Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5
Liik vanus mass (kg) (kg) (%) (päevades) Munakana 510 1,6-1,8 1,08 60 Kanabroiler 42 2,2-2,4 1,54-1,68 70 Põldvutt 42 0,25 0,175 69-70 · Tapasaagis (%) = lihakeha mass/elusmass = u 70% lindudel · Rümp = lihakeha sisemine rasv rupskid (süda, maks, lihasmagu, kael) · Munakana on kondine (supikana); 5 kuud+12 kuud sulgimine, aga pole mõtet pidada tapetakse ära; · Isaspartidel on sabas rõngas sulg; · Hani haub mune kuu aega; · Kõrvalappide järgi saab aru, mis värvi mune muneb;
vähendamine. 8. Suguluskoefitsient (ülesanne) RFG = 0,5n¹+n Iga järgmine aste 0,25 ehk poole vähem 9. Inbriidingukoefitsient (ülesanne) Juhul, kui eellaste tabelis esineb ühine eellane ainult üks kord, kasutatakse valemit Fx =(0,5)n¹ + n² + 1 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. Mõõdetavad (kvantitatiivsed) tunnused- Kvantitatiivsete tunnuste fenotüübilist muutlikkust põhjustavad harva ainultgeenid. Kvantitatiivsed tunnusedlooma mõõtmed, elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne (leitakse mõõtmise, arvutamise teel). b. Fenotüübi avaldumise komponendid- Fenotüübilist muutlikkust kvantitatiivsete tunnuste osas määratakse: 1) keskmise näitaja väljatoomisega 2) standardhälbe väljatoomisega 3) dispersiooni ehk tunnuse muutlikkuse ulatuse väljatoomisega. Loomade tunnuste fenotüübilise muutlikkuse põhjused: 1) pärilikkus 2)
ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust
-soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega ehk gonosoomidega 1905- soomääramise XX-X0 süsteem, mis esineb putukatel 1905- leiti putukatel et isastel esineb ühele X-kromosoomile lisaks veel sellega paaris olev väiksem kromosoom, mis nim. Y-kromosoomiks Isastel ja emastel on võrdne arv kromosoome Lindude puhul on kanad heterogameetsed, kuked homogameetsed. Tunnused 1)Kvantitatiivsed- isendi suurus, elusmass, varavalmivus, produktiivsus. Leitakse mõõtmise, loendamise arvutamise teel. 2)Kvalitatiivsed tunnused- isendi erinevad üksteisest välimuselt Muutlikkus ehk variatsioon -pärilik (geneetiline)- Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks -mittepärilik (mittegeneetiline)- modifikatsiooniline, paratüübiline Mendelism Interkromosoommne rekombinatsioon Hübridisatsiooni meetod Selgesti eristuvad tunnused Genotüüp- isendi geenide kogum
on alati isased). 15.Tunnuse mõiste.Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete
rekombinatsioon alleelsete geenide vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. 25. Tunnuse mõiste. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, vara- valmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne, st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete
aheldunud ja vastupidi. Geenidevahelise geneetilise kauguse mõõtühikuks on morgan. Enam kasutatakse ühikut sentimorgan ehk cM, mis vastab 1%-lisele ristsiirete sagedusele (100 cM= 1 morgan(M)). 25. Tunnuse mõiste. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Organismi morfoloogilised, füsioloogilised ja biokeemilised iseärasused, mille järgi määratakse organismide erinevust ja sarnasust. Kvantitatiivsed tunnused - isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne. - leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Kvalitatiivsed tunnused - isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Tunnuse muutlikkus ehk variatsioon jagatakse mittepärilikuks ja pärilikuks 26. Mittepäriliku muutlikkuse vormid EI pärandu järglastele edasi. modifikatsiooniline -tekib organismidel keskkonnatingimuste mõjul
edasiandmisest. 20 TUNNUSE MUUTLIKKUS. MUTATSIOONITEOORIA. Tunnuse muutlikkus Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus- teks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete
sugulasloomade vahel. Kui sugulaste vahel on sarnasus suur, siis eeldatakse, et ka tunnuse päritavus on kõrge ja vastupidi. Mõningate tunnuste päritavuskoefitsiendid põllumajandusloomadel: Piimaveistel: Piimatoodang 0,2-0,6 Piima rasvasisaldus 0,4-0,8 Piima valgusisaldus 0,5-0,7 Lihaveistel: Tapasaagis 0,7 Täiskasvanud looma elusmass 0,3-0,7 Ööpäevane massi-iive 0,3-0,5 Sigadel: Peki paksus (nimmelülide kohal) 0,5-0,66 Viljakus 0,2-0,4 Põrsaste arv pesakonnas 0,1-0,2 Ööpäevane massi-iive 0,25-0,45 Lammastel Puhasvilla toodang 1a vanuselt 0,38 Villa peenus 0,57
