1.Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5
ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. + MIDA SUUREM MASS SEDA LÜHEM ELUIGA! 4) Mis on galaktikad, kuidas neid kuju järgi liigitatakse? Tähesüsteem mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tolmust ja tumedast ainest. Liigitatakse: spiraalseteks, elliptilisteks ja korrapäratuteks 5) Kuidas on tekkinud universum? Milline on tema vanus? Ja mõõtmed? Täpset vastust sellele ei tea keegi aga tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi. Universum on lõputu?
ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. + MIDA SUUREM MASS SEDA LÜHEM ELUIGA! 4) Mis on galaktikad, kuidas neid kuju järgi liigitatakse? Tähesüsteem mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tolmust ja tumedast ainest. Liigitatakse: spiraalseteks, elliptilisteks ja korrapäratuteks 5) Kuidas on tekkinud universum? Milline on tema vanus? Ja mõõtmed? Täpset vastust sellele ei tea keegi aga tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi. Universum on lõputu?
Paranali observatooriumit ja jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest kokku meeleoluka video. (www.telegram.ee) KÄÄBUSGALAKTIKAD • Enamik galaktikatest on kääbusgalaktikad. • Teiste galaktikatega võrreldes on need suhtelised väikesed. • Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku. • Sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. • Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. ELLIPTILISED GALAKTIKAD Elliptiline galaktika klassis E3. • Ümmarguse või pikliku kujuga. • Koosnevad põhiliselt vanematest, punastest tähtedest. • Nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. • Elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. • Neis galaktikais on vähe uute tähtede
kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000 pc ja paksus 2500 pc. Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrapäratuteks. Elliptilised- liiguvad tähed kaootiliselt, gaas ja tolm puuduvad. Spriaalsed ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Hubble'i seadus- kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast: V=H*r, H(t) Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc)
galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on teiste galaktikatega võrreldes suhteliselt väikesed; Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ja arvatakse, et 300–500 kääbusgalaktikat on veel avastamata. Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Kokkuvõte Teema kohta oli põnev referaati teha. Infot oli piisavalt ja see oli mulle arusaadav. Sain palju uut ja põnevat teada galaktikate kohta, kindlasti arendas referaadi tegemine minu silmaringi. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://et.wikipedia.org/wiki/Elliptiline_galaktik
Komeedi tuum koosneb tolmuoskakestest, kivikestest ja jääst. Mõned sabatähed võivad jääda taevasse ka pikaks ajaks , mõnest päevast poole aastani. 13. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Meile lähim täht 14. Sinakatel ja valgetel tähtedel on pinnatemperatuur kõige kõrgem, kollastel madalam ja punastel kõige madalam. 15.Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks.Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Galaktikad "arenevad" protogalaktikatest. 16. Suur Pauk
· Päike mõjutab Maad nii kiirguse kui laetud osakeste voogudega · Siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude ehk konvektsiooni teel · Päikese aktiivsuse periood on 11 aastat 14.Galaktika · Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim. Galaktikaks · Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena · Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks, varbspiraalseteks, korrapäratuteks · Meie naabergalaktika Andromeeda Udukogu · Tähtede ja gaasi liikumist galaktikates uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse kaudu · Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt · Spiraalsete, varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad · Spiraalsed,varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad tolmu, millest tekib uusi tähti · Elliptilistes galaktikates gaas,tolm tavaliselt puudub
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 1...
