voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elekter. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrienergia. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrivool.
magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elektronmagnetväli Elektronmagnetväli elektomagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhuks on elektriväli ja magnetväli Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Välivektorid on elekromagnetlaines risti laine levimise suunaga Elektromagnetlaine on ristilaine Elektromagnetlainete toime Elektromagnetlainete toime sõltub: sagedusest lainepikkusest Lainepikkus s v= t 1 v = = × = × f T T - lainepikkus(m - meeter) T - periood(s- sekund) f - sagedus(Hz- herts) v=c c - elektromagnetlaine valguse levimiskiirus vaakumis Lainepikkus
Elektromagnetväli ja -lained Vilma Deivi 6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja
Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igalpool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Inimesele ohtlike elektromagnetväljade tuvastamiseks kasutatakse gaussmeetreid. Elektromagnetväli: Maa magnetväli
· oom (takistus) · volt(elektriline potentsiaal) · vatt (võimsus) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrde valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastasikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjutudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Pööriselektriväli erinev elektrostaatilisest väljast selle poolest, et ta pole vahetult seotud elektriläengutega. Tema jõujoones on suletud kõverad. Pööriselektrivälja töö laengu
kondensaatori elektrivlja energia ja pooli magnetvlja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks * Vnkeringis toimuvate elektrovnkumiste omavnkeperioodi mrab Thomsoni valem T= 2 Milles L on vnkeringi induktiivsus ja C- mahtuvus. ELEKTROMAGNETVLI JA ELEKTROMAGNETLAINED * Elektromagnetvli on elektriliselt vastastikmju vahendav htne vli, mille piijuhtudeks on elektrivli ja magnetvli * Elektromagnetvli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektrivli ja magnetvli perioodiliselt muutuvad * Vljavektorid on elektromagnetlaines risti laine levimise suunaga. * Elektromagnetlaine on ristlaine * Elektromagnetlainete philiikideks on madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, rntgenikiirgus ja gammakiirgus. * Elektromagnetlaineid rakendatakse infokandjaina raadio- ja telefonisides, televisioonis, mobiiltelefonides, peilerites, raadiotes, asukoha mramiseks ssteemides ja mujal.
See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Resonants on nähtus, mille korral sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega. Sellega seoses pinge või voolutugevuse amplituud kasvab järsult. Elektromagnetvõnkumine levib ruumis elektromagnetlainena. Elektromagnetlaine on ristlaine. Selle levimiseks ei ole keskkond vajalik. Elektromagnetlaine kannab enesega energiat, mida nimetatakse kõnekeeles elektrienergiaks. Laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. v=f
on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi. 7 Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kommutaator on ka elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud ehk kommutaatorilestad, mis moodustavad kommuteerimissõlme ehk voolujaguri. Klemmliistud on paigaldatud rootori võllile ringikujulistelt ja ühendatud süsteemselt elektrimasina mähise otstega. Kommutaatorit mööda libisevad mootori pöörlemisel
domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega
Sellises võnkeringis tekivad sumbuvad elektrivõnked. L on võnkeringi induktiivsus ja C - mahtuvus. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem T =2 LC 11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained. Elektromagnetväli on elektriliselt vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlaine on ristlaine (ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga, levivad ka vaakumis). Elektromagnetlainete põhiliikideks on madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetlaineid rakendatakse infokandjaina raadio- ja telefonisides, televisioonis, mobiiltelefonides, peilerites, raadiotes, asukoha määramiseks
valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) =-logT=-log(I/I0) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Elektromagneetiline kiirgus ehk valgus on dualistliku olemusega: 1.Seda saab vaadelda valgusosakesena ehk footonina ehk valguskvandina, mida iseloomustab energia E=h*v (h=6,6254*10^-34 J/s) 2.Samas võib valgust käsitleda elektromagnetlainena. Igal ainel on omadus neelata ja peegeldada elektronmagnetkiirgust, kusjuures neeldunud ja peegeldunud hulk on võrdeline aine hulgaga. Seda nähtust rakendatakse spektrofotomeetrilisel analüüsil. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on iseloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on
· see liigub paigalseisvas magnetväljas · magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes · magnetväli ja juhe on paigal, aga muutub magnetvoo tihedus 2.2 Magnetism Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Selle tõestas
negatiivselt. 5.11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Näiteks põhjustab ühes punktis muutuv elektriväli kõigepealt magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub (elektromagnetilise induktsiooni teel) esile elektrivälja naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus liigub edasi elektromagnetlainena. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Seda kõike arvestades saame elektromagnetlaine tervikliku mudeli, mis vasakult paremale leviva laine jaoks on esitatud joonisel . Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnetlainete leviku kirjeldamisel kasutatakse nende sagedust f (ajaühikus toimuvate võngete arvu) või lainepikkust (naaber-laineharjade vahekaugust). Laine
Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks. 1. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest.