räägitakse pärilikust eelsoodumusest. Genetiline selektsioon - selektsioon, mis phineb genetiliselt tingitud tunnuste eelistamisel. Tüüpiline näide asendusmutatsioonide kohta on sirprakuline aneemia (üks hemoglobiinopaatia vormidest) - langeb hemoglobiini hapnikku siduv vime, samas kaasneb resistentsus malaaria vastu. 22. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tunnuste erinevused. 1) Kvantitatiivsed tunnused: isendi suurus (mtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne. - st. sellised tunnused, mis leitakse mtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne. ja koefitsientidena. Määratud paljude geenide poolt. 2) Kvalitatiivsed tunnused: isendite erinevus üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, krvade kuju jm. Määratud ühe vi mne geeni poolt. 23. Kuidas testitakse mutatsioone allelismi suhtes? Testertüvega ristates
milles gruppi peetakse olema üle 2,4 m pikkune. C. IMIKPÕRSAD Magamiseks tuleb ette näha mõõdukalt suur põrandapind, et loomad saaksid samaaegselt pikali heita. See peab olema tasane ja mati, põhu või mõne muu ainega kaetud. Põrsad peavad võõrutamisel olema vähemalt 28 päevased. D. VÕÕRDEPÕRSAD JA KESIKUD/KASVIKUD Sigu tuleks pidada gruppides, mida võimalikult vähe muudetakse Iga võõrdepõrsa või kesiku/kasviku kasutatav põrandapind: Elusmass kg m2 Kuni 10 0,15 >10 kuni 20 0,20 >20 kuni 30 0,30 >30 kuni 50 0,40 >50 kuni 85 0,55 >85 kuni 110 0,65 Üle 110 1,00 45. Mikrokliima seakasvatuses (temp, relat. niiskus, õhustatus), nende seos sigade jõudluse ja tervisega (imikpõrsad, võõrdepõrsad, kesikud ja nuumikud ning sugukari).
kooslused. Mageveekooslused asustavad põhiliselt kõikuva soolsusega madalaveeliste taimestikurikaste lahtede(näiteks Matsalu ja Haapsalu lahe) siseosi. Mageveeselgrootud: Eesti magevetes on seni teada umbes 2485 vabaltelavat liiki, neist on ainurakseid 341 ja hulkrakseid 2144 liiki. Järvede loomne hõljum (zooplankton) koosneb peamiselt vesikirbulistest ja aerjalalistest vähkidest ning mikroskoopilistest keriloomadest ja ripsloomadest. Nende elusmass on enamasti 1–10 g/m3. Jõgede ja järvede põhjaloomastikus (zoobentoses) leidub kõige rohkem mitmesuguseid enamasti valmikuna õhus elavate putukate vastseid, kelle sagedaim ja vormirohkeim rühm on surusääsklased. Tavalised on ehmestiivalised, ühepäevikulised, vooluvetes ka kihulased ja kevikulised, madalas vees, eriti väikeveekogudes on neile lisaks palju kiililisi, lutikalisi ja mardikalisi. Limustest on peale tigude vormirohked ka herneskarplased, suurimate
kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised kategooriatesse: Tapaveiste rühmad ja toitumuskategooriad. grupp Elusmass,kg Rümbamass,kg Toitumuskategooria 1.Täiskasvanud Ei ole piiratud Ei ole piiratud I kat.II kat 2.Esmapoeginud a) üle 350 a) üle 165 I kat.II kat lehmad b) alla 350 b) alla 165 I kat.II kat 3.Mullikad 1. üle 450 Üle 230 Valikklass a) pullmullikad 2. 400-450 195-230 Esimene klass
Selleks korrutatakse massi-iibe kogus turuhinnaga. Kui loomi ei kaaluta, tuleb iga kuu liita nende maksumusele kasvumaksumus, mille moodust vastaval perioodil loomade kasvamiseks tehtud kulud. Selle leidmisel on aluseks vastava perioodi söötmispäevad, mis korrutatakse 1 söötmispäeva omahinnaga. Loomade müümisel, põhikarja viimisel, tapmisel jt juhtudel tuleb loomade maksumuse leidmise korrutada nende elusmass väljamineku päeval 1ts turuhinnaga. Sünteetil arvest: tuleb korralda samanimelisel sünt-l kontol. Akonto, mille D kirjendatakse loomade seis perioodi alguseks, sissetulek, massi-iive ja seis per lõpuks. Loomade väljaminek kirjend K-sse. Loomade analüüt arvestust soovitat pidada loomaliikide, soo-ja vanuserühmade viisi ja massi järgi (Noorveiste vanuserühmad e analüütilised kontod: *kuni 2.a. lehmvasikad sünniaastate viisi; * üle 2.a lehmmullikad
annaabi.ee 