osalisi võib näha aga sageli. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka
moodustamaks suuremad galaktikad, nagu me tänapäeval näeme. Ka meie galaktika on ühinenud ja arvatavasti teeb ka seda veel vähemalt korra tulevikus. See aga tähendaks võimalikku lõppu meie planeedile ja isegi päikesele, kuna ühinemised on vägivaldsed. Varajased galaktikad olid lihtsad korrapäratud tähtede, gaasi ja tolmu kogumid, kuid tänapäeval näivad galaktikad korrapärased. Kuidas siis varajased galaktikad moodustusid ilusateks korrapärasteks spiraalideks ja elliptilisteks? Vastuseks on gravitatsioon. Gravitatsioon kujundab galaktikaid ja kontrollib nende tulevikku. On kirjeldamatult võimas ja hävitav tugeva gravitatsiooni allikas enamuste galaktikate keskmes. Ja ka üks on meie oma linnutee keskmes. Selleks on must auk, ja mitte tavaline, vaid supermassiivne must auk. Must auk tõmbab endasse kõike, sel on väga tugev gravitatsioon ja mõjutab kõiki galaktikas olevaid tähti. Musta augu läheduses hukkuvad tähed pidevalt, must auk sööb nad lihtsalt ära
suured, et uurida nende kuju ja struktuuri. Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme tüüpi galaktikaid elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid. Fotograafia kasutuselevõtt tõi ilmsiks veel hulgaliselt detaile, mida silm ei erista see aitas veelgi täpsustada galaktikate klassifikatsiooni. 1926. esitas Hubble oma loodud klassifikatsiooni, mida kuju järgi nimetatakse ka ,,helihargiks" Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E) spiraalseteks (S) varbspiraalseteks (SB) ja korrapäratuteks (Ir) Elliptilised galaktikad Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga. Nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Hubble'i liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8. E0 galaktikad on peaaegu sfäärilised, E7 aga väga lapikud ja väljavenitatud
Me teame, et universum tekkis tuhandeid miljoneid aastaid tagasi. Selle põhjuseks võis olla tohutu plahvatus, mis paiskas aine maailmaruumi. Seda plahvatust tuntakse Suure Pauguna. Valla pääsenud aine moodustas galaktikaid, tähti ja planeete. Arvatakse, et universum paisub sellest hiiglasuurest plahvatusest veel praegugi. (2; lk.33) KOKKUVÕTE Maailmas on vägapalju erinevaid galaktikaid, nad koosnevad tolmust ja gaasist. Galaktikaid liigitatakse kuju järgi: elliptilisteks, spiraalseteks ja ebaregulaarseteks. Meie kodugalaktika Linnutee on spiraalne hiidgalaktika. Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Hiidgalaktikad neelavad alla aga sageli mõne lähedal asuva naaber galaktika. Seetõttu kutsutakse neid vahest ka kannibaligalaktikateks. Rõngasgalaktikad on kaotanud oma keskosa, kuna selle on ära röövinud teine galaktika, mis on sealt läbi lennanud.
Sellised galaktikad on teiste galaktikatega võrreldes suhteliselt väikesed; Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. On avastatud ka sellised kääbusgalaktikaid, mille diameeter on kõigest 100 parsekit- Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ja arvatakse, et 300500 kääbusgalaktikat on veel avastamata. Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Uurides Linnutee naabergalaktikaid, leiti, et kõik kääbusgalaktikad olid umbes 10 miljonit Päikese massi, sõltumata sellest, kas nad koosnesid tuhandetest või miljonitest tähtedest. See avastus on viinud järelduseni, et galaktikate koostises moodustab Omapärase kujuga galaktikad Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel. Üheks näiteks on ringikujuline galaktika, kus
põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Galaktika on miljardite kaugete tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnutee Galaktika · on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. · Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: ainena (plasma, gaas, korpuskulaarkiirgus) ja väljadena( elektromagnet- ning gravitatsiooniväli). · 98% vaadeldavast ainest moodustavad tähed. Päikese- sarnaseid tähti on Galaktikas 150 miljardit. Galaktika mass on 2x1011 Päikese massi.
14. Kuidas võib lõppeda tähe areng ja millest see sõltub? Tähed ei helenda ühtviisi lõputult. Kui tähesüdame vesinik lõppeb, lõppeb ka energia tootmine, mis ei tähenda aga tingimata tähe aeglast kustumist. Mõne tähe elukäik lõpeb metsikus plahvatusmöllus. 15. Galaktikate koostis, liikumine, liigid. Meie Galaktika ehitus, suurus, kuju, koostis. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi.