elektromagnetvälja poolt põhjustatud terviseriskid selguvad just kaebuste teel, siis loomade puhul kahjuks sellist võimalust ei ole. 3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud seadmed, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse
F/q. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elementaar-laenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida
Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest. Moduleerimine-Raadiolainete levikut kindlustavad korge sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist.
Valgusega seostub mis? Kõige intrigeerivam mulle vähemalt on näiteks fotosüntees ja elusloodus, kuidas füüsika võlu tungib elusloodusesse: Rohelised taimed (fotosüntees) ja seetõttu ja hapniku olemasolu, seega meie kõikide elu koos tema keerdkäikude ja üllatustega toimib tänu ELEKTI ja MAGNETENERGIA väga erilisele segule: tänu elektromagnetlainele. VALGUS KUI LAINE Valgus käitub tihti elektromagnetlainena. Laine all mõeldakse seda, et KIIRENDAVATE ehk kiirust muutvate laengute seest väljub igal ajahetkel KOOS · nii elektrieenergia (elektriväli) kui ka magnetenergia (magnetväli). AGA · iga järgnev väljuv koguseke energiat on EELMISE energiakogusega võrreldes teise väärtusega: see tähendab igas punktis on eelmisega võrreldes kas veidi rohkem või veidi vähem energiat peidus. Teisisõnu: väljatugevus on eri ruumi osades erinev. SAMAS
Valgusega seostub mis? Kõige intrigeerivam mulle vähemalt on näiteks fotosüntees ja elusloodus, kuidas füüsika võlu tungib elusloodusesse: Rohelised taimed (fotosüntees) ja seetõttu ja hapniku olemasolu, seega meie kõikide elu koos tema keerdkäikude ja üllatustega toimib tänu ELEKTI ja MAGNETENERGIA väga erilisele segule: tänu elektromagnetlainele. VALGUS KUI LAINE Valgus käitub tihti elektromagnetlainena. Laine all mõeldakse seda, et KIIRENDAVATE ehk kiirust muutvate laengute seest väljub igal ajahetkel KOOS · nii elektrieenergia (elektriväli) kui ka magnetenergia (magnetväli). AGA · iga järgnev väljuv koguseke energiat on EELMISE energiakogusega võrreldes teise väärtusega: see tähendab igas punktis on eelmisega võrreldes kas veidi rohkem või veidi vähem energiat peidus. Teisisõnu: väljatugevus on eri ruumi osades erinev. SAMAS
edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest. Moduleerimine-Raadiolainete levikut kindlustavad korge sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega.
siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetlainete skaalaks nimetatakse nende jaotust vastavalt omadustele. Elektromagnetlaineid jaotatakse alates pikematest lainepikkustest järmiselt: raadiolained, optiline kiirgus (infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elektroni energia aatomis on nüüdisteooriate kohaselt määratud 4 kvantarvuga: peakvantarv, orbitaalkvantarv, magnetkvantarv ja spinn. Kolme esimese väärtusi kirjeldavad täisarvud, elektroni spinni väärtus on kas 1/2 või 1/2.
Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole
1. Seda saab vaadelda valgusosakeste ehk Selline kontseptsioon ei ole ühitatav valguse footonite voona, mida iseloomustab energia puhtlainelise iseloomuga. Seega tuli välja, E: nagu ei käituks valgus ei klassikalise valgusena ega ka klassikalise osakeste =hE vooga. 2. Samas võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainena. 3. Valguse intensiivsuse mõõtühikud Valguse dualistlik loomus. Valgus on ühelt poolt elektromagnetlaine. Valguse sagedus Põhiühikuks on SI süsteemi ja lainepikkus on omavahel seotud valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline fotomeetrilisek valemiga = 2c
10.2.2. Elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Näiteks põhjustab ühes punktis muutuv elektriväli kõigepealt magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub (elektromagnetilise induktsiooni teel) esile elektrivälja naaberpunktis. Igasugused elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainena. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Seda kõike arvestades saame elektromagnetlaine tervikliku mudeli, mis vasakult paremale leviva laine jaoks on esitatud joonistel . 76 Lained on perioodilised nii ajas kui ruumis. Elektromagnetlainete leviku kirjeldamisel kasutatakse nende sagedust f (ajaühikus
Lenzi reegel on samaväärne mehaanikast tuntud faktiga, et hõõrdejõud toimib alati liikumapanevale jõule vastupidiselt (takistab liikumist). Matemaatiliselt: algse magnetvälja muutus B ja induktsioonivoolu magnetväli Bi on alati vastassuunalised. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja 15 magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks (muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see aga jälle muutuva elektrivälja). Elektromagnetvälja kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Maxwelli võrrandid: 1) rot E = - B/t, ajas muutuv magnetväli (induktsiooniga B) tekitab elektrivälja, (tugevusega E) mille jõujooned ümbritsevad vasakpoolsete pööristena (seda näitab miinusmärk!)
Lenzi reegel on samaväärne mehaanikast tuntud faktiga, et hõõrdejõud toimib alati liikumapanevale jõule vastupidiselt (takistab liikumist). Matemaatiliselt: algse magnetvälja muutus B ja induktsioonivoolu magnetväli Bi on alati vastassuunalised. 17 Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks (muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see aga jälle muutuva elektrivälja). Elektromagnetvälja kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Rootor (rot E) on vektor, mis on parema käe rusikareegli kohaselt suunatud piki välja E jõujoontest moodustuvate pööriste telge. Rootor seda suurem (pikem), mida pööriselisem on väli tugevusega E
Lenzi reegel on samaväärne mehaanikast tuntud faktiga, et hõõrdejõud toimib alati liikumapanevale jõule vastupidiselt (takistab liikumist). Matemaatiliselt: algse magnetvälja muutus B ja induktsioonivoolu magnetväli Bi on alati vastassuunalised. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks (muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see aga jälle muutuva elektrivälja). Elektromagnetvälja kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nimetatakse vabade laengukandjate arvu aine ruumalaühiku kohta: n = N / V. Sellest N = n V , laengukandjate arv on kontsentratsiooni ja ruumala korrutis
Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole
Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele.
Ajas rändamise teoorias käsitlesime seda, et kuidas inimene rändab füüsiliselt ajas. Sellisel juhul rändab ajas füüsikaline keha ( ehk inimene ), mis omab vastavalt relatiivsusteooriale seisumassi. Kuid SLK-de korral rändab ajas füüsikalise keha asemel hoopis füüsikaline väli ( inimese närvisüsteemis eksisteeriv elektriväli ehk footonid ), mis ei oma seisumassi ( footonitel ju puudub seisumass ). Kuid see, mis ei oma seisumassi, mõistame kiirgusena ( elektromagnetlainena ). See liigub „vaakumis“ kiirusega c ja ei saa olla ruumis reaalselt paigal. See kõik tähendab seda, et elektriväli eraldub inimese närvisüsteemist ( täpsemalt neuronite laengutest ) elektromagnetlainena ( footonite voona ), sest see hakkab ajas rändama, mida me inimese korral käsitlesime ajas rändamise teoorias. Keha seisumass on skalaar, kuid tavaline mass on vektor. Kui inimene ( kes omab seisumassi ) rändab ajas, siis selleks ta üldiselt nö
annaabi.ee 
