..6 2 Ülesanne 1. Komposiitmaterjali armatuuri mahu arvutus. Arvutada armatuuri maksimaalne võimalik (teoreetiline) maht Q (Q=Sa/Skm). - ääres - keskel 1. Komposiitmaterjali elementaarosa pindala: = + 2 + + 2 = (Pythagorase teoreemi järgi) 2. Armatuuri pindala selles osas: = + = ; = 2 = 4 = + 4 = + 4 3. Armatuuri maht Q = Sa/Skm: + 4 + 4 = = = + 2 + + 2 2 + 2 4. Maksimaalne armatuuri maht: + 4 + 4 + 4 + 4 , = = = = = 0,893 0 + 2 + 0 + 2 4 + 4 4 + 4 8
elektriliselt laetud osakestele mõjub 1, kõige tugevam tugev tuumajõud hoiab kvarke koos - 20 2) elementaarosake, mis ei koosne mingitest algosakestest, on fundamentaalosake, 3) mateeriaosakesed ehk aineosakesed nn aine ehituskivid: kvargid (tugeva vastastikmõjuga) ja leptonid (pole tugeva vastastikmõjuga), vaheosakesed footonid (elektromagnetilise jõu kandjad) ja gluuonid (vahendavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel), 4) kvark jääv elementaarosa, mis osaleb tugevas vastastikmõjus, ei saa olla värvitu, tugeva vastastikmõju omamiseks on igal kvargil värvilaeng ( pun, roh, sinine, mis koos annavad valge), mille abil moodustatakse elementaarosakesed, mis on valged, 5) antiosakesed on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga ja antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne, antiosake saab tekkida vaid koos vastava osakesega ning tekkida võib ka kergemaid osakese-antiosakese
• Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”). Agregaat - sõlmedest koostatud unifitseeritud koostamisüksus, mis masinas kindlat funktsiooni täidab (reduktor, automootor, vints jms). Agregateerimine on tootmismoodus, mis oluliselt lühendab tootmistsüklit (konveierile suunatakse sõltumatult toodetud ja katsetatud agregaadid) ja lihtsustab masinate remonti
e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustuvad isereguleeriva areneva terviku. (biosfääri elementaarosa). Ökosüsteem vajab energiat, milleks on päike. Täielik ökosüsteem hõlmab kolme tasemet: a) esimese taseme tarbijad autodroofid (seovad energiat fotosünteesi kaudu , peamiselt rohelised taimed) b) tesise taseme tarbijad heterodroofid. c) lagundajad (viivad surnud orgaanika uuesti ringlusesse). Ökosüsteem on ökoloogia peamine funksionaalneühik (A.G.Tansly 1933.a.)
Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ja kulumise intensiivsus?Nende sõltuvus ajast. Kulum-mõõtmete või massi muutumine
isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks 31. Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab
antud tööstuses, mida kasutatakse materjali muutmiseks valmistoodanguks. Tootmise tehnoloogiline protsess jaguneb staadiumideks (kuivatamine, juurdelõikamine, pingitöötlus, montaazh, viimistlus), mille järjestus võib muutuda. Staadiumid jagunevad operatsioonideks. Operatsioonide kompleksi, mis hõlmab vastava etapi tehnoloogilisest protsessist, nimetatakse staadiumiks. Tehnoloogilise protsessi lõpetatud elementaarosa, mida täidetakse vastavas töökohas vastavate instrumentidega või vastaval sisseseadel, nimetatakse tehnoloogiliseks operatsiooniks (pikikiudu lahtisaagimine, tasapinna hööveldamine, augu puurimine). Staadiumi jaotamine operatsioonideks võimaldab tõsta tootlikkust, töölisel paremini omandada üksikuid lihtsaid operatsioone ja ratsionaalselt kasutada sabloone ning abivahendeid. 2.2. Masintöötluses esinevad tööetapid
27. Kohastumine organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos, koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. 31. Biotoop ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir, mis sisaldab mõlema elemente (piiriala)
Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. o Ehitus: o DNA-lämmastikalused (A, T, G, C), fosfaatrühm; süsivesik (desoksüriboos) ; struktuur: pikk kaksikahelaline spiraal ehk biheeliks; vesinikside o RNA- lämmastikalused (A, U, G, C) fosfaatrühm, süsivesik (riboos); peptiidside Biheeliks- pikk kaksikahelaline spiraal, DNA ja vahest ka RNA Nukleotiid- nukleiinhappe ahela elementaarosa, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest Replikatsioon- ühest DNA või RNA molekulist saadakse kaks identset lõiku tRNA- transport RNA; toob tsütoplasmast kohale aminohapped ehk üksused, millest valgud kokku pannakse. Geen- DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi. Kompementaarsusprintsiip- lämmastikaluste kindel paardumine. DNAs G-C ja A-T, RNA-s C-G ja A-U mRna- selles on kirjas, milline peab valk välja nägema
I-vööt – isotroopne vööt z-joon(membraan)-paikneb I-vöödi keskel Müomeer e. Sarkomeer – Z-joonest Z-jooneni, koosneb poolestI- vöödist, A-vöödist ja teisel pool olevast I-vöödist H-vööt(henle vööt)- A-vöödi keskel olev heledam riba Müofibrill – lihaskiu elementaarosa Vöötlihaskoe ultrastruktuuri mõisted Müofibrilli moodustavad müomeerid,mis paiknevad otsastikku. Müomeer koosneb omakorda müofilamentidest, mis tekitavadki vöötlihaskoele iseloomuliku vöödilisuse. Aktiini müofilamendid ja müosiini müofilamendid. Aktiini ja müosiini müofilamendid *Aktiini müofilamendid on peened ja müosiini müofilamendid jämedad. (5ja 12 nm)
Kiiruserekord maapinnal 1227.985km/h (helikiirus 1191.6km/h) Nevada(USA) Andy Green Elektrimootoriga Peugeot 106 läbis akusid laadimata 208km (Max. 115 km/h) Masinaelemendid 1881.a Venemaal ilmusid esimesed õpikud ,,Masinaelemendid" 1936.a Tallinna tehnikainstituudis loodi masinaehituse laboratoorium Detail toode (masinaelement) mis valmistatakse ühest materjalist Element kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa Sõlm töötavas tehases elementides koostatud toode, NSV liidus 1971.a kehastatud standardikohaselt Agregaat sõlmedest koostatud unifitseeritud koostisosa, mis masinas kindlat funktsiooni täidab, nt. Automootor Reeglina toodavad agregaate kitsalt spetsialiseerunud firmad ja nende baasil on võimalik kokku panna erineva otstarbega masinaid. Masinate tootmisel on iseloomulikud järgmised suundumused:
keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt
Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks. Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop)
(biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.(üldine mõiste) 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2.
kestel. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Ontogenees isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani. Ökosüsteem 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2) biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Biotoop - biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles eristatakse mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraaltoitumise reziimi (trofotoop) ja (meso)kliimat (klimatoop). Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud
Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid.
areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Biogeotsönoloogia on teadusharu, mis käsitleb elukoosluse ja elupaiga komponentide (mulla, kivimite, kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel).
Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks
annaabi.ee 
