Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Elektrokeemiline korrosioon - sarnased materjalid

metall, korrosioon, elektrol, korrosiooniprotsess, elektrokeemiline, kontaktis, tsink, protektorkaitse, mullad, lahusedalvaanipaar, merevees, korrosioonivastane, inhibiitorid, aatomid, ikiv, raudesemeid, kroomimineaase, hendeid, liivmullad, avita, vimine, heiki, praktikum, corrodere, deeruvad, redoksprotsess, ilibalvaanielement, katoodil, happeid
thumbnail
1
docx

Elektrokeemiline korrosioon

Keemia Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Metallide korrosioon

Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon..........................................................................................

Keemia
101 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Metallide korrosioon

Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ­ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid

Keemia
187 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Metallide korrosioon

a muutub Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, o.a suureneb Redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, o.a väheneb Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max – Rühmanumber Min – rühma nr. Miinus 8 (mittemetallid) Metallide puhul 0 B-Rühma metallidel enamasti 2 3. Mis on metallide korrosioon (keemiline, elektrokeemiline)? - Metallide korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. - Keemiline korrosioon - otsene redoksreaktsioon metalli ja keskkonnas leiduva oksüdeerija vahel. (Nt: gaaside: hapnik, kloor või vedelikega: bensiin, õli) - Elektrokeemiline korrosioon- toimub metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. See lahus võib olla looduslik vesi või õhus märkamatu veekiht. (Kulgeb tavatingimustes ning on keemilisest korrosioonist palju levinum.) 4

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Metallide korrosioon

Metallide korrosioon KARL JOHAN LEICHTER & KRISTOFER MÄRTSON Mis asi on korrosioon? Korrosioon on metallide ja nende sulamite hävimine välistingimuste mõjul.  See protsess on äärmiselt ebasooviv nähtus, sest viiendik maailma metallurgiatööstuse toodangust hävib aastas.  Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid  On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon  Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel.  2Fe + Cl2 → 2FeCl3  https://www

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Metallide korrosioon

painutada, nendest saab sepistada vajaliku kujuga esemeid. · Metallide kui materjalide puudused võrreldes teiste materjalidega ­ paljude metallide vähene keemiline vastupidavus väliskeskkonna mõjutuste suhtes. (Nad kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Raua pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht, vask muutub seismisel hallikasreholiseks. Hõbe tumeneb õhu käes pikkamisi.) Nad ei ole püsivad. · Korrosioon on metallide hävitamine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon Alumiiniumi, tsingi ja kroomi korrosioon. Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe ja tugev on habras. oksiidikiht, see tekistab selle all oleva metalli korrosiooni. · Metallid korrodeeruvad, sest nad lähevad tagasi kõige püsivamasse olekusse. See kulgeb

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Metallide korrosioon

METALLIDE KORROSIOON Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta.

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse arvutamine

Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse arvutamine Metall hävib/lahustub/korrodeerub alati anoodireaktsioonis. Metalli ja keskkonna vahelise reaktsiooni intensiivsuse määrab korrosioonivool I. Korrosioonivool: I = (Ek ­ Ea ) / R Tegelikult I (Ek ­ Ea ) / R Korrosioon on maksimaalne, kui R=0 Anoodi- ja katoodipolarisatsioon: E k < E k p , E a > E a p, kus Ep- elektroodi pööratav potentsiaal Efektiivsed Ek ja Ea sõltuvad voolutihedusest Polarisatsioonidiagrammid ohjeldavate protsessidega 1) Katoodiohjeldus peamiselt O2 ionisatsiooni ülepingest. 2) Katoodiohjeldus peamiselt O2 difusioonitakistusest. Elektroodil reageerinud lähteaine mass on võrdelises sõltuvuses elektroodil läbinud vooluhulgaga. , kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse

Korrosioonikaitse ehituses
2 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Korrosioon

Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.....................................................................................

