1. tund divide jaga measure mõõda sketch vabakäejoon scale suurenda/vähenda stretch venita mirror peegelda line joon multiline topeltjoon ray kiir construction line sirge construction line polyline jämejoon 3dpoly 3D jämejoon circle ringjoon arc kaar ellipse ellips polygon korrapärane hulknurk array - rectangular massiiv array - polar polaarmassiiv ümber keskpunkti trim kärpimine, maha lõikamine extend pikendamine hatch viirutus cp ja qsave,osmode 2. tund block teeb plokiks ja salvestab ploki joonisesse wblock teeb plokiks ja salvestab eraldi failina explode "laseb õhku" (tükkideks tagasi)
Selline sündmuste areng on niivõrd lühikese loo puhul elementaarne, novelli pikkus ei võimalda eriti ajas hüppeid teha. Jutustamistüüp on järgnev, seega kõik kirjeldatud sündmused toimuvad minevikus. Tekstis esineb ajaline vahe sündmuste ja jutustuse vahel, mis on äärmiselt oluline, kuna loo peamine sõnum tuleb täielikult välja alles peale peategelase surma (Rotschild vahetab peale Jakovi surma oma flöödi viiuli vastu). Tekstis ellipse ei esine, küll aga leidub pause, kus kirjeldatakse näiteks Jakovi kodu, juutide orkestrit ja muud seesugust. Pauside eesmärgiks on olukordade või inimeste kirjeldamine, et anda ülevaade sündmustiku toimumiskohast ja tegelasest. Jutustaja on heterodiegeetiline, kuid ei tundu olevat täielikult kõiketeadev. Ta teab, mida peategelane mõtleb, samuti on ta kohal igas olukorras, kuid ei näi sündmuste käiku ette teadvat, ning tundub, et ta teab vaid Jakovi mõtteid
moodustati. Kui plokk on erinevate moondeteguritega X-, Y- ja Z-telgede suunas, siis seal algselt olnud ringjoonte asemel saadakse ellipsid ning ringikaared kujunevad elliptilisteks kaarteks. DIM-plokid, ehk mõõtmestamise plokkide jaotus on kirjeldatud mõõtmestamise juures CIRCLE – kui sisestati erinevate moondeteguritega, jaotub elliptilisteks kaarteks; ELLIPSE – liitjoonena joonestatud ellips jaotub 16 osaks (ringi kaared). Matemaatiliselt täpset ellipsit jaotada ei saa; LEADER (viitejoon) – jaotub üksikosadeks: jooned, nool, tekst; MLINE – jaotub üksikjoonteks; MTEXT – jaotub tekstilisteks üksikobjektideks; Töö 3 Klamber 34 PFACE-pind – ühetipuline võrk jaotub punktobjektiks, kahetipuline – jooneks, kolmetipuline –
Delta X = XX.xx (X- koordinaatide vahed) Delta Y = YY.yy (Y-koordinaatide vahed) Delta Z = ZZ.zz (Z-koordinaatide vahe (vanematel AutoCADidel toodi ainult siis, kui erines nullist)). * * * EXTEND Käsku EXTEND kasutatakse joonkujutise pikendamiseks etteantud piirobjektini. Piirobjektid võivad olla kujundatud käskudega ARC, CIRCLE, DTEXT, DONUT, ELLIPSE, LINE, MLINE, PLINE, POLYGON, RAY, REGION, SPLINE, TEXT (teksti puhul on kaks piirjoont – teksti alumise ja ülemise kõrguse jooned), XLINE ja 3DPOLY. Objektivalik toimub siin, nagu see oli kärpimisel, kahes astmes: esialgu valitakse piirjooned ja siis teisena pikendatavad jooned Laiade joonte puhul (PLINE, DONUT) arvestatakse joone geomeetrilist keskjoont. Piirjoone mõttelise osa arvesse võtmist määrab põhimuutuja EDGEMODE samuti nagu ta seda teb käsu TRIM puhul:
tiheduse pöörlemise suunas, `SURFTAB2 väärtus aga piki moodustajat (moodustaja sirgjoo- neliste osade kohal pöördpinnale vahelülisid ei panda). Moodustaja (mingi joone) ja suunavektori abil joonpinna moodustamine toimub käsuga TABSURF. Siin moodustatakse ühemõõtme- line võrk, mille tiheduse määrab süsteemi- muutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutamata). Esimesena tuleb näidata moodustaja (vt. joonis 6, paksem joon), mil- leks võib olla joon LINE, ARC, CIRCLE, ELLIPSE, PLINE või 3DPOLY. Teisena valitakse välja suunavektor, mis tohib olla kas sirgjoon või avatud polüjoon. Oluline on, kummast otsast siin suunavektorile osutatakse Joonis 6. (joonisel 6 on suunavektorile osutatud kaldristiga märgitud kohast joonpinna moodus- tamise suunad tulevad osutuskohast sõltuvalt erinevad). Kahe joone vahele joonpinna loomine on teostatav käsuga RULESURF. Ühemõõtmelise
