sept Hermani tornist alla)*mittetunnustamispoliitika(loeti õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus
ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust. Ainupartei muud parteid keelustatakse. Kogu võim koondu ühe isiku kätte juhi- või isikukultus. Võim loob ise tööliste ja ametkondade korporatsioone, mille kaudu kontrollib lihtkodanike meelsust ja käitumist. Meedia allutatakse tsensuurile. Rikutakse demokraatlike inimõigusi ning toimuvad kohtuta massirepressioonid. Proganda massitarbevahendid pannakse võimukandjaid kiitma ja nende ideid propageerima. Elanikkond kuulub massitarbeorganisatsioonidesse, mis võimu toodavad ÜKS IDEOLOOGIA Salapolitsei kontroll ning nende poolne karistamine. ITAALIA Diktatuuri juht revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini, kes algatas Itaalias fasistliku liikumise. Kui kuningas Vittorio Emmanuel III ei tahtnud Mussolinit
aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (19181920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, demokraatia arengus tekkis aga 1930. aastatel tagasilöök ja 1934. aastal kehtestus autoritaarne reziim. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941 1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta Märtsiküüditamine. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni. 1980. aastate teisel poolel alanud perestroika tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased
Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (1918–1920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941– 1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta Märtsiküüditamine. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni. 1980. aastate teisel poolel alanud perestroika tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased
plaanimajandus, korras. Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. nõukogud. käsumajandus. Lokkas varimajandus. Poliitika Massirepressioonid, Ühiskonna elu teatav Loobuti Stalini juhikultus, liberaliseerimine ehk kuritegude demokraatia ,,sula". Usk kritiseerimisest. puudumine kommunismi Karmistati kontroll edusammudesse. ühiskonnas. Mille pooles on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad ? Kõikide perioodide ajal kehtis plaanimajandus
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär)
• 21. juuni UUS VALITUS - Päts allkirjastas • Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4. Nõukogude okupatsioon 1940-1941 suvi MAJANDUS • Riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine • Kaotati eraomand • Kroon asendus rublagakaupade defitsiit • Rasketööstus (metallitööstus) • Talude max suurus 30 ha • SOTSIALISM- 14.06.1941 massiküüditamine vangilaagritesse, Siberisse - 14. juuni 1920 massirepressioonid- KÕIGE SUUREM KÜÜDITAMINE!!! POLIITIKA • Võim kommunistidel • Eesti ametnikud vahistati • Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu
1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega (sealhulgas põllumajanduses) kaasus aga süsteemiga mugandumine ning kaasajooksiklus (väljendus eriti parteiliikmete arvu kasvus). Üleliidulise majandusliku ja poliitilise stagnatsiooni olukorras NSVL lagunemisel õnnestus Eestil taastada iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti esimene president oli Kontstatin Päts ,teine Lennart Meri neljas Arnold Rüütel ning hetkel valitseb Toomas Hendrik Ilves.
Keele ajaloost · Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. · 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. · Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Pildid · Isurite lipp Isurite elupaik Ingerimaa Aitäh kuulamast
tootmine, elavnes elamuehitus. tarbekaupade suur puudus. Tehnika mahajäävus. Poliitika Jätkus Stalini isikukultus, repressioonid. Sulaaeg. 1. Mõisteti hukka Stalini Juhtkonna vananemine. Neustalinism. isikukultus. Lõpetatakse massirepressioonid. 2. Taastati kodanikuõigused süüdi mõistetutele. 3. Vähenes tsensuur. Kommunistiutoopia. Mille poolest on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad? · Jätkus käsu- ehk plaanimajandus. · Puudus eraomand · Nõukogude liidus oli kommunistlik partei. Stalini ajal olid repressioonid. Breznevi ajal stagnatsioon.
