümarad, elliptsoidsed, lindudel käävjad. Kõige suuremad munarakkudes. Teatud juhtudel võib tuum olla väga ebakorrapärase kujuga (iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi:
Tuum on rakukeskne komponent, mis juhib kogu raku elutegevust. Võib eristada 2 funktsiooni: 1. Reproduktiivne päriliku info säilitamine ja edasi andmine; 2. Vegetatiivne raku elutalitluse juhtumine ja selle realiseerimine toimub ensüümide abil. Enamikes rakkudes täidab üks tuum mõlemat funktsiooni. Erandiks on kingloom, kellel on 2 tuuma, kusjuures diploidne mikrotuum osaleb paljudes protsessides, polüploidne makrotuum aga kontrollib elutalitlust ja tegevust. Tuuma mõõtmed ja kuju korreleeruvad rakkude, kus nad asuvad mõõtmetega. Keskmiselt on tuuma Ø 5-10 µm ja maht kuni 100µm³. Enamasti on tuumad kujult ümarad, elliptsoidsed, lindudel käävjad. Kõige suuremad munarakkudes. Teatud juhtudel võib tuum olla väga ebakorrapärase kujuga (iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi:
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse,
Peaajus on peamiseks pidurduskäsku edastavaks virgatsaineks gamma-amio-võihape e GABA. Rahustid tugevdavad GABA mõju, aga teevad seda veidi erinevalt. GABA toimib nii, et tema retseptor asub mitmest valgumolekulist koosneval kanalil, mis kas laseb või ei lase rakku klooriioone. Kui kanal avaneb, tungivad klooriioonid närviraku sisse ja sellie närvirakk teeb erutavatest sõnumitest vähem välja. Bensodiasepiinid tugevdavad aju enda tasakaalustatud elutalitlust, seepärast pole psüühikat pärssivatele ravimitele tavalisel määral mürgised. Barbituraatidel ka surmav annus, tappa võivad ka selle võõrutusnähud. Trankvillisaatorid rahustid, uinutid. Kõigil närvisüsteemi pärssivatel ravimitel on kombeks üksteise toimet tugevdada, seejuures suureneb ka surmava mürgistuse oht. Marihuaana toime tugevus psühhoaktiivsete kannabinoidide sisaldus kõigub oluliselt ja sõltub kanepitaime pärilikest omadustest ja kasvutingimustest
on taastumatu maavara. · Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada · Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. · Saasteaine- (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. · Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. · Reostajad- · Reostusallikad-
Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Saasteaine- (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostuskoormus- reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena.
Veri transpordib hapnikku, toitaineid, hormoone ja jääkaineid. Inimese erinevad elundkonnad. 3 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Elund e organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab spetsiifilist, temale omast funktsiooni. Organid, mis töötavad (talitlevad) koos ja täidavad mingit sarnast elutalitlust, moodustavad elundkonna e organsüsteemi. Organsüsteemid kokku moodustavad organismi – inimese kui terviku. Siseelundite hulka loetakse tavaliselt seede- ja hingamissüsteem ning kuse- ja suguelundkond, sageli vereringeelundkond ning sisesekretsiooninäärmed. Kõik siseelundid jaotatakse 2 rühma: 1) parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab kogu elundi, N: maks, põrn, keel, munasarjad jne
taksonoomilised üksused. Kuidas on inimene kaasajal mõjutanud bioevolutsiooni. Nimetage neli erinevat tõendit, mis tõestavad inimese päritolu loomariigist. Põhjendage loodusliku valiku toimet tänapäeva inimese populatsioonile. Põhjendage väidet, et meditsiini edusammud võivad kahjustada inimese genofondi. 78 VI. ÖKOLOOGIA Faktorökoloogia Ökolooglinen faktor on aine/energia ja infovoog keskkonnas, mis mõjutab organismide elutalitlust. Ökoloogilisi faktoried saab mitmeti jagada: abiootilised ja biootilised. Jaotus ilmnemise perioodilisuse alusel: esmasperioodilised faktorid (kindlas rütmis toimivad ökoloogilised faktorid- öö ja päev, tõus ja mõõn). Teisperioodilised (esmasperioodilistest teguritest põhjustatud- pungade puhkemine, lehtede langemine jms, siirder, ränded) ja aperioodilised faktorid (paljuski etteennustamaud ootamatud mõjurid, valdavalt abiootilised- metsatulekahjud,
annaabi.ee 
