Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), s...
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri
lagundavad puitu(eriti majavamm) (Miksike2 2008) Toidainetetööstuses kasutatavad seened Ravimitööstuses kasutatavad seened Seened kahjustavad ka kultuurtaimi (koolielu 2008, Eve Popp) 1.3.1.1 Inimestel olevad seene haigused Mürgitused inimene sööb mürgiseid seeni Mükotoksikoos inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid Mükoos seened kasvavad inimese nahal või nende tekistel; seened kasvavad elunditel (koolielu 2008, Eve Popp) 1.3.2 Seente osa looduses Kübarseened elavad sümbioosis puujuurtega. Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalidega, ise saavad orgaanilisi aineid(süsivesikuid) Parasiitseened kahjustavad teisi organisme, eriti taimi. nt teraviljadel roosteseened, nõgiseened ning jahukasteseened Torikulised kahjustavad nii elus kui surnuid puid neid lagundades ning mädandades (Miksike2 2008)
pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon. Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus. Hapnikupuudusel ajuturse, ajukahjustus, südame rütmihäired. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida. Kergesti süttiv. Ohtlik. Kt: Hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus. Nohu. 5
-Tavaliselt 2 kihti: üks ringi ümber elundi, teine piki elundit, nende vahel sidekude. -Seede- ja hingamiselundites seespool ringkiht, väljaspool pikikiht; -Kuse- suguelundites seespool pikikiht, väljaspool ringkiht -Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge
1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume?
lootelist arengut ning elutegevust. Samuti võrreldakse olemasolevaid organisme väljasurnutega. VÕRDLEV ANATOOMIA Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t. ühiste eellaste olemasolu. Sarnase põhiplaaniga ja ühise päritoluga elundid on homoloogilised elundid. Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (nt selg- roogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (nt nägemine), aga erinev ehitus. MANDUNUD ELUNDID Rudimendid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Mandunud elundid ehk vestiigiumid on olulised evolutsiooni tõendid. Inimesel on
elutegevust. Samuti võrreldakse olemasolevaid organisme väljasurnutega. Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t. ühiste eellaste olemasolu. Sarnase põhiplaaniga ja ühise päritoluga elundid on homoloogilised elundid. Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus. Põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele viitavad ka vertikaalsed elundid, nn. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (N:
kasutatakse paremini keskkonda, sõltutakse vähem kk. mõjudest 19. Mis on liikide väljasuremise peamised põhjused? Kokkupõrked taevakehadega, mandrite triiv, kliimamuutused, hapnikuvaegus ookeanis, meretaseme muutus jne. 20. Mis on homoloogilised ja analoogilised organid. Too nende kohta näiteid. Sarnase põhiplaaniga ja ühise päritoluga elundid on homoloogilised elundid. Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid – nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid – nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus 21. Millised on inimese evolutsiooni peamised suunad (mis on muutunud evolutsiooni käigus võrreldes primaatidega)? Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak, abstraktne mõtlemine, kõne, sotsiaalne ühtekuuluvus, tööjaotus, kultuur. 22
??). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised. Põhihingamislihasteks on ka diafragma. Hingamisel on elunditel ka abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Hingamiselundite iseärasused lastel * Ninaõõs kitsas ja limaskest õrn, veresoonterikas. Imik ei oska läbi suu veel hingata ja tema puhul on nohu esialgu tõsiseks probleemiks – takistab hingamist. Pisaranäärmete ja ninaõõne vahel on avar kanal – infektsioon kandub ninaõõnest silma. Ninaõõne kõrvalkoopad on puudulikult arenenud
viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium) nõre koostise järgi seroos- , mukoos- ja seganäärmed mesoteeli sile ja niiske välispind võimaldab elunditel ilma suured seinavälised näärmed on sagarakujulise ehitusega ja koosnevad hõõrdumiseta teineteisel libiseda perenhüümist (spetsiifilise talitlusega koest: sekreteeriv näärmeepiteel) - Autonoomne närvisüsteem + hormoonid = juhivad muskulatuuri ja stroomast (sidekude koos soonte, närvide ja viimajuhadega)
Serooskelmed moodustavad: üks epiteelirakkude kiht, basaalmembraan ja selle alune sidekude subserooskude e subseroosa. · Parietaalne leste seinu vooderdab seinapidine · Vistseraalne leste elundeid katab sisusmine Nimetused: · peritoneum e kõhukile kõhuõõnes · pleura e rinnakelme e kopsukile kopsude ümber · perikard südame ümber Serooskelmede ülesandeks on võimaldada keha õõnte elunditel töö käigus üksteise ja seina peal libiseda libisemise hõlbustamiseks toodavad seroosvedelikku. Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID Ajuvatsakesed õõnsused, mis on täidetud ajuvedelikuga. Piklikaju Kõik ülenevad (sensoorsed) ja alanevad (motoorsed) juhteteed.
atsetüülkoliini (Ach) lammutamine. Seetõttu jääb Ach sünapsisse alles, erutuse ülekanne ei katke, vaid toimub pidevalt. See põhjustab 2 tugeva süljevooluse, bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe jt. Kärbseseenes sisalduv muskariin stimuleerib parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveeritavatel elunditel paiknevaid muskariinitundlikke retseptoreid, mille ülemäärane erutus kutsub esile siseelundite silelihaste spastilisi kokkutõmbeid ja näärmete ületalitlust. Tubakasuitsus sisalduv nikotiin aga toimib stimuleerivalt kõigis vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides paiknevatele ja närviülekannet vahendavatele nikotiinitundlikele retseptoritele. Eriti saavad pidevast ja ülemäärasest stimulatsioonist suitsetajatel kannatada süda ja veresooned, mis ahenevad
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
Seedeelunkond http://www.weight-loss-surgery-info.com/liver.jpg http://www.liverdoctor.com/images/detox_pathways.jpg Maks on suurim keha nääre, kaalub 1,5 kg. Asub epigastriumi paremas osas. Maksa ülemine pind on kumer ja sobitub vastu diafragmat. Alumune pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust
- Omandatud nt direktne kubemesong; indirektne kubemesong, kui processus vaginalis peritonei on suletud; reiesong; armisong Reponeeritavuse alusel: - Reponeeritav songakoti ja selle sisu saab tagasi lükata kõhuõõnde või see reponeerub spontaanselt (nt lamavas asendis) - Mittereponeeritav songa ei saa tagasi lükata kõhuõõnde. Mittereponeeritavad songad jagunevad omakorda kaheks: 1) Fikseerunud song songakotis olevatel elunditel ei esine verevarustuse ega soolepassaazi häiret (fikseerunud songa tekke põhjuseks võivad olla liited songakoti ja songakoti sisu vahel ning kitsas fibrootiline songavärat). 2) Stranguleerunud song mittereponeeritav songakott sisaldab soolt või teisi kõhuõõneelundeid, mille verevarustus on häiritud (stranguleerunud). Lokalisatsiooni alusel: - Kubemesong direktne ja indirektne - Reiesong - Armisong - Nabasong
annaabi.ee 