- 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksportimist poliitilistel eesmärkidel Rumeeniasse, Tsehhoslovakkiasse, Bulgaariasse, Poola ja isegi Prantsusmaale. - Põllumajanduspoliitika ei muutunud, sundkoormised jäid samaks või suurenesid veelgi, Baltimaades sundkollektiviseerimine, kaasnesid ka repressioonid Välispoliitika, massirepressioonid - Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas NL ette valmistama uut sõda (ideoloogilist), vaenlasteks äsjased liitlased USA, Inglismaa - 1945 esitas NL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist; keeldus vägesid välja viimast Iraanist; nõudis hooldusõigust Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus
5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid 5) Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi 4.Millised põhjused viisid natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? 1) Sakslaste enamus ei toetanud parlamentarismi 2) Ohvitserid, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid ametlikult demokraatia vastu 3) Majanduslik olukord Saksamaal väga raske (majanduskriis, tööpuudus, inflatsioon) 4) Parteide omavaheline kemplemine
kujundajad ajaloos ning milliseks me seetõttu sirgunud oleme ? Eesti on olnud läbi sajandite võõrvõimude valitseda. 13. sajandi esimesel poolel kuulusime Taanile, 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla ning peale Põhjasõda oleme olnud aastasadu Vene võimu all, mis ohustab meid isegi tänapäevani. Mina arvan, et eestlaste iseloomu ei ole kujundanud vaid üks ajaloosündmus. Venestusaeg, massirepressioonid ning eelkõige 1949. aasta Märtsiküüditamine mõjus eestlastele niivõrd rängalt, et meie iseloomus on tänapäevani alandlikkus ning tagasihoidlikus. Eriti löödud olime siis, kui võeti ära meilt iseseisvus, mille saamiseks tõime väga palju ohvreid. Ma arvan, et need kõik sõjad muudavad eestlased ka vaiksemaks. Nagu ka ''Tants aurukatla ümber'' olev Elmar, kelle pojad olid sõjas surma saanud. Mees oli kühmuvajunud ning mõtlik, kuna teadis, et pojad ei tule iial tagasi.
reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks. Autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes.
· Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks · Rahvuse huvide esiletõstmine Diktatuuri kujunemine Itaalias · 1922 määrati Mussolini peaministriks
Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi kuud, hukkus tuhandeid. järeleandmisi. Afganistani NSVL, Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda NSVL ei saanud nende maid kõigele sõda (1979- Afganistan, algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, vaatamata
· Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused · hävitati nende juhtivad kommunistid · puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades · tingimused olid ebainimlikud, väga raske töö, vangid surid massiliselt Nikita Hrustsovi valitsemisperiood - ühiskonnaelu liberaliseerimine: lõpetati massirepressioonid, sõnavabadus, GULAG-i likvideerimine - Rasketööstus, põllumajandus, palka kolhoosnikele - Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast - käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada Leonid Breznevi valitsemisperiood - Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. - uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtt - Sisitulek oli loodusvarade müük.
aastal Nõukogude Liit ja Tänu kommunismi ja Ungari ülestõus Nõukogude väed Ungari. Nõukogude vastasele surusid ülestõusu ülestõusule Ungaris. maha. Rahvas nõudis rohkem Massirepressioonid ja poliitilisi vabadusi. ligi 2000000 inimest põgenes kodumaalt. Berliin 24. juuni 1948- 11. USA, Saksamaa ja Ajendiks oli Saksamaa Berliini blokaad Blokaad tekitas mai 1949. aastal. NSVL
Peamised muutused kultuuris ja eluolus 1920.-1930. aastatel maailmasõja mõjud: Maad võttis pettumus. kergemeelsed 1920. Aastad: loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesiid tunduvalt. Coco Chanel. Charlie Chaplin. Autod. Dzässmuusika. Grammafon. diktatuuri sekkumine kultuuriellu: NSVL-loominguvabadus, funktsionalistlikud hooned, futuristlik luule, Stalin: poliitilised tapmised, massirepressioonid, loominguvabadus kadus, range tsensuur. Hilter: lahkusid Einstein, Freud. saavutused ja leiutised:Film sai sünkroonse heli, uus filmikeel, dokumentaalfilmid, internatsionaalne stiil, tsellofaan, nailon, lennureisid,elekter.
a)kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu b) c) 6.Kuidas tegid sotsialistlikud riigid koostööd? a)majanduses: moodustasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu b) sõjalises valdkonnas: moodustasid Varssavi Pakti 7. Milline märksõna kuulub millise NSV Liidu juhi majanduse ja poliitika kohta: Sulaaeg , suurtööstuse rajamine (industrialiseerimine), stagnatsioon (seisakuaeg), kolhooside rajamine (kollektiviseerimine), kommunismi ülesehitamise kava, massirepressioonid, GULAG (vangide tööjõu kasutamine), pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, käsumajandus Stalin Hrustsov Breznev majandus stagnatsioon poliitika sulaaeg
Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu 1920.-1930. aastate läänemaailma kultuurielu arines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud loominguvabadus. Kümnendi teisiel poolel, kui Stalini võim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid, loominguvabuadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik. NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära, sobimatud autorid ja teadlased tapeti või saadeti koonduslaagrisse surema. 1930. aastate saavutused ja leiutised 1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse
krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel 1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse 1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine 1960-ndad - mari keele ühiskondliku kasutussfääri järsk ahenemine, mari keele taandumine "oma küla keeleks" 1992 - Mari Vabariik (Marij El) senise Mari ANSV (1936) asemel Kultuur Huvitavaks aspektiks maride kultuuris on nende muistne animistlik usk, milles on säilinud sajanditepikkused traditsioonid. Iga kolme aasta tagant toimuvad suured
(Ungari, Hiina), paljudes riikides nn. vaenulikke klasse ei likvideeritud. Koostöö riikide vahel jagunes majanduslikuks (VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu; 1949), ideoloogialaseks, sõjalis-politiliseks (VLO e. Varssavi Lepingu Organisatsioon; 1955) ning kultuuri-ja teadusalaseks. Stalini ajal oli NSVL majanduses põhirõhk (raske)tööstuses (eeskätt relvad). Inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv). Juurutati isikukultust. Stalin suri 5. märtsil 1953.aastal, tema järglaseks sai Nikita Hrustsov. Lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas ,,sula". Hrustsov lubas, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964
1) Sotsialistlik sõprusrühmitus-kõige kuulekamad NSVL-le.( Saksa DV,Poola,Ungari,Kuuba). 2) Sotsialistlikud riigid-ei kuuletunud nii palju ( Hiina,P-Korea,Laos).3) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- Aasia,Aafrika arengumaad. Iseloomulikud jooned: 1)Võim kommunistliku partei käes ( juht peasekretär või Esimene sekretär). 2)Majandus riigistatud ( plaanimajandus) VNM. 3)Kultuur ideoloogilise kontrolli all. 4) Suur roll sõjaväel VLO. NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53), massirepressioonid ( küüditamised) , 1954 KGB, süüdimõistetud vangilaagritesse, kommunistlik õpetus,vohas Stalini isikikultus. Beria suhted paranesid lääneriikidega, vägivallapoliitika pehmenemine, vangide vabastamine, vandenõu-Beria kaela Stalini kuriteod, arreteeriti , hukati 1953. Hustsov ( 1953-64), sulaaeg, vägivallapoliitika leevendamine, võimu koondamine enda kätte, vangilaagrite sulgemine, NSVL peab 1980 aastaks jõudma kommunismini. Breznev ( 1964-82),
Põhjused: Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu. 1956.a. sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Tulemused: Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi. TSEHHOSLOVAKKIA KRIIS Tsehhoslovakkia kriis ehk Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias. Aeg: jaanuar 1968 august 1986 Põhjused: Inimnäolise sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabaduste kehtestamine). Jaanuaris 1968 Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas oma esimese sekretäri Antonín Novotn
(Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ja anti 1945. aastal NSV Liidule tagasi, misjärel nad pillutati Sise-Venemaa oblastitesse ning Ingerimaa asustati vene uusasukatega. 1959. aasta rahvaloendusel registreeriti veel 1062 isurit, neist emakeelseid 34,7%. Niisiis vähenes isurite arv 30 aastaga ligi 97%.