Keemia
76 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

võivad siduda elektrone (Sn, Fe, Cu, Cr, CrO42- Redutseerija loovutab elektrone - tema oa kasvab (oksüdeerub), aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, CO ja süsinik 1. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+) 1. Standardne elektroodpotentsiaal Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes (E 0,V) standardolekus (25C ja kõikide ioonide konts lahustis 1M). Standardsete redokspotentsiaalide väärtused on toodud vastavates käsiraamatutes

Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

Heterogeenne segu segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 3) suhteliselt tugev koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks 4) odav; graniit 5) optiliselt läbipaistev; Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, 6) toodetav erinevates värvitoonides. ehitusmaterjalid. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). 16. Komposiitide mõiste, näited. n Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). ning makrostruktuurist. n Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. n Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keemia ja meterjaliõpetuse mõisted 1

-id, millede käigus muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Oksüdeerija on aine, mis liidab elektrone. Mittemetallid käituvad oksüdeerijatena Nt: hapnik, halogeenid, lämmastikhape, konts. väävelhape, NO3-, O3. Redutseerija on aine, mis loovutab elektrone (metallid). Nt: vesinik, metallid, süsinik, süsinikoksiid, sulfiidioonid.Nt: 2Ca0+O2=2Ca2+O2- 2Fe+3Clà2Fe3+Cl3 Ca02eàCa 23. Tsingi korrosioon. Vees ja vesilahustes on põhiteguriks pH. Kui pH on 10, on Zn kõige stabiilsem. Kui pH on üle 12 või alla 8, siis korrosioon kiireneb järsult. Et tsink vees ei korrodeeruks, tuleb vee temp. hoida alla 50 kraadi või üle 100 kraadi. Zn korrodeerub destilleeritud vees kümneid kordi kiiremini kui looduslikes vetes. Looduslikes vetes moodustub Zn pinnale ühend, mis sisaldab Ca-aatomeid. Värskelt valmistatud tsinkkate korrodeerub vees väga kiiresti ja pinnale tekib valge kohev korr

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Korrosioon

Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
20
doc

KORROSIOON

Eesti Merekool KORROSIOON Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Merike Tamm Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Metallide korrosioon....................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6

Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

10. klass METALLID. Kokkuvõte.

METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 ­ rauatagi FeO . Fe2O3 ­ kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 ­ sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega

Keemia
118 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

V = n * Vm n = m/M = m/V M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4) m ­ mass n ­ moolide arv ­ tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
1
odt

KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON)

(anood) peale läheb negatiivse laenguga osake, kus toimub oksüdeerumine ja negatiivse laenguga elektroodi (katood) peale läheb negatiivse laenguga osake. 7. Millised ained tekivad: a) sulatatud soolade, oksiidide; b) soolade vesilahuste elektrolüüsil (eraldi anoodil ja katoodil)?a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. B) soolade vesilahust elektrolüüsil- Katoodil : väheaktiivsed metallid redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine

Keemia
33 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

materjalid, plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad, keskkonnamõjudele vastupidavad, agunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel, madal elektrijuhtivus, mittemagnetilised. 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele- peab hoidma CO2, mis on rõhu all; olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga; soovitavalt taaskasutatav;suhteliselt tugev; odav; optiliselt läbipaistev; toodetav erinevates värvitoonides. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 16. Komposiitid- koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Näiteks- jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad. 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Pooljuhid- metallid ja ­ sulamid, keraamika ja polümeerid; elektroonika- ja arvutitööstus. Biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone.

Keemia
33 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kordamine keemia KT - korrosioon, sulamid

Kordamine keemia KT'ks - sulamid, korrosioon jms 1. Sulamid sulam koostisosad kasutusala Duralumiinium alumiinium + vask, magneesium, lennukitööstus mangaan Silumiin alumiinium + räni keemiatööstuse aparaadid Amalgaam elavhõbe + hõbe või mõni muu hammaste täidised metall Ehtehõbe hõbe + vask Ehtekuld kuld + vask Melhior vask + nikkel laevade aurujõuseadmete kondensaatoritorusi, arstiriistad, lauanõud, metallraha Messing e. valgevask vask + tsink puhkpillid, antiseptik, padrunikestad

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallid,sulamid,korrosioon

Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon ­ metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.)