Teist järku jooned Teist järku joone üldine võrrand Ax²+Bxy+Cy²+Dx+Ey+F=0 Siin vähemalt üks kordajatest peab A, B või C peab olema nullist erinev. X²+y²+Dx+Ey+F=0 võrrand on teist järku algebralise joone võrrand. Siinjuures ruutliikmete kordajad on võrdsed ühega ja tundmatute x ja y korrutisega liige puudub. Ellips Ellipsiks nim tasandi nende punktide hulka, milliste kauguste summa kahest antud punktist, mida nim fookusteks, on konstantne. Ellipse kanoonilise võrrand on x²/a²+y²/b²=1. Ellipsi omadused: 1.ellips on sümmeetriline koordinaattelgede suhtes. Järelikult koordinaatteljed on ellipsi sümmetriatelgedeks. Ellipsi seda sümmetriatelge, millel asuvad fookused, nim fokaalseks teljeks.Sümmeetriatelgede lõikepunkti nim ellipsi keskpunktiks ehk tsentriks. 2.Ellipsi ja x-telje lõikepunktide leidmiseks tuleb lahendada ellipsi võrrand ja x-telje võrrand y=0 süsteemina. 3
Edasi kasutatakse mõlemas punktis käsku BREAK / F (nii esimene kui ka teine punkt valitakse samas punktis). Lõpuks muudetakse käsuga PEDIT / W joone laius. Põhimõtteliselt töötab Ülesanne II Tihend 34 selliselt ka käsk DONUT, mis koostab rõngeli kahest 1800 suurusest kaarest, lähemalt allpool. c) Seadistakse põhimuutuja PELLIPSE = 1 (joonestatakse liitjoone-tüüpi ellips) ning käsuga ELLIPSE joonestatakse võrdsete pooltelgedega ellips (a = b). Käsuga PEDIT / W muudetakse joone laius. d) ringjoon joonestatakse kihti, mille on antud teatud joonejämedus. 1 s 2 a b Ringjoone joonestamine laia joonega:
As the top of Figure 8 shows, the lift distribution on reasonably "normal" wings and canards somewhat resembles a half ellipse. Different wing planforms generate slightly differing lift distribu- tions, as Figure 8 (Table 1) shows, however, the differences are surpris-
takse ning küsitakse järjekordse rõnga keskpunkti. Kui sama suurusega rõngaid rohkem ei soovita, tuleb teha tühisisestus või vajutada klahvile Escape. Muide, kui on tarvis joonestada seest täidetud ringe, tuleb joonestada rõngas, mille sisemine diameeter võrdub nulliga. Märgime sedagi, et kui anda rõnga sisemine diameeter välimisest suuremana, siis need kaks diameetrit lihtsalt vahetatakse. Ellipsite ja elliptiliste kaarte joonestamiseks kasutatakse käsku ELLIPSE. On olemas kaht tüüpi ellipseid nn. tõeline ellips ja 16-st polüjoone kaarest koosnev ellips (seega on viimane tegelikult suletud polüjoon). Visuaalset erinevust nende vahel praktiliselt ei ole, kuid rakenduslikult seisukohalt on nad siiski erinevad. Näiteks on tõelise ellipsi puhul vahetult võimalik leida keskpunkti ja kvadrantpunkte (so. telgede otspunkte), mida polüjoonest ellipsi puhul teha ei saa (küll on võimalik tema iga 16 kaare jaoks leida otspunkte, keskpunkti ja
Ringid ja ellipsid Circle by Center loob ringi keskpunkti järgi, lubab määrata diameetri või raadiuse. Circle by 3 Points loob ring kolme määratava punkti järgi, lubab määrata diameetri või raadiuse. Tangent Circle loob ringi puutujana mingile joonele (kahe keskkoha suhtes sümmeetrilise punkti järgi), saab määrata diameetri või raadiust. Ellipse by Centre loob ellipsi alates keskpunktist, saab määrata telgede pikkusi ning esimese telje nurka. Ellipse by 3 Points loob ellipsi kolme punkti järgi, lubab määrata telgede pikkusi ja esimese telje nurka. Ristkülik, hulknurk Rectangle by Center loob ristküliku näidates keskpunkti ja ühe nurgas asuva punkti.