MAJANDUS. Stalinliku majanduspoliitika järgi suunati peamised jõupingutused jälle rasketööstuse eelisarendamisele, et sellega kindlustada riigi sõjalist võimsust. Ametlike näitajate kohaselt kulges majandusareng suhteliselt edukalt, tegelik elu polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimajäämiseks oli ühiskonna pidev hirmuseisundis hoidmine. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, sundasumisele ja sunnitööle saatmised ning küüditamised. Üksipäini Vangilaagrite Peavalitsuse (GULAG) laagrites vaevles üle 2,5 miljoni inimese. Sunnitööl ja sundasumisel viibis samuti tublisti üle 2 miljoni inimese. Järsult süvenes riigis ideoloogiline surutis
Kolhoosniked passi ei saanud, olid nn sunnismaised.võim võis anda neile passi ja lubada neil linna kolida.Haridus-ja kasvatussüsteem olid võimude täieliku kontrolli all.Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organistasioonidesse.Nõukogude Liidu ülimaks eesmärgiks jäi endiselt maailmarevolutisooni läbiviimine. 8. NSV Liidu liiduvabariigid. Loetelust ära tunda. 9. Massirepressioonid NSV Liidus (tunnis kasutatud lisamaterjalid!) Stalin lasi tappa oma poliitilised konkurendid 1934. aastal kui sai teada, et oleks valimistel saanud palju vastuhääli. Alguses kavatses hävitada vaid need, kes olid kunagi olnud või võisid tulevikus olla tema vastu. Lõputute ülekuulamiste käigus kasutati arreteeritute suhtes nii psüühilist kui ka füüsilist terrorit, kuni nende vastupanu murti ja nad kirjutasid alla kõigele, mida neilt nõuti
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle
sulaperiood. Peale teda tuli võimule Breznev stagnatsioon - seisak, tagasiminek. DEM RIIKIDE EDU Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda. KOLMANDA MAAILMA VAESUS tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada. HRUsTsOVI VALITSEMISAEG "sula" lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge. VIETNAMI SÕDA külma sõja pöördepunkt, sest see muutis Lääne rahvast, selle läbikukkumine tõi kaasa kommunismi laienemise Aasias.
Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989) sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. üliindustrialiseerimine - poliitika, mille käigus arendati eelisjärjekorras suurtööstust, eriti just rasketööstust. massirepressioon - väga suure arvu inimeste ahistamine, vangistamine, asumisele saatmine ja tapmine. Näiteks Eestis nõukogude võimu poolt 1941. ja 1949. läbi viidud küüditamised olid massirepressioonid. perestroika - NSVLiidus M.Gorbatsovi poolt läbi viidud ümberkorraldused, et täiustada sotsialismi. suveräänsus- riigi täielik sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest.
1920. - 1930. aastate läänemaailma kultuurielu erines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud loominguvabadus. Püstitati põnevaid funktsionalistlikke hooneid, kunstnikele polnud keelatud ka mitmesugused muus -ism´id. Kahjuks kümnendi teisel poolel Stalini mõjuvõim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid - loominguvabadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik. Mis on ja mis ei ole marksistlik, polnud esialgu selge. Darvinism näiteks kuulutati marksistlikuks, geneetika aga mitte, mistõttu see teadusharu hävitati. Silmapaistev geneetik, akadeemik Vavilov mõrvati. NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära, sobimatud autortid ja teadlased tapeti või viidi koonduslaagritesse surema
-Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil. -Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises. -Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel. Näiteks: Portugal, Poola, Leedu. totalitaarsed miks said diktaatorid võimule, totalitaarseid riike Totalitarismi tunnused, näide ühest riigist Plaanimajandus- riigi totaalne sekkumine majandusse Valitses üks partei. Isikukultus Hirmuvalitsemine, massirepressioonid. Valitsev ideoloogia. Riigikontroll inimeste meelsuse üle. Eelneva seadustiku hävitamine ja oma seadustiku kehtestamine. Sõjaks valmistumine. Vaenlastega võitlemine. (sise- ja välisvaenlane) Inimõiguste rikkumine Näited: Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV liidus. 1922- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit- kõrgeim võim neis riikides oli kommunistlikul parteil. Sõjakommunism- Majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi
koostati saksamaa lõplik purustamine. Potsdam-1945 juuli-august (NSV-stalin, USA- roosevelt/truman, UK-churchill, attley) otsustati saksamaa ja üle üldine sõjajärgne maailma korraldus. nürnbergi rahvusvahelise protsessi koostamise arutamine. iseloomusta ja võrdle saksamaa ja NSV liidu käitumist okupeeritud aladel-sarnasused ja erinevused. NSV okupatsiooni erinevused: sotsialism pikemaajalisem, toetati vähesel määral, riigistati ettevõtted. Sarnasused: massirepressioonid; NSVL-küüditamine, Saksamaa- koonduslaagrid; ei tunnistatud eesti iseseisvust; tsensuur; kehtestati omavõim. Saksamaa erinevused: kapitalism, lühiajalisem, toetati esialgul rohkelt rahva poolt. millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid. miks ebaõnnestus 1944.a. sügisel eesti iseseisvuse taastamine? too välja nii palju põhjuseid kui suudad
sajandi I poolel. 1911. Mandzu dünastia vastase Xinhai revolutsiooni algus. 1912. Hiina viimase keisri Pu Yi kukutamine, kuulutatakse välja vabariik. 1915. Aktsepteeris Jaapani esituatud 21 nõudmist ja läks Jaapani mõjusfääri alla. Rahvusvahelise positsiooni parandamiseks astus 1917 Antanti poolel maailmasõtta. Hiina-Jaapani sõda 1937-1945: Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ning ulatuslike alade hõivamisele ei suutnud Hiina keskvalitsust alistuma sundida. Ulatuslikud massirepressioonid. Hiina kodusõda 20. sajandi keskel. Hiina kodusõda 1946-1949 ja riigi lõhenemine: II maailmasõja lõpuks oli Hiina vaesunud ja demoraliseerinud. Algas kodusõda, kus suurriigid sõdisid teineteisega oma liitlase kaudu. Hiina Vabariigi keskvalitsus oli sunnitud 1949 põgenema Taiwani saarele. Hiina lõhestatus kahe riigi ning süsteemi vahel on säilinud kuni tänapäevani. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik 1449-1956 Pärast edukat kodusõda kuulutati 1
Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogud repressiivorganite kätte, vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem Eesti eksiilvalitsuse. SÕJAKAHJUD Narva linn hävis täielikult, mitmed teised suured linnad(Tallinn, Tartu,..) said suuri purustusi, enamus sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes, kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Massirepressioonid suure hulga inimeste tagakiusamine ja põhjuseta karistamine Massiküüditamine suure hulga inimeste vägivaldne ümberasustamine Kindralkomissariaat sakslaste võimuasutus Eestis Saksa okupatsiooni ajal(1941- 1944) Suur põgenemine umbes 80 000 inimese põgenemine Eestist Punaarmee sissetungi kartuses 1944.aasta sügisel Natsionaliseerima riigistama Okupeerima oma valdusse võtma EESTI MEHED TEISE MAAILMASÕJA RINNETEL PUNAARMEE
rajati Uurali mägede taha küüditamine; talupoegade vara Siberisse ja maa eraldamine; riigis algas nälg Tegelik eesmärk Sõjatehnika tootmine Talupoegadelt toiduainete äravõtmine riigile 5. Massirepressioonid NSV liidus algasid 1934. Aastal pärast Leningradi parteiliidri Sergei Kiirovi mõrvamist. Repressioonide peamiseks täideviljaks sai ning selle käigus kujunes välja ulatuslik koonduslaagrite võrk ehk GULAG´i arhipelaag. B. 1. a)vale; b)õige; c)õige; d)vale; e)õige; f)vale; g)vale; h)õige 2. Suhtumine Versailles rahulepingusse ei ole pooldav. Sakslastele topitakse vägisi rohtu suhu ja see ei ole pooldav. Inglased teadsid, et see pole õige. C. 1. Tegemist on rassiteooriaga. 2
Maj. On allutatud Täielikult ( plaanimaj.) Riiklikud tellimused Riiklikud tellimused riigivajadustele Kontrollitakse inimeste ainupartei ainupartei ainupartei mõttemaailma(tsensuur) Massiorganisatsioonid - - Korporatsioonid Propaganda - - - Massirepressioonid Vangilaagrid Gestapo-riiklik salapolitsei - VTsK- üle venemaaline SS-kaitsemalev erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine
ja trükivabadus, *omandi ja isiku puutumatus, * kodaniku õigused ja kohustused ja vabastused, * riiklikud töökohad on valitavad, * õigus haridusele, esmaabile, riigikaitsele Diktatuur: Autoritaarne :* kõik piiratud või keelatud, *õigus haridusele, *väiksed repressioonid, *1partei, *tsensuur, * võime ei tohi kritiseerida, siis sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Totalitaarne: kõik piiratud või keelatud, *massirepressioonid, *küüditamised, vangistamised, maha laskmised. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu
- Versailles'i rahulepingut peeti ebaõiglaseks 1) AUTORITAARSUS: - võim koondatud üksikisiku või väikese isikute rühma kätte - poliitiliste erakondade tegevus on keelatud või piiratud - rahval puudub võimalus otsuseid mõjutada - konservatiivsed väärtused - tavaliselt diktatuuriks ei nimetata 2) TOTALITAARSUS: - kindlasti diktatuur - võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte - kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle - hirmuvalitsus- massirepressioonid, inimõiguste rikkumine Esimene diktatuur Lääne- Euroopas kehtestatigi Itaalias. Sõja tõttu olid riigile lasunud rasked kaotused, kaasa aitas Pariisi rahukonverentsi tulemused, mis ei tunnistanud Itaalia panust sõjas. Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi valitsemise üle. B. Mussolini korraldas must-särklastega marsi Pariisi ning haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana-Rooma
Saksamaa. NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Hitleri juhtimisel püüdis 1923. a. Saksamaal võimu haarata. Majanduskriisi ajal astusid natsid kommunistide vastu välja ja nende populaarsus tõusis. 1932. a. võitsid nad valimistel, 1933. a. sai Hitler Saksamaa kantsleriks. Hitleri võimuletulek: - ühe partei süsteem. - täielik riigikontroll majanduse üle (4 aasta plaanid). - rassilise puhtuse tagamine. - massirepressioonid. - salapolitsei laialdane tegevus. - sõjatehaste ja kiirteede ehitamise abiga tööpuuduse vähendamine ja majanduse tõus. Teised autoritaarsed riigid: Albaania, Poola, Leedu, Portugal, Jugoslaavia, Austria, Läti, Eesti, Hispaania, Kreeka, Rumeenia. Venemaa. 1922. a. kuulutati välja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Sinna kuulusid Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia).Kõrgeim võim oli kommunistlikul parteil
miljonit uut töökohta. LIIDRID J.Kennedy, Nixon, Reagan Hrustsov; J.Andropov; K.Tsernenko Watergate afäär: Hrustsovi "sula": 1972.a. presidendivalimiste kampaania ajal jäid Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma:· lõpetati tollase vabariiklasest president R.Nixoni mehed massirepressioonid· alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist· alustati süütult represseeritute vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid rehabiliteerimist· veidi laienes sõnavabadus Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia hotellis. Kuigi 1972.a. valimised võitis ikkagi taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist; 1956.a
seda ainult statistiliselt. Põllumajandus: Maal oli puudus tööjõust. Suur hulk inimesi oli II ms hukkunud. Puudus oli ka tehnikast. Kolhoosnikud ise nälgisid, et täita riiginorme. Kolhoosnikud olid sunnismaised, kellel puudusid dokumendid. 1946-47 oli põud peamistes NL teravilja tootvates rajoonides. Hoolimata sellest tuli täita riiginorme, viidi ka vilja välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga. 1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang. ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad, Krimmi tatarlased, Volga sakslased, juudid, bakiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine, eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal ukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris
saksa majandusime, Euroopa riikide koostöö algus (-) kommunismi mõju levimine, Inglismaa ja Prantsusmaa taandumine üliriikide hulgast, Kas kolmanda maailma vaesus on koloniaalpoliitika tagajäeg ja Euroopa riikide vastutus. - On küll, sest emamaad kasutasid kolooniaid ainult selleks, et sealt saada vajalikke tooraineid ja vajadusel müüa sinna vähekvaliteetset kaupa. Millised olid Hrustsovi valitsemisaja lootused ja pettumused- (+)lõpetati massirepressioonid ,alustati GULAG-i järk- järgulist likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, veidi laienes sõnavabadus, loodeti paremat elujärge, (-)majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus, algasid raskused toiduainetega varustamises, peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine, käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada. Miks võib