Keemia
130 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Metallide korrosioon, metallide saamine maagist, elektrolüüs, keemilised vooluallikad, sulamid

Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Nt

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
5
sxw

Metallide saamine, sulamid & metalli korrosioon

3) Sulfiidmaakide särdamine ja moodustunud metallide oksiidide järgneva redutseerimisega söe või vesiniku abil. Näiteks tsingi saamine : 2ZnS+3O2=2ZnO+2SO 2 ZnO+C=Zn+CO Molübdeeni saamine : 2MoS2+7O2 =2MoO3+4SO2 MoO3 +3H 2=Mo+3H 2 O 4) Sulatiste elektrolüüs. Aktiivseid metalle ­ naatrium, kaltsium, magneesium, alumiinium jt. saadakse nende sulatatud ühendite elektrolüüsil. 5) Hüdrometallurgia. Metall ekstraheeritakse maagist mingisuguse ühendina happe, leelise või mõne soola lahuse abil. Sel viisil saadud lahusest metall redutseeritakse elektrolüüsi või mõne aktiivsema metalii abil, näiteks : CuSO 4 +Fe=FeSO 4+Cu METALLIDE SULAMID. Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadus materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt,

Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 ­ mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 ­ di 3 ­ tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 ­ tetra 5 ­ penta SO3 vääveltrioksiid 6 ­ heksa 7 ­ hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 ­ okta 9 ­ nona

Keemia
421 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Korrosioon

Referaat Tallinn 2009 Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Keemiline aktiivsus - elemendi või ühendi rea-  Aktiivsed – leelis- ja leelismulmetallid (IA ja IIA geerimisaktiivsust reaktsioonides. rühma metallid) N: Na, Mg, Ca Metallide keemilist aktiivsust saab kindlaks teha  Keskmiselt aktiivsed N: Fe, Al metallide aktiivsuse rea abil, kus aktiivseim metall on  Väheaktiivsed (väärismetallid) – Cu, Hg liitium (Li) ja kõige vähem aktiivne on kuld (Au). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida  Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites N: Cu, Al (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m).  Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis-

Rakenduskeemia
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Enim levinud metallid ja metallide saamine

Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 Keskm. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekivad oksiid ja H 2 Zn+H2O=ZnO+H2 Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega Reageerimine hapetega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest(v.a.HNO 3 ja kontsentreeritud H2SO4) vesiniku välja: Zn+2HCl=ZnCl2+H2 Reageerimine sooladega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall: Zn+CuCl2=ZnCl2+Cu Erandid:Väga aktiivsed metallid(mis reageerivad külma veega) eelistatult reageerivad soola vesilahuses oleva veega, tekitades leelise ja vesiniku ning tekkinud leelis reageerib edasi soolaga: 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl Metallide saamine. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide ühendeid, nimetatakse metallimaakideks.

Keemia
132 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Korrosioon

Uurimistöö teemal: Korrosioon Haljala Gümnaasium 2009 Mis on korrosioon? · Korrosioon (ladinakeelest corrodere) on metallide aatomite oksüdeerumine ümbritseva keskkonna toimel. (vesi, nii kuiv kui ka niiske õhk, erinevad gaasid, lahused jms.) · Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. · Korrosioon sõltub keskkonnast, temperatuurist, mõjuteguridest jms. · Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. · Korrosioon on redoksreaktsioon, kus metallide aatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijad. · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht, kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. · Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. · Korrosiooni võib jaotada kolmeks : 1. Keemiline korrosioon 2. Elektrokeemiline korrosioon 3. Biokorrosioon

Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti).

Keemia
408 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*

Keemia
118 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Korrosioon ehk korrodeerumine

Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metallid - korrosioon, sulamid

Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 ­st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HClZnCl2+H2 3.Metal + soolalahus (aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema välja) Teist metalli ei tõrju Canacaba metallid (Ia,IIa Ca,Sr,Ba) Fe+CuSO4Cu+FeSO4 4.Amofteersed(zn,Al) Reageerivad alustega 2NaOH+Al+6H2O2Na[Al(OH)4]+3H2 5.Met+kontsentreeritud happed(H2SO4,HNO3) Met. Pingerea algusest kuni Mg moodustavad sulfaadi, H2S-i ja vee Al,Fe,Cr passiveeruvad konst. Väävelhappega(ei reageeri) Ülejäänud kuni Ag-ni tekib sulfaat,SO2 ja vesi Cu+H2SO4CuSO4+SO2+H2O ....Ag-Sulfaat+SO2+H2O Konts. HNO3:

Keemia
71 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sulamid ja korrosioon

Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ­ roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid

Keemia
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun