(Kreutzwald-arst). -Suits tutvustab K.J Petersoni luulet ja olemust, tõstab nr 1 luuletajaks. -Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast). -Euroopa suurlinna kogemus (õpingud Pariisis, Münchenis). (PS: Noor-eestilik hiljem nt Emil Tode ,,Piiririik") (NB: Lutsu ,,Soo" peategelase Toomas Haava kuju väljendab väga Noor Eesti kunstniku ideaali noor kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene). -Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus). Mõtestasid end eliiti kuuluvana. -oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus. -esteetika ja erootika (Nt: Tuglas ,,Maailma lõpus" ,,Felix Ormusson"). Keha tunnetus, muutunud suhe sellesse, huvitusid ka moodsast tantsust, korraldasid selle üritusi. -olulisim siiski keel, uus kunst vajab uut keelt. (Johannes Aaviku keeletegevused).
uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis
Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika. Kreeka kanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega.
reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. 6 Kaanon. Kreeka kaanon oli reegel või mõõtepulk, kirjanduses tähistab see kirjandusklassikat. Kaanonid on nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass,
t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri, “vaikiva enamuse” kultuuri, ajaloolises plaanis sellist kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud seega vähe kirjalikke tunnistusi. • Mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur (vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur; vaimulik kultuur/ilmalik kultuur; valitsev kultuur/allutatud kultuur; ametlik kultuur/kontrakultuur jt). • Lähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. • Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras.
(aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused 6 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride
ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Kultuurimälu - kollektiivi teadmised oma identiteedi, ühtsuse ja eripära kohta. Kirjandus on selles oluline teabekandja. Kirjandusajalugu on kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas, rahvuse looja kirjanduses. Tüvitekstid loovad ideoloogilise telje, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö) Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika.
uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo
matused olid hinnatud, austatud Georges Duby (1919-1996) ☼ mentaliteet on kadunud, elavad edasi, lihtsalt teiste nimede all rahvakultuur:ühisosa mentaliteediajalooga ☼ rahvas on see, kes kultuuri kannab ☼ uuriti rahvakultuuri korjamise teel ☼ rahvakultuuri ajalugu 1960. aastatel - vastandmõiste kõrgkultuurile ☼ mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur(vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur) ☼ “vaikiv enamus”- suuline kultuur lähtekoht: rahvakultuur - eliitkultuur (vastand) põhjused: ☼ 1960. aastatel vastand eliitdikult - rahvakultuur ☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s ☼ ajalooliste ja antropoloogide vaheline suhe suurenes arengud:
uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis
uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja – käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis
Kultuuri vaadeldakse ühtse tervikuna. Tuleb käsitleda mitmekesisena. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet. Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu) Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust. Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs rahvakultuur, tootmine vs tarbimine, tegelikkus vs fiktsioon. Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana (ka selle rakendamise võimalusi eesti kirjandusloole. ) Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed 19 Vanem eesti kirjanduslugu mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid,
kasutatud sõna „kultuurirevolutsioon”. „N-E“ kultuuriline murrang tähendab, et liikumises osalejad olid ühel meelel, et Eesti kultuuri orientatsioon peaks muutuma. Enne oli saksakeskne, mõjutatud baltisaksa kultuurist, siis nooreestlased nõudsid, et eeskujudena võiks arvesse tulla Inglise ja Prantsuse traditsooniga. Euroopa, mida enne oli esindanud Saksamaa, avardus – vastuhakk sumbunud baltisaksa mõtteviisile. See, mida „N-E“välja pakub, on eliidikultuur, mille üks oluline muutuja on see, et kultuur seoti linnaga. „N-E“ on moodsa linnakultuuri edendaja. Nende suhtumine loomingusse oli mõnevõrra teine: seni harrastuslik, ajakirjanduslik. Nnooreestlased said aru, et pooliku hoiakuga ei jõua kohale. Võeti suund kunsti professionaliseerumise poole. Tõsteti esile noorus kui ühiskonda muutev ja edasiviiv jõud, st selgelt enese eraldamist konservatiivsusest, pessimismist, mis levis venestusajaga. Eraldati end baltisaksa mõtteviisi
annaabi.ee 