Lisaks liigub veel kogu Päikesesüsteem ümber Linnutee galaktika tsentri. Aastaajad tekivad kuna maa pöörlemistelg on nurga all orbitaaltasandi suhtes. päiksesevarjutus Kuu varjutab Päikese Maa eest. kuuvarjutus Kuu satub Maa varju koonusesse. valgusaasta teepikkus mille läbib valgus ühe Maa aasta jooksul. galaktika gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest, tähtede jäänustest, gaasist ja tumedast ainest. Liigitatakse spiraal, elliptilisteks, varbspiraalseteks ja korrapäratuteks galaktikateks. tähe evolutsioon Alguses on gaas(põhiliselt vesinik). Gaas hakkab gravitatsiooni tõttu kokku tõmbuma. Kokkutõmbumise käigus toimub höördumine, mis tõstab gaasi temperatuuri. Temperatuuri jõudmisel 10 tuhande kelvinini hakkab tähes toimuma termotuuma reaktsioon. Vesinik muutub heeliumiks, mille käigus eraldub energiat. Päikese kiirgus pühib minema tema ümber oleva üleliigse gaasi
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei
Oma suuruselt on nad umbes sajandik Linnuteest ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. On avastatud ka sellised kääbusgalaktikaid, mis on kõigest 100 parsekit oma diameetrilt. Hoagi objekt, näide ringikujulisest galaktikast. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ning arvatakse, et 300500 kääbusgalaktikat on veel avastamata. Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks kui ka korrapäratuteks. Uurides Linnutee naabergalaktikaid leiti, et kõik kääbusgalaktikad olid umbes 10 miljonit Päikese massi, sõltumata sellest kas nad koosnesid tuhandetest või miljonitest tähtedest. See avastus on viinud järelduseni, et galaktikate koostises moodustab suurima osa tume aine. Omapärase kujuga galaktikad Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel. Üheks näiteks on
kohati ettearvamatud, näiteks võib ringjoon jaotuda ellipsijuppideks jne. Käsu tellimus: EXPLODE ↵ Töö 3 Klamber 33 {objekt} ↵ . . . (ühe käsuga EXPLODE saab töödelda korraga mitut objekti) ↵ Käsu EXPLODE toime sõltub jaotatavast objektist: ARC – kui sisestati erinevate moondeteguritega, jaotub elliptilisteks kaarteks; BLOCK – jaotatakse ühe taseme kaupa algosadeks. Ploki koostisse kuuluvad liitobjektid – liitjooned, piirkonnad, plokid – jäävad sellisteks, kui nad olid ploki koostisse lülitamise hetkel. Kui erinevate telgede suunalised moondetegurid pole omavahel võrdsed, võib plokk jaguneda määramatuteks osadeks. Ploki atribuutide väärtused kaovad, kuid taas- taval ülejoonestamisel kuvatakse atribuutide määrangud.
värvusele. Käsust väljutakse automaatselt. Käsku EXPLODE saab valida: 3) Valides Modify ribalt ikooni 4) Kirjutades käsuribale EXPLODE Kui valida käsklus EXPLODE : - Select objects: (valida objektid, mida soovitakse osadeks jaotada) - (kinnitada vajutamisega ENTER nupule) 27 Käsu EXPLODE toime sõltub jaotatavast objektist: ARC erinevate moondeteguritega (erinevate kaareraadiustega) sisestatult, jaotub elliptilisteks kaarteks; BLOCK jaotatakse ühe taseme kaupa algosadeks. Alguses jäävad ploki koostisesse kuuluvad liitobjektid- liitobjektid, väiksemad plokid sellisteks, nagu nad olid ploki koostisse lülitamise hetkel. 28 ATTDEF atribuudi määramine Atribuut on plokiga seotud tekstiline teave. Atribuudi määrang (definitsioon) on eeskuju, mille abil saab luua atribuute ja mis määrab, kuidas neid kuvatakse ploki joonisesse sisestamisel.
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk.
esialgseteks. Ühe võimaliku seletusena galaktikate tiirlemise mehhanismidele on välja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumedast mateeriast, mida pole elektromagnetkiirgust avastavate seadmetega näha võimalik [1]. Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270°C). 2) Galaktika Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku
Seega asub Proxima Centauri meist 3,78×1013 kilomeetri kaugusel. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljone tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universumi paisumine pärast Suurt Pauku Tänapäeva dateeringute järgi toimus Suur Pauk umbes 13,7 miljardit aastat tagasi (varasemate dateeringute järgi 15 miljardit aastat tagasi või 17,1 miljardit aastat tagasi).
kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on suhteliselt väikesed võrreldes teistega. Oma suuruselt on nad umbes sajandik Linnuteest ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. On avastatud ka sellised kääbusgalaktikaid, mis on kõigest 100 parsekit oma diameetrilt. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ning arvatakse, et 300500 kääbusgalaktikat on veel avastamata. Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks kui ka korrapäratuteks. Uurides Linnutee naabergalaktikaid leiti, et kõik kääbusgalaktikad olid umbes 10 miljonit Päikese massi, sõltumata sellest kas nad koosnesid tuhandetest või miljonitest tähtedest. See avastus on viinud järelduseni, et galaktikate koostises moodustab suurima osa tume aine. Omapärase kujuga galaktikad Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel. Üheks näiteks on ringikujuline galaktika,
Rakendustes esinevad sageli veel integraalid R(x, ax3 + bx2 + cx + d)dx, (10.24) R(x, ax4 + bx3 + cx2 + dx + e)dx, (10.25) mis on elementaarfunktsioonide kaudu avaldatavad ainult erijuhtudel. Kui need integraalid ei kujuta elementaarfunktsioone, nimetatakse neid elliptilisteks integraalideks. 28 11 ¨ Ulesanded Vahetu integreerimine x2 2x x 11.1. x+ x dx. Vastus: + + C. 2 3 1 4 1 8 11.2. + + 2 dx. Vastus: - - + 2x + C.
annaabi.ee 