23.aug 1989- Balti kett 24.dets 1989- NSVL-i Ülemnõukogu kuulutab Molotov-Ribbentropi salaprotokollid õigustühiseks 24.veb 1990- Eesti Kongressi valimised 8.mai 1990- Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus 12.jun 1991- EV Ülemnõukogu võtab vastu omandireformi aluste seaduse 19-21.aug 1991- Riigipöörde katse Moskvas 20.aug 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus Kirjelda stalinistliku NSVL-i (1945-53) majandust, massirepressioonid ja poliitiline elu Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja siinset tööjõudu arvestav tööstus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ning jätkus sõja-aastatel. Hakati rakendama stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse
Kui Punaarmee Ungari vallutas, arreteerisid Nõukogude julgeolekuorganid Wallenbergi ja ta kadus teadmatusse. Juute tapeti sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide holokaustis ca 6 milj. Teise maailmasõja tulemused: 8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II Ms hukkus ca 55 milj, haavata sai 35 milj + ca 3 milj inimest jäi teadmata kadunuks. - Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid,holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). - Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. - Kiirenes teaduslik-tehniline areng. - Muutus Euroopa poliitiline kaart likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. Jalta konverents 1945 1945 veebruaris, võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa
räägitud, lisaks nähti ka kõrgemat elatustaset. Kodumaale naastes levitasid nad oma mõtteid teistegi seas. Sellega muutus pisut kogu elanikkonna ideoloogia ning selle taltsutamiseks järgnesid uued repressioonid. Stalinliku režiimi üheks põhiliseks sisepoliitiliseks eesmärgiks oligi ühiskonna hoidmine pidevas hirmuseisundis, kindlustamaks valitseva režiimi püsimist. Seega iseloomustasid kogu ühiskonda massirepressioonid ja ideoloogiline surutus. Inimesi saadeti sunniviisiliselt GULAG-idesse sunnitööle (Stalin ühendas halva kasulikuga: pani vaenlased riigi heaks tööle). Pärast sõda oli NSVL saavutanud hea välispoliitilise positsiooni. Ta oli endiselt sõjaliselt võimas, kuid tal pole üleolekut: tuumapommi saab alles 1949 (USA 1945). Vesinikupomm 1953 (varem kui USA), kuid see ei anna erilist eelist. Nimemuutus toimus ka julgeolekuteenistuses: NKVD muutus 1946 MGB-ks ja 1954 juba kõigile
9. Autoritaarne Totalitaarne · Võim koondunud ühe isiku kätte · On KINDLASTI diktatuur · Poliitiliste erakondade tegevus kas · Võim koondunud ühe juhi ja tema lõpetatud või piiratud sõltlaste kätte · Rahval puudub võimalus juhtide · Hirmuvalitsus otsuseid mõjutada massirepressioonid pidevalt · Konservatiivsed väärtused rikutakse inimõigusi olulised · Kõrgeimaks seaduseks on · Ei nimetata diktatuuriks diktaatori suva · Nt Hitler Saksamaal ja Stalin NSV Liidus 10
10% majandusest. Taastus ka migrantide vool. 1980. aastatel kahanes põlisrahva osakaal Eestis 62%-le, Lätis 52%-le Leedus 79%-le. Kogu Baltimaades oli halvenenud ökoloogiline olukord. II MS järel Baltimaades vastupanuliikumine eriti Leedus. Eestis metsavennad. Võitlus kestis kuni 1950.keskpaigani. Leedu vastupanuliikumine organiseeritum ja ülemaalise keskse juhtimisega (Leedus kaasatud ka katolik kirik). Eestis ja Lätis tegutseti üksikute salkadena, omaette. Massirepressioonid 1941 juuni ja 1949 märts. Inimesi kadus üksikult ja grupikaupa ka enne ja pärast massiküüditamisi. 1960. lõpul hakkas kujunema dissidentlus püüti levitada vaba infot Baltimaades toimuvast nii Baltikumis endas kui maailmas. 1970. tegid Ba. vabadusvõitlejad tihedat koostööd 1979.a. koostati Balti apell mis saadeti ÜRO peasekretärile ja paljude riikide juhtidele. Nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist iseseisvuse taastamist
3-4 pudeli viina hinnaga!) Kaasnes küll punane sümboolika, kuid sisuline tegevus lastele eakohane, mitmekesine, huvitav ja üsna ideoloogiavaba. Komsomoli ja pioneeritöö alla sai joonistada üldse igasugu üritusi ja pidusid sellega kujuneb omamoodi topeltmoraal ja topeltelu, paberil näidatakse üht, tegelikult tehakse midagi muud. Tegevuse sisu olenes põhiliselt ikkagi inimestest- täideviijatest. V Repressioonid Otsesed massirepressioonid Stalini eluajal Suurküüditamine 26.märtsil 1949, üle 20000 maainimese Siberisse- kollektiviseerimise hõlbustamiseks.Väiksemaid küüditamisi nii enne kui ka pärast seda. Nb! NSVLiidule 30-te aastate lõpus iseloomulikke seina äärde panekuid praktiliselt enam pole. 50-te II poolel küüditatutel võimalus tagasi tulla, lõpuks nende õiguste taastamine. Peamine organ KGB- Komitet Gosudarstvennoi Bezopasnostij (Riikliku Julgeoleku Komitee)
annaabi.ee 