üksikosi, plokke vms. Arvuti seisukohalt on oluline, et objekti kõik ülejäänud osad on valitud ka siis, kui on valitud vaid objekti üks osa. Objektiks loeb programm AutoCAD üksikosade kooslust, mis on veel valitav põhimõttel “punkt joonel” ühekordsel valikul. Nii on objektiks iga sirglõik murdjoonest, mis on joonestatud käsuga LINE, ka on objektiks ringjoon – käsuga CIRCLE, ringi kaar – käsuga ARC, ellips – käsuga ELLIPSE (kuigi liitjoone-tüüpi ellips koosneb 16 ringikaare jupist) jne. Objekt võib koosneda ka mitmest üksikosast – näiteks käsuga PLINE joonestatud joon võib koosneda sirglõikudest ja ringikaare juppidest, kuna hulknurgal – POLYGON – võib olla kuni 1024 üksikut serva. Käsuga DTEXT kirjutatud tekst koosneb paljudest tähtedest, täht ise võib koosneda paljudest üksikutest sirglõikudest jne.
omadus = . · · · Omadust 3 nimetatakse ellipsi optiliseks omaduseks. Selline nimetus tuleneb omaduse optilisest tõlgendusest: paigutades valgusallika ühte fookusesse, peegelduvad sealt lähtuvad valguskiired ellipse ja koonduvad edasi teises fookuses. : ja : Ellipsi saab defineerida ka ellipsi juhtjoonte kaudu. Sirgeid võrranditega nimetatakse ellipsi juhtjoonteks. Kuna : ,
designing bridges and roads (Ponts et Chaussées). This corps of specialists gave the Neo-Classical period a range of monumental and elegant bridges on rivers as the Loire (Blois, Orléans, Saumur) and the Seine in Paris. This model spread all over Europe, producing large monumental urban bridges in capitals such as London, Saint Petersburg, and Prague. In Italy, Bartolomeo Ammannati evolved a new form for the Santa Trinità Bridge - a peculiar double-curved arch whose departure from an ellipse was deliberately concealed by a decorative escutcheon at the crown. Its 1:7 rise-to-span ratio resulted in an elegantly shallow, long-arch span widely adapted in other bridges of the Renaissance. The bridge was reconstructed using original stones recovered from the river following demolition during World War II. By the mid-18th century, masonry bridge building had reached its apogee. French engineer Jean-
15 - Photoshop - Joonistamine kujunditega (Ülesanne 12) Teemad Selles peatükis vaatame, kuidas joonistada kujunditega. Ja kuna kujunditest jääb väheseks, siis parema võimaluse annab Pen Tool. Jah maskimise juures me seda juba vaatasime ja kasutasime, kuid nüüd siis natuke teise nurga alt. Põhikujundid Photoshop pakub meile 6 erinevat kujundit: Rectangle Tool - ristkülik/ruut Rounduded Rectangle Tool - ümaradatud nurkadega ristkülik/ruut Ellipse Tool - ovaal/ring Polygon Tool - hulknurk Line Tool - joon Custom Shape Tool - valmiskujundid Enne joonistamist lõuendile, tuleb otsustada millist tüüpi kujundit soovid. Viska pilk tööriista seadete paneelile ja seal pakutakse kolme võimalust: Shape - selle valiku puhul luuakse vektorkujund koos sinu määratud omadustega. See tähendab seda, et kujundi mõõtmeid muutes, ei kaota
annaabi.ee 
