Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. 3 Kasvutingimused: Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Kuivuse all kannatavates kohtades kipub kevadtalvine päike elupuid kahjustama. Viljakamatel muldadel moodustab puhtpuistuid või kasvab segus piirkonna okas- ja lehtpuudega. Mõõdukalt varjutaluv. Juurestik on harilikul elupuul pindmine ja laialiulatuv. Kahjurid: Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Elupuupõõsad ja -hekid on paljudele värvulistele meelispaigaks pesitsuskohana. Haigusi ja kahjureid harilikul elupuul peaaegu ei esine
Muld on natuke liivane, aga savine mitte. Taimestik: Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel, suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled. Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal on ka üksikuid suuri ja vanu okas- ja lehtpuid ja põõsaid. Sisehoovis on üksik elupuu, maja taga kasvab elupuid rohkem. Elumajast lõuna pool kasvab väike kuusk. Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud: tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast. Läänest ja ka natuke lõunast ümbritseb aeda hekk. Aia ääres idapoolses vasakus küljes kasvab kuusehekk. Viljapuudest esinevad peamiselt õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mis asuvad rohkem aia ida poolses küljes. Viljapõõsastest on tikri-, mustsõstra-, punasesõstra ja valgesõstra
tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi, kus pesitsevat kodukakud. Lossilähedases pargis kasvavad mitmesugused harilikud lehtpuud: tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber
loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine. Töökeelud Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud
loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel – saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-heinamaarjapaev.php) SEITSMEVENNAPÄEV - 10. juuli
Tahavad kastmist ja kõdusõnnikut järgmisel kevadel/suvel kindlasti. Aedhortensiatele peaks lumeta pakase vastu kuivad puulehed peale panema (Kodu Kauniks 2005). ,,Kosmeetiline" hooldus Rikkalikuma õitsemise nimel võib kevadel üheaastased võrsed tugevalt tagasi lõigata (5-10 cm peale) (Neeva Aed 2011b). 48 ELUPUU Kirjeldus Elupuu (Joonis 17), ladina k. Thuja, on perekond okaspuude klassist. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Wikipedia 2011). Harilik elupuu, ladina k. Thuja occidentalis, on levikualaga Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses. Suurus kuni 10 m. Okkad soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad kood võrsetega
Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega. Elupuudel on kompaktne juurestik ja seetõttu saab istutada ka üsna suuri puid. Juured ei taha olla liialt kõvaks tallatud pinnases. Puudealust pinnast ei tohi sügavalt kobestada kuna juured on pindmised ja võivad kergesti viga saada. Elupuud taluvad kuigivõrd teiste lähedalkasvavate suurte puude juurte konkurentsi. Reeglina nad haigusi ei põe ja putukad neid ei söö
Taim on külmakindel. 2.6.2. Hooldus Pihlakas ei vaja pügamist, ega ka muud hooldust. Kahjurite ja haiguste vastu on harilik pihlakas üsna immuunne. Väga vähe putukaid sööb pihlaka lehti ja seetõttu on ta kaitstud paljude haigustekitajate eest. Suurimaks kahjuriks on hirv, kes eelistab pihlaka lehti teistele puudele. 3. OKASPUUD 3.1. Thuja Elupuu 3.1.1. Kirjeldus Elupuu (joonis 4), ladina keeles Thuja, on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Vikipedia 2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas, ülejäänud Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 60 m kõrgusteks puudeks. Eesti aedades ja haljasaladel kasutatakse külmakindluse eesmärgil enamasti harilikku elupuud (Thuja occidentalis) ning tema arvukaid vorme ja sorte (Hansaplant 2013). Elupuul on soomusjad okkad, mis
lõigata (Calmia OÜ) Hooldus isekülvil või levimisel Elupuud paljunevad nii seemnest kui ka vegetatiivselt pistikutena. Kui taimekasvatajat häirivad elupuu isekülvil tekkinud uued taimed on soovitav need lihtsalt välja juurida. Elujõulisuse suurendamine Harilik elupuu pole mulla suhtes nõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Seega kuivad ja liivased mullad neile ei sobi, sest elupuu on põuatundlik (L. Aavik 2010). Väetamine on soovitatav kevadel. Elupuid tuleb kasta rohke veega vähemalt kord nädalas põuasel ajal, et nad oma elujõulist välimust ei kaotaks ja kollaseks ei tõmbuks. Elupuu alla võib lisada multsi, et puudealune umbrohust vaba hoida. Talvel-varakevadel on kõige olulisem elupuid kaitsta päikese eest. Selle vältimiseks tuleb puud katta õhukese heleda riidega või võrguga ümber mähkida. Päike pruunistab elupuu rohelisi osi (Calmia OÜ).
Elupuu 27 eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment [3]. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega. Elupuudel on kompaktne juurestik ja seetõttu saab istutada ka üsna suuri puid. Juured ei taha olla liialt kõvaks tallatud pinnases. Puudealust pinnast ei tohi sügavalt kobestada kuna juured on pindmised ja võivad kergesti viga saada. Elupuud taluvad kuigivõrd teiste lähedalkasvavate suurte puude juurte konkurentsi. Reeglina nad haigusi ei põe ja putukad neid ei söö. Noori taimi ja mõnesid sorte
kõrgemale jäänud võraosad hukkusid täielikult. Nagu elupuul, nii on ka hiibapuul küllalt hea regenereerumisvõime (uuenemisvõime), mistõttu ta on alati peale külmakahjustusi suutnud mõne aasta jooksul taastuda. Koduaedades on mõeldav tema kinnikatmine, kui on prognoositud väga suurt temperatuurilangust. Hiibapuul esineb ka kääbussort ning kirju okastikuga sorte. 3.9. Perekond ebaküpress - Chamaecyparis Ka ebaküpressid meenutavad väliselt elupuid, kuna mõlema perekonna liikidel on lehed soomusekujulised ning mõlemas perekonnas esineb ka okkakujuliste lehtedega sorte. Kõige kindlamaks viisiks neid eristada on lõhnaproov: kõik elupuud ja nende sordid eraldavad hõõrumisel ,,pärjalõhna", ebaküpressid aga vaigulõhna. Perekonda kuulub 7 liiki ning enamik neist ei ole Eesti oludes talvekindlad. Kõige enam on kogemusi mägi-ebaküpressi (Chamaecyparis pisifera) kasvatamisega. See liik ning enamik tema sortidest on meil
ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine. Töökeelud Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud
Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. 16. Perekond elupuu (Thuja) Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad nt harilik elupuu (Thuja occidentalis), hiigelelupuu (Thuja plicata). Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna. · Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti · Käbid on väikesed, munajasovaalsed, valmivad õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget · Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad
Euroopasse toodi hiigel-elupuu veidi üle 3 sajandi hiljem kui harilik elupuu ja on meil osutunud üsna külmahellaks. Palju puid hukkus 1939/40 aasta karmil talvel, kuid siiski on mõned puud osutunud üsna külmakindlateks ja kasvavad ilusasti. Üks suurematest puudest kasvab Valgamaal, Taagepera pargis (h = 18,6 m, d = 50 cm (Roht, 1984)), ja Saaremaal (hmax = 17,5 m ja dmax = 15,5 ja 35,5 cm (Roht, 1986)), suuremaid eksemplare kasvab veel Järvseljal jm. Eestis kasvavaid hiigel-elupuid paljundades peaks neist saama võrdlemisi külmakindlaid järglasi. Hiigel-elupuu külmakindlus suureneb koos vanusega ja noored puud tuleks istutada põhjapoolt varjatud kohtadesse, hea oleks harilike kuuskede varju, millised siis, kui hiigel-elupuu on juba 3...4 m kõrgune, võiks järk-järgult maha raiuda. Saaremaal kasvavad hiigel-elupuud annavad ka tublisti looduslikku uuendust. Sordid: 'Aurescens'; 'Hillierii'; 'Zebrina'; 15. Perekond ebaküpress ja mägiebaküpress
annaabi.ee 
